Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Saarlaste/hiidlaste anekdootide juurest teemasse tagasi tulles siis

-- 2 x laipa 2a jooksul PPA kõige professionaalsemas lülis ja seda rutiiväljaõppe käigus on ilmselgelt LIIGA PALJU (ja kui kellegi jaoks on see "norm", siis mingu ravile)

-- selliste rutiinse väljaõppe käigus juhtuvate surmade taga on(gi) harilikult süsteemisiseste vigade // eksimuste // tegematajätmiste KOMPLEKS

-- millisele "vigade kompleksile" on jõustruktuuride puhul (kahjuks) tihtipeale omane ka järgnev "kinnimätsimise kompleks"

-- see, et PPAs on paariaastase vahega juba kaks totrat surmajuhtumit rutiinväljaõppe käigus, ei täida mind (ca pool elu väljaõppega tegelenut) kuidagi veendumusega, et PPA on selliste surmade osas enda struktuuris juurpõhjusteni jõudnud

[Kriku]

Üks laip siiski - mitte et 2 juhtumit liiga palju poleks.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..parandame siis sõna "surmad" fraasiga "letaalsed vahejuhtumid" - minu arutluskäik sellest ei muutu...

Muuseas, just praegu vaatsin teemassepandud lingist, et juba toda paariaastatagust keissi kajastanud artiklil oli krd ilmekas pealkiri: KOLLEEGI TULISTANUD KIIRREAGEERIJA TEGI VEA VEA JÄREL .......

..
-- selliste rutiinse väljaõppe käigus juhtuvate surmade taga on(gi) harilikult süsteemisiseste vigade // eksimuste // tegematajätmiste KOMPLEKS
..

[vtl]

-- 2 x laipa 2a jooksul PPA kõige professionaalsemas lülis ja seda rutiiväljaõppe käigus on ilmselgelt LIIGA PALJU (ja kui kellegi jaoks on see "norm", siis mingu ravile)
-- selliste rutiinse väljaõppe käigus juhtuvate surmade taga on(gi) harilikult süsteemisiseste vigade // eksimuste // tegematajätmiste KOMPLEKS

Ka üks laip (või kuulihaav) on liiga palju, aga mingit "süsteemi" selles üldistavalt süüdistada on ennatlik.

Jossif on öelnud, et "kaadrid otsustavad kõik".
Igal alal leidub idioote, kes mingite asjaolude kokkusaamisel suudavad jama organiseerida või lihtsalt ära keeravad.
Murphy seadus: "Võimatu on teha mingit asja täiesti lollikindlaks, vastasel korral tahavadki ainult idioodid seda kasutada."
Laskeväljaõpe ja relvandus on ALATI seotud võimalusega, et inimene rikub ikkagi mingeid reegleid ning põhjustab ohtliku olukorra. Ükskõik, kui karm ka see protseduuristik ei oleks. Kui me usaldame inimesele relva ja anname iseseisva otsustusvõimaluse, siis võib sealt tulla pauk.

Jah, süsteemilt oodatakse, et need inimesed enne õnnetust tuvastataks. Paraku inimene on inimene, sa ei tea, millal ta võib eksida. Tõenäosus on väike, aga mitte null.

PS. Korrakaitsjate (sh. eriüksuslaste, kiirreageerijate) jms. kaadri koolitamine ei ole (ülal jutuks olnud) filmivõtted, kus saad pärispüssi asendada mängupüssiga.

[Kriku]

Juhtunu on uskumatu, Eestis pole see võimalik

Armin Altorf,
pürotehnik (filmid «1944», «Puhastus», «November» jne):

Ennekuulmatu, kuidas nad üldse saavad midagi sellist teha, meil on sellised asjad välistatud. Seal vist toodi mingi hunnik relvi platsile ja ta sihtis veel kaamerasse.

