Autotehnikateema

[OLAVI]

jaapani antud mädanevad 10 aastaga ära, seepärast neid nii vähe liigubki.

vaata, palju liigub ringi 20 aastat vanu (nt Volvo V70 2gen) eurooplasi ja kuipalju samavanu Hondasid, mida siit omal ajal massiliselt osteti (CRV näiteks).

Aga kui palju on väikseid Volvosid näha?
30´nest: https://www.auto24.ee/kasutatud/nimekir ... &otsi=otsi , ainult 1 mis väidetavalt pole talvel sõitnud ja on seisnud kuivas garaažis: https://www.auto24.ee/soidukid/3559952
Seadme tootmisprotsessi puhul tuleb vaadata ka, et "millest" ja "kus" see on tehtud ning milline oli seadme projekteerimise lähteülesanne. (Juba ammu ei toodeta tööstuslikult seadmeid mitte "hea tahte" pärast vaid "majandusliku kasu saamiseks".)
Suured Volvod, kui "põhjamaa masinad" toodeti Rootsis aga väiksed Volvod Euroopa tehastes.

Volvo tehases 90´datel töötanud inimese sõnul tehti "väikseid" autosid taaskasutatud, vanarauast ümbersulatatud metallist.
Ja kui metalli sisse jäid (ümbertöötluse käigus) "roostekristallid", siis see tekitas roostekoldeid juba värvi all mis põhjustas väiksemate Volvode kiiremat kadumist liiklusest.

[Madis Reivik]

Olavi, see jutt on nüüd küll BS kuubis.

Mitte mingi nipiga ei saa jääda peale ümbersulatamist metalli sisse "roosteidusid" see on absurd. Autokered tehaks külmvaltsplekist ja kui seal oleksid mingid ebapuhtused, siis plekk rebeneks juba painutamisel.

Ja kui veel norida, siis "juveniilne" raud tehakse täielikult roostest aga "paha taaskasutatud raud" on ikkagi enamuses puhas raud.

[nimetu]

Ja kui metalli sisse jäid (ümbertöötluse käigus) "roostekristallid", siis see tekitas roostekoldeid juba värvi all mis põhjustas väiksemate Volvode kiiremat kadumist liiklusest.

Olles ise metallitööga seotud, siis ütlen otse välja, et see on puhas jama. Rooste saab värskele metallile tekkida peamiselt halbadest hoiutingimustest või väärast käsitlemisest. "Ümbertöötlemine" ei puutu aga üldse teemasse. Autotootjad ei osta oma materjali kuskilt nurgatagusest kohast ning neil on igal tasandil tugev kvaliteedikontroll. Kui kusagil tõesti ilmnevad defektid, siis need tulenevad tõenäoliselt autotootja enda töötlemisprotsessidest.

[AMvA]

Volvo tehases 90´datel töötanud inimese sõnul tehti "väikseid" autosid taaskasutatud, vanarauast ümbersulatatud metallist.
Ja kui metalli sisse jäid (ümbertöötluse käigus) "roostekristallid", siis see tekitas roostekoldeid juba värvi all mis põhjustas väiksemate Volvode kiiremat kadumist liiklusest.

Madis juba kommenteeris täiesti õieti, et rauasulameid toodetakse juba algsel raudoksiidist, et kuidas siis see "rooste" sealt kätte saadakse.

Lisaks veel juurde, et vanaraud on väga oluline komponent terase tootmisel.

[OLAVI]

Olavi, see jutt on nüüd küll BS kuubis.

Mitte mingi nipiga ei saa jääda peale ümbersulatamist metalli sisse "roosteidusid" see on absurd. Autokered tehaks külmvaltsplekist ja kui seal oleksid mingid ebapuhtused, siis plekk rebeneks juba painutamisel.

Ja kui veel norida, siis "juveniilne" raud tehakse täielikult roostest aga "paha taaskasutatud raud" on ikkagi enamuses puhas raud.

