Aga vahepeal... vahepeal toimus meie kokkutulek, mis on iseenesest alati mingis mõttes märgiline sündmus. Vähemalt minu jaoks. Ja nii ka sel korral – lahkusin Ennu juurest koos järjekordse KV karbiga. Seekord vähemalt midagi muud, kui juba rutiiniks muutunud Trumpeter. Mitte et Trump mingi täiesti lootusetu juhtum oleks – vastupidi, nende looming on kõikidele puudustele vaatamata tegelikult paras vägitegu. Aga see selleks, teeme parem uue karbi lahti - selles on Tamiya eelmisel aastal müüki tulnud mudel, algupära mõttes täiesti uus asi.
Varem sai juba korra mainitud O.Rožkovi ja B.Žulini artiklit, igavesti hariv lugemine, muu kasuliku hulgas leiab sealt ka Trumpeteri mudeli alusvanni külgvaate ja adekvaatse joonise võrdluse:
Punasega on märgitud Trumpeteri mudeli vasaku külje peamised kontuurid võrreldes sinisega, ehk sellega, millised need võiksid või peaksid olema.
Näha on, et erinevused on olemas, aga need ei ole ka eriti hullud. Nojah, kui just väga pedandiks minna, siis saaks ju kõik need positsioonid paika ajada, kuigi mitte just vähese verega. Aga selle mõte – kui võrrelda kõrvuti parandatud geomeetriaga ja „otse karbist“ mudelit, siis ei oleks tegelikult võimalik palja silmaga vahet teha.
Asetasin prooviks Tamiya mudeli alumise osa vasaku külje Trumpeteri alusvanni samale piirkonnale ning üritasin teise ja kolmanda torsiooni kohad paika sättida:
Tundub, et erinevused langevad päris täpselt kokku joonisega, ehk siis selles mõttes on Tamiya mudel seninähtutest kõige täpsema geomeetriaga. Jaapanlased on suutnud originaali korralikult üle mõõta, mis on iseenesest väga hea näitaja. Aga vaatamata sellele, et nad on olnud nii kohusetundlikud, ei ole nad viitsinud end teemaga kurssi viia.
Mudel peaks kujutama endast 1941 aasta lõpupoole Tšeljabinski tehases koostatud suhteliselt varajast masinat. Vaatame siis korraks põhja alla:
Nagu näha, on keevisõmblused kõik omal kohal, nagu ka need needid, mis õmbluste kõrval paiknevad. Mootori alune luuk on samuti selline, nagu olema peab, nagu ka (sõidusuunas) vasakul keskel asetsev väiksem luugike.
Ja nüüd saabki positiivne emotsioon otsa. Ma tean küll, MIDA nad mõõtmas käisid, aga selle KV-1 kõrval seisab kõige adekvaatsema varajast tüüpi põhjaga KV-2. Kui nad oleksid selle aluseks võtnud, oleks kõik OK. Aga selle asemel vaadati nii üht, kui ka teist ja võib olla, et mõnda kolmandat ka veel.
Tulemus: väikesed luugikesed tagaosas paiknevad nii, nagu on iseloomulik hilisemat tüüpi KV-1 tankile. Põhja all on põiki kaks needirida – kuskohast nad need välja võlusid – ei tea. Samas puuduvad neediread seal, kus peaks „päris“ masinal paiknema mootori alune postament. Need olid kõikidel KV tüüpi masinatel tootmise algusest lõpuni. Samuti on puudu iseloomulikud torsioonide kinnituskohad. Aga kõige õndsamaks teeb mind evakuatsiooniluuk, mis näeb välja ikka päris usutav. Ainult et siin tulebki mängu see teemaga kursis mitte olemine – selle kopeerisid nad üks-ühele Moskvas Armee Keskmuuseumis seisva KV-1 põhja alt. Ja tuligi ära: tegelikult on antud juhtumil tegu täiesti suvalise ümmarguse detailiga, mis ei pruugi isegi militaarvaldkonnast pärit olla. Kuna originaalne luuk oli kadunud (või pihta pandud), siis paigaldasid muuseumitöötajad ava sulgemiseks esimese enam-vähem sobiva ümmarguse asjanduse:
Nii et see tuleb küll maha lõigata ja asendada.
Aga tegelikult olen ma peale valjuhäälse kriitika ka paar sammukest edasi astunud. Kristjan soovitas viimati, kui roomiku puhastajate kallal võimlesin, neid kloonida. No ja ega see mõte enam rahu ei andnud. Samas on need sellise kujuga, et ühes tükis kloonimine ei õnnestu. Tüki aega ragistasin ajusid, siis tegin puhastajad sobiva paksusega valgevasest valmis. Kloonin mõlemat kahe detailina, siis peaks välja tulema. Aga masterid on siin:
Ja lisaks veel ka väikese võrdluse Tamiya mudeli veorataste osas: kuna nende väliskülg on igati normis, mitte nagu Trumpil, siis vaataks ka siseküljed üle:
Nagu näha, on nad siin veidi nagu lõdvalt võtnud – tähiku välimise poole siseküljel on lihtsalt ümmargused nublakad, sisemise poole omal, mis näha jääb, on mutrilaadsed asjandused täiesti olemas. Aga kui seda võrrelda paljukirutud Trumpi tähiku sisemise poolega, siis on näha, et jaapanlased on sel korral hiinlaste lati alt läbi jooksnud:
Seekordses postingus on palju kisa kuid vähe villa, aga ehk järgmisel korral tuleb midagi asjalikumat.
ning sügisel minimiseeriti nende huk 6-ni, need asetsesid nüüd ainult nurgiku alumisel küljel.