Kaamerasse on ka ju kogu aeg lastud, pannakse mingid spets asjad ette, aga ega operaator ei pea ka alati kaamera taga olema. Kaamera saad käima panna ja lased nii palju, kui tahad. Selline asi ei mahu pähe. Sellist asja ei saaks Eestis juhtuda.

Relvad on ringi tehtud, neil on seal takistus ees, et sa ei saagi padrunit sisse panna, kui on ringi tehtud, aga reeglina kasutatakse ainult stardipüstoleid – sellega pole ka võimalik lahingumoonaga lasta, sinna läheb sisse ainult paukpadrun, ei saa millegi muuga lasta.

Ajalooliste relvade puhul teeb pürotehnik relva ümber ja paneb sinna midagi, mis lööb ainult otsast tuld, kui päästikut vajutad, aga mingeid padruneid sinna ei panda. Sellist asja ei ole kuskil, et lahingumoona võetakse võtteplatsile kaasa. Näitlejate rekvisiitide relvadele ei saagi padruneid sisse panna. Meil on enamik stardipüstolid, nende eesots on kinni ja sealt tuleb mingi tuli välja. Nüüd on tehtud nii, et ka otsast ei tule tuld välja, vaid pealt.

Teatris saad kasutada sellist asja, kinos ei saa. Näitad võtteplatsil režissööri abile ja näitlejale ette, teed instruktaaži, midagi keerulist seal ei ole. Enne igat võtet näitad, mis sees on, see kõik on kokku lepitud. Nii kui võte läbi saab, võtad relva näitlejal käest, see ei jää kuhugi vedelema ega lähe kellegi teise kätte.

https://kultuur.postimees.ee/7373944/na ... r-tule-all

[vtl]

Baldwini filmivõtetel toimunud relvaõnnetuse kohta on kirjutatud kilomeetrite viisi juttu, kui tore inimene hukkus ja mida lähedased tunnevad, kuid konkreetseid asjaolusid, miks ikkagi live moon võtteplatsil oli, ei ole keegi ametlikult välja öelnud.

Tänane Delfi/Kroonika tsiteerib Los Angeles Timesi ja seal on täpselt üks huvitav lause:

Los Angeles Times oli varem kirjutanud, et osalised kaebavad kehvade töötingimuste ja puudulike turvalisuse abinõude üle. Lisaks veel see, et osa võttemeeskonnast käis ennast lõbustamas täpsuslaskmisega. Tulistamiseks sobivad relvad olid ju olemas. Ka sellest üritusest võis jääda lahingupadrun revolvrisse.

Teine vandenõuteooria on muidugi rünnak Baldwini vastu:

Baldwinil on palju vaenlasi. Sotsiaal­meedia oli pärast õnnetust täis parastajaid. Sokutada lõunavaheajal relva päris padrunid, teades, et pärast lõunavaheaega uimane ringutav seltskond kõike nagunii üle ei kontrolli – sellega võib hakkama saada kes iganes.

https://kroonika.delfi.ee/artikkel/9502 ... ioperaator

[Kriku]

Politsei sõnul on ebaseaduslike tulirelvade kättesaadavus Eestis siiski väga väike, kuid selle kõrval on pead hakanud tõstma signaal- ja stardipüstolite manipuleerimine, mis on toonud ka tõsisemaid tagajärgi. Prokurör Medvedev toob näiteks ühe turvamehe, kes oli kunagi seaduslikult ostnud endale stardipüstoli, mida on võimalik väga lihtsate võtetega tulirelvaks muuta. «Ühel hetkel hakkas ta oma heaolu pärast muretsema ning otsustas sellest signaalrelvast endale päris relva teha, paukpadrunitest tegi päris padrunid. Mingi hetk hakkas ta seda relva siis köögis puhastama ja tulistas endale jalga. Poolteist tundi operatsioonil, kaheksa päeva haiglas. Õnneks läks kuul jalga, mitte pähe,» rääkis Medvedev.