Ega ma polegi kirjutanud, et see teaduslikult tõestatud oleks, vahendasin ainult inimese sõnu, kes ise on tehases töötanud ja väidab et plekk stantsidesse läks erinevatest rullidest.
Kuigi tehase oma töötajatele oli võimaldatud oma firma masinaid soodsamalt osta, siis "väikstele" eelistati suuri, mis olid teisest plekist.

Ega ise ka ei usuks aga kui salongi sisepaneelide eemaldamisel näed mõnede keredetailide (uksepostid, lagi) sisepindade värvi all roostet kobrutamas, siis hakkad kahtlema materjali ühtlases kvaliteedis.

Uputuse läbielanud auto ukse sees on näha täpselt see joon, et kuhumaani on auto vees olnud, aga kui näiteks üks uksepost on seestpoolt (värvi alt) nii mädanenud et hinged kukkuvad küljest on see imelik.

Kuna autode sisemuses kasutatakse ka täielikult pinnakatteta, haljast materjalist detaile mis isegi 20 aastaga pole oluliselt oma välimust muutnud, siis eeldaks et värvitud detail peaks paremini ajahambale vastu.

[OLAVI]

Olles ise metallitööga seotud, siis ütlen otse välja, et see on puhas jama. Rooste saab värskele metallile tekkida peamiselt halbadest hoiutingimustest või väärast käsitlemisest. "Ümbertöötlemine" ei puutu aga üldse teemasse. Autotootjad ei osta oma materjali kuskilt nurgatagusest kohast ning neil on igal tasandil tugev kvaliteedikontroll. Kui kusagil tõesti ilmnevad defektid, siis need tulenevad tõenäoliselt autotootja enda töötlemisprotsessidest.

"Tugev kontroll" on kindlasti eluliselt kriitilise tehnika (lennukid, liftid jne.) juures kasutusel aga "liisingu lõpuni vastupidama ehitatud" laiatarbekaubal on täpselt nii tugev kontroll, kui selle eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Kui auto on ehitatud kestma "vanaisalt lapselapsele" (näit. Rollis), siis on ka kvaliteedikontroll ja (toote) hind erineva tasemega.

[AMvA]

Olles ise metallitööga seotud, siis ütlen otse välja, et see on puhas jama. Rooste saab värskele metallile tekkida peamiselt halbadest hoiutingimustest või väärast käsitlemisest. "Ümbertöötlemine" ei puutu aga üldse teemasse. Autotootjad ei osta oma materjali kuskilt nurgatagusest kohast ning neil on igal tasandil tugev kvaliteedikontroll. Kui kusagil tõesti ilmnevad defektid, siis need tulenevad tõenäoliselt autotootja enda töötlemisprotsessidest.

"Tugev kontroll" on kindlasti eluliselt kriitilise tehnika (lennukid, liftid jne.) juures kasutusel aga "liisingu lõpuni vastupidama ehitatud" laiatarbekaubal on täpselt nii tugev kontroll, kui selle eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Kui auto on ehitatud kestma "vanaisalt lapselapsele" (näit. Rollis), siis on ka kvaliteedikontroll ja (toote) hind erineva tasemega.

See on nüüd küü ikka täielik BS (jälle)
Autotööstus on tänu üha rangematele turvalisusnõuetele sundinud terasetööstuse valmistama järjest kõrgekvaliteedilisemat terast. Autotööstuses kasutatav lehtteras ei liigitu tihti tavaliste tearsemarkide alla ja on toodetud eksklusiivselt konkreetsete autotootjate vajadustest lähtuvalt. ja kvaliteedikontroll on väga tugev. Arvamus, et autotehas hakkab keret stantsima mingist Hinnast tulnud roostes suvalise kvaliteediklassi terase rullist on ikka väga kaugle tegelikkusest.
Kuidas autofirmad keresid peale koostamist töötlevad, peaks ju autospetsialistist akf OLAV'ile vist selge olema?
Kui auto roostetab, siis on see pigem seotud auto konstruktsiooniprobleemidega - suletud mahtude halb tuulutus, niiskuse kogunemine või lihtsalt vilets tootmisprotesess (hea näide: MB Sprinter)

[Kapten Trumm]

Olavi, see jutt on nüüd küll BS kuubis.
Mitte mingi nipiga ei saa jääda peale ümbersulatamist metalli sisse "roosteidusid" see on absurd. Autokered tehaks külmvaltsplekist ja kui seal oleksid mingid ebapuhtused, siis plekk rebeneks juba painutamisel.
Ja kui veel norida, siis "juveniilne" raud tehakse täielikult roostest aga "paha taaskasutatud raud" on ikkagi enamuses puhas raud.

Madis, sa pole vist lähedalt uurinud uusi vene autosid, mis on toodetud peale 1991, kui töölist enam ei ähvardanud praagi eest kuskile tsooni sattuda.
Kuidas suht uued autod juba roostetavad, on 2 võimalikku põhjust
1. auto kere on toodetud juba korrodeerunud metallist. Roosteplekkidega teraslehest stantsitakse keretükid, mis värvitakse. Olen näinud keret, kus läbi värvi paistsid pisikesed roosteaugud.
2. tehnoloogiline praak valtsühendustes. Näiteks autode uste servad, seal on valtsitud 2-3 plekklehte kokku ja seal vahel on veel mingi hermeetiku laadne möga - ka uue põlve nõuka autodel oli. See on lääne autode roostehädade peamine põhjus.

vilets tootmisprotesess (hea näide: MB Sprinter)

3. katmistehnoloogia eiramine. Näiteks AZLK autotehas värvis uue mosse keresid tükati neid kruntimata. Tulemuseks oli see, et nt kapoti all lahkus värv pleki pealt A4 suuruste tükkidena, paljastades rooste.

[Tegelane5]

Isiklik kogemus: Aastatuhandevahetuse Passat, mootori veatuli hakkas põlema, sõitu ei seganud. Käisin töökojas, remondimees küsis esimese asjana, kas pidurituled töötavad. Selgus, et ei tööta, ma ise ei teadnudki. Kaitse vahetatud, pidurituled töötavad, veatuli kustunud.

Remondimehe jutt: Sul on isegi hästi, mingil Audil läheb mootor selle peale avariirezhiimi (kas sõita saab või ei saa, seda ma enam ei mäleta).

Ühe kaitsme taga võib mitu ahelat olla.
Aastatuhandevahetuse Passat on piltlikult sama primitiivne nagu 53

53 ei tea aga 2000 aasta TDi Passatil (teistel selle aja VW ka) on pidurianduril kaks paari klemme, üks annab 12V edasi siis kui pedaal all, teine siis kui üleval. Piduritule oma läheb samuti ajju, ju siis on see nii ehitatud et annaks veakoodi; "kui pedaal on nii üleval kui all" korraga.

[Kapten Trumm]

Olles ise metallitööga seotud, siis ütlen otse välja, et see on puhas jama. Rooste saab värskele metallile tekkida peamiselt halbadest hoiutingimustest või väärast käsitlemisest. "Ümbertöötlemine" ei puutu aga üldse teemasse. Autotootjad ei osta oma materjali kuskilt nurgatagusest kohast ning neil on igal tasandil tugev kvaliteedikontroll. Kui kusagil tõesti ilmnevad defektid, siis need tulenevad tõenäoliselt autotootja enda töötlemisprotsessidest.

Mercedese roostejamasid, mis algasid esimese põlve C-klassiga (W202) ning kurvasilmse E-klassiga (W210) seostatakse just sellega, et need olid esimesed mudelid, mida valmistati taaskasutatavast metallist ( mis osteti sisse Türgist), mudelid enne seda (W201) ja (W124) valmistati otse rauamaagist tulevast metallist, mida toodeti Saksamaal.