Hannes Kelti sõnul on tulirelva saamiseks olemas seaduslik mehhanism ja see pole keeruline. «Selle käigus me õpetame inimesele, et mis need ohukohad relva käsitsemisel on. Seda õnnetust poleks olnud, kui ta oleks läinud ja taotlenud omale seadusliku relva ning saanud vajalikud koolitused,» selgitab Kelt, kelle sõnul ongi hetkel Eestis enamik kurjategijate käest kätte saadud relvi just kirjeldatud moel ümber ehitatud. «Nende relvadega on aga see lugu, et stardipüstol ehitatakse teadlikult juba alguses palju nõrgemast materjalist ja kui sinna sisse panna ehtne lahingmoon, siis pole küsimus selles, kas, vaid selles, et millal see relv käes juppideks lendab,» hoiatab ta.

https://www.postimees.ee/7381945/lohkea ... evad-muret

Kas ma olen ainuke, keda selline mitme erineva motiivi kokku pudrutamine ajakirjanduses häirib?

Kõnealune õnnetus juhtus sellepärast, et inimene ei osanud relvaga ümber käia. Ma olen nõus, et relvaloa hankimise käigus võiks tõenäosus selleks väheneda, aga stardipüstoli ümber ehitamise riskid ei puutu siin ju absoluutselt asjasse. Loomulikult ei kõlba stardipüstoli ümber ehitamine kuhugi, aga sellise tekstiga ei veena ümber lugejat, kellel niisugune kavatsus. Seda võtab tõsiselt vaid mõni tädike, kes seda nagunii kunagi ei teeks.

[Leo]

Vastus küsimusele, see on tüüpiline näide korrakaitses töötavate peast mentide (40+ inimesed ilmselt mäletavad, mis selle negatiivse omadussõnaga mõeldakse, nooremad võivad isalt või onult küsida) teemakäsitlusest. Nende arvates täiuslikus (totalitaarses) ühiskonnas oleks relvaomamine lubatav tööajal ainult täitevvõimu esindajatele, kõik teised peaksid soovitavalt ka oma kööginugasid politsei relvalaos hoida ja siis sealt allkirja vastu söögitegemiseks välja võtma, kuid kindlasti kiiresti tagasi tooma. Mingi kuliibini katsetused laskmiseks mittesobiva relvataolise esemega tõlgendatakse relvaomanike probleemideks, mida need kindlasti ei ole. Endale jalga ja naabrimehele kannikasse lastakse ainult siis, kui sülitatakse elementaarsetele relvaohutuse reeglitele. Teiseks, stardi- ja gaasipüstolid on meelega tehtud märgatavalt kehvematest materjalidest, nii et kui isegi õnnestub relvaks ehitada, siis on ainult aja küsimus, kui relv käes lõhkeb, sest ei olegi kunagi mõeldud päris padrunite rõhku taluma.

Soomes on ka selliseid ametlikke limukaid, kes iga kuritegeliku relvakasutuse korral, millest 99% on varastatud või Balkanilt / Venemaalt smugeldatud, nõuavad kohalike jahimeeste ja laskesportlaste peedistamist, kellel ei ole pättidega mitte mingit seost. Kui nad oma lollide otsustega relvaomanike õigusi tallama hakkavad, siis reeglina kaevatakse halduskohtusse ja kaotavad.

[vtl]

Kas ma olen ainuke, keda selline mitme erineva motiivi kokku pudrutamine ajakirjanduses häirib?

Lühikene vastus, ei, Sa EI ole ainuke, keda selline mitme erineva motiivi kokku pudrutamine ajakirjanduses häirib.

Liigagi palju on näiteks sellises stiilis artikleid, mis räägivad algul mõnest intsidendist a'la keegi vehkis parkimisplatsil relvamaketiga ja lõppevad "järeldusega", et rahval on liiga palju tulirelvi käes ning relvaloa saamist peaks piirama.

Aga kui kõrvale jätta lame tõde, et ajakirjanik soovis ilmselgelt oma tähemärgid kokku saada, siis viimatitsiteeritud artiklis olnud motiive saab siiski kuidagi kokku traageldada. Siin on nimelt kaks vastuolulist poolt - "stardipüstolite" jms. relvasarnaste esemete vastu tuntakse huvi sellepärast, et reaalne relv ja -luba jäävad teatud kontingendi jaoks kättesaamatusse kaugusesse. Selle taga võib olla vanus (alaealised), piisavalt korrektse tausta ja mõistliku loa-põhjenduse puudumine, rahapuudus, laiskus ja motiveerimatus eksamiga seonduvat kadalippu läbida või ka lihtsalt soovimatus võimudega igasugust "koostööd" teha relvaloa taotlemiseks. Osad inimesed ongi põhimõtteliselt politsei vastu nii negatiivselt meelestatud, neid saab üle selle maja ukseläve piltlikult ainult käeraudades.

Siit koorubki välja probleem - kui legaalse relva taotlemisprotsess ja soetamine tekitab inimeses teatava vastutustunde ("teda on ju riigi poolt usaldatud"), siis suvalise illegaalse relvaga seda tunnet ei kaasne. Sellega kaasnevalt puudub igasugune relvakultuur (kus ja millal sobib relvaga vehkida ning kelle-mille poole relva (mitte) suunata) ning ka ohutunne, kuidas (päris)relvaga ümber käia.
Seetõttu võetakse ka totraid riske ja tehakse rumalusi, stiilis stardipüstoli läbipuurimine ning oma "relvaga" teiste ees eputamine.

Ehk teiste sõnadega, kuidas tunda ära distiplineeritud relvaomanikku? Ta kõnnib Selveris ringi, nimetissõrm sirgelt selvepuldi küljel.

Mis ma nüüd oma pikkade põimlausetega öelda tahtsin? Kui meil oleks parem relvakultuur ja inimestel rohkem relvi, siis tõenäoliselt väheneks ka relvataoliste esemetega vehkimine ja stardipüstolite ümberehitamise katsed. Aga selle vastu pole muidugi midagi teha, kui keegi leiab maa seest paki trotüüli või roostes brauningu ja otsustab sellega mängima hakata.

[mongol]

Mis ma nüüd oma pikkade põimlausetega öelda tahtsin? Kui meil oleks parem relvakultuur ja inimestel rohkem relvi, siis tõenäoliselt väheneks ka relvataoliste esemetega vehkimine ja stardipüstolite ümberehitamise katsed. Aga selle vastu pole muidugi midagi teha, kui keegi leiab maa seest paki trotüüli või roostes brauningu ja otsustab sellega mängima hakata.

Nuuh, puudub juhtum, kus mänguasjaga vehkija maha käsutataks või veel parem, "ära lastaks". Hädakaitse seda võimaldab.

[Kriku]

Juhuslik pauk Atlanta lennuväljal tekitas paanikat: https://maailm.postimees.ee/7390451/juh ... as-paanika

https://edition.cnn.com/2021/11/20/us/a ... index.html

[Leo]

CNNi video ja artikkel on oluliselt informatiivsemad kui Postimees. Tuleb välja, et relv oli reisija käsipagasis ja kui see avastati, siis ta võttis selle enda kätte (mida ametnikud keelasid) ja jooksis peale pauku lennuväljalt minema kuid tema nimi ja nägu on ametnikele teada. TSA ehk USA lennuohutuse agentuur, kelle inimesed ka lennujaamade turvakontrolle teevad, ütlevad, et ainuüksi Atlanta lennuväljal on selle aasta jooksul reisijate käsipagasist avastatud 450 tulirelva ja kogu riigis 4600, ning need numbrid kipuvad pigem suurenema.