Seejuures uuemad W202 ja W210 olid üleni tsingitud kerega, W124 ja W201 olid tsingitud ainult kere alaosas (kandekonstruktsioonid, põhi, küljekarbid).

Kui ma kuulen seejuures sõna "Türgi", siis seostub sellega kõikuva elementide sisalduse ja töötluskvaliteediga metall, mis sisaldas mida iganes. Täpselt samasugune vahe on ka originaal kereosade ja B-varuosadena müüdava kvaliteedis (kuigi teoorias peaks nad olema kõik samasugusest külmvaltsplekist).

[Madis Reivik]

Pinnatöötlus on hoopis teine jutt, Olavi rääkis "roosteidust".

Täiesti kvaliteetsest terasest pressitud autouks hakkab ka kohe roostetama, kui ei tehta kruntimist (või fosfaatimist, tsinkimist vms.)

[manjabes]

Enne kui akfi järgmiste fantaasiate üle vaidlemisega tegeleda võiks oodata ära vastuse sellele küsimusele:

Akf OLAVI, millisel Audi A6 C7 modifikatsioonil siis võimsust piirama hakatakse kui lamp läbi põleb ?

[parkija]

Türgi terasest ei tea midagi , küll aga olen lugenud türklastest autotehase töölistest ( Opel , Saksamaa tehases , endine Wartburge tootnud tehas Eisenach is ) , kes autode kooste- ja värviliinil korralikult oma tööd ei teinud . Mul oli Ungaris toodetud Opel Astra f , millel oli roostes vaid avariis kannatada saanud esitiib .

[vanahalb]

"Türgi teras" on selline mõiste mis tuleneb asjaolust et kogu Euroopa rämpsvanaraud saadetakse Türki ja sealsete ilmasõjaaegse tehnoloogiaga martäänahjude jaoks kõlbab kõik.
Niimoodi sulatatud terases võib terve Mendelejevi tabel sees olla ja sellepärast ei peeta sellist terast kvaliteetseks. Enamasti läheb ehitusteraseks - armatuurraua tegemiseks või midagi sarnast.

Kvaliteetset terast sulatatakse üldjuhul elektriahjudes. Seda sellepärast et mõned kõrge sulamistemperatuuriga komponendid mida legeerimiseks kasutatakse kipuvad "türgi ahjus" klimpi jääma

Terase tugevus ja roostekindlus sõltuvadki neist lisanditest. Kui piisavalt niklit või kroomi sisse uhada saab niisuguse materjali mis ei roostetagi ja seda tuntakse roostevaba terase nime all. Autokere tegemiseks on liiga kallis.
Puhas raud mis otse rauamaagist tuleb roostetab isuga on ainult natuke kõvem kui kolm nädalat kapi otsas seisnud saiapäts.

Kui jumal nüüd mälu annab siis võin nädala lõpus, uue alguses, võtta keemilise koostise analüüsid Rootsis ja Belgias tehtud Volvodest (pāris igivana Volvo 343 ei julge lubada), mingist suvalisest armatuurijupist, laevaterasest millest Kariibi mere jaoks kruiisilaevu tehakse ja enda MB Sprinterist
Need algavad Fe %, C% jne.

[parkija]

See roostevaba teras , seda on ka mitut sorti , on karastuv ( magnet võtab) , sellest tehtud elektriboilerid ja tean ka üht vaz tüüpi auto põhja , kõik need pragunesid keevituse kõrvalt , see mittekarastuv , magnet ei võta , see kannatas keevitada , õllevinkude otsi trugida jne .
Metallurgia on peen teadus , erinevad erisulamid on sellise hinnaga et ei usu kui kallis mingi tükk "rauda" võib olla .
Autokerede kohta veel , nsvl sõiduauto Pobeda kapott olevat tehtud Taanist imporditud plekist ( vanade plekude jutu järgi ) sest nsvl is toodetud plekk polevat sellist painutamist talunud , alul keevitati siis kapotid stantsitud tükkidest kokku .