Relvaga reisinud inimesed ilmselt teavad, et see on võimalik, kuid mitte iga lennufirma ei luba ja relv ning laskemoon peavad alati olema kaubaruumis, ehk selle pagasi hulgas, mis antakse lennujaama sisenedes ära ja saadakse sihtkohas tagasi. Teiseks, USAs olevat viimastel aastatel asetleidnud korralageduste tõttu uute relvaomanike hulk, võimalik, et see selgitab ka, miks on nii palju käsipagasis kantavaid tulirelvi. Kolmandaks, paanika peale pauku lennujaamas on loomulik reaktsioon, sest laskmise juhtumeid on USAs palju, ning lennujaamas, mis on tavaliselt suured lahtised hallid, ei ole eriti kuhugi peitu pugeda ka.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Minu arust täiesti teemakohane - sest just nii need totrad (filmi)relvaõnnetused a la Alec BALDWIN sünnivadki ..täpsemini, nii neid tekitataksegi

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/95507 ... val-korral

..

Jahieeskirja rikkumised, mis filmis toime pandi on järgmised:

Episood nr 1, (jahimeeste kogunemiskoht), rikkuja: Indrek Taalmaa. Rikkumine: Jahieeskiri § 8 lg 2; kogunemiskohtades tuleb jahirelva hoida laadimata ja lahtimurtult. Relvad, mida konstruktsiooni tõttu ei saa lahti murda, peavad sel juhul olema avatud lukuga;

Episood nr 2, Grete Kuld. Rikkumine: (Jahieeskiri § 8 lg 2) Kogunemiskohtades tuleb jahirelva hoida laadimata ja lahtimurtult.

Episood nr 3, Indrek Taalmaa, Rikkumine: (Jahieeskiri § 6 lg 3) Jahiohutuse tagamiseks on keelatud suunata jahirelva inimesele.

Episood nr 4, Grete Kuld. Rikkumine: (Jahieeskiri § 6 lg 7) Jahiohutuse tagamiseks on keelatud panna käest ära laetud jahirelva.

Episood nr 5, Grete Kuld. Rikkumine: (Jahieeskiri § 6 lg 2) Jahiohutuse tagamiseks on keelatud jätta jahirelva järelevalveta teisele isikule kättesaadavasse kohta.

Episood nr 6, Harriet Toompere. Rikkumine: (Jahieeskiri § 6 lg 1) Jahiohutuse tagamiseks on keelatud viibida jahil joobeseisundis, olles tarvitanud alkoholi, narkootikume või psühhotoksilisi aineid; lg 3) suunata jahirelva inimesele; lg 5) tulistada hääle või okste (heina, kõrkjate jm) liikumise suunas või halvasti nähtava kogu pihta (udus, vastu päikest jne), samuti nähtavate hoonete suunas; lg 10) tulistada ajajate suunas, kui pole eelnevalt veendutud täielikus ohutuses.

Episood nr 7; Harriet Toompere, Grete Kuld, Mirtel Pohla, Priit Loog, Indrek Taalmaa. Rikkumine: (Jahieeskiri § 8 lg 3) Jahist, välja arvatud varitsusjahil kõrgistmelt, osavõtjad on kohustatud kandma punast või oranži pealiskuube või -vesti.

..

[vtl]

Minu arust täiesti teemakohane - sest just nii need totrad (filmi)relvaõnnetused a la Alec BALDWIN sünnivadki ..täpsemini, nii neid tekitataksegi

Filmiõnnetused on siiski välditavad, kui võttemeeskonnas vähegi mõistust ja kompetentsi on. Suurem probleem on minu arvates selles, kui mingi järjekordse komöödia lavastaja kujutab jahimehi (või relvakasutajaid) debiilsete idiootidena ja negatiivsete eeskujudena.

[paalberg]

Võib-olla see on juba siia kusagile varasemalt postitatud aga eestlased on oma MG-3-ga Afganistanis ka ühe ohutustehnika alase õppevideoga maha saanud...

https://youtu.be/wrkUqOV4kZA