Hertsogi tegemised

[Hertsog]

pole ühti koolnud!

lihtsalt... nendega läks aega nüüd natuke:

[fossiil]

Noo krt... roomikute järgi tundub, et tegu on Fertsuga. Aga kes sellist sado-maso unelmat toodab?

Urmas.

[Hertsog]

Ferdinand saab ta olema!
aga no tootjaks on ikka kõikide laste lemmik, "töötavate" roomikute suunanäitaja ning rafineeritud julmuste maaletooja Amusing Hobby... ei ausalt, nende kuradi "roomikud" on alati olnud sellised... meeleolukad. Alustasin kunagi Löwe omadega - need lendasid kiirelt minema ja tlelisin ropu raha eest Friulid. Teine etüüd oli selle "jaapani Ferdinandiga" - seal oli nii, et aftermarketist polnud midagi olemas lihstalt. ja hetkel olen samas seisus: tundub, et üleilmsed tarneraskused on jõudnud ka meie hobisse. sobivat aftermarketi roomikut saadaval ei silmanud (Elefanti oma oli küll) ja sestap pidingi mehe eest väljas olema ning selle masohisti unelma kokku laduma. omavahel öeldes: peale seda kui oled 40 lüli vales järjekorras kokku ladunud, lahti kakkunud ning uuesti kokku ladunud - jälle valesti muidugi - siis kolmas tiir juba nagu hakkab täitsa välja tulema... lülisid on kahte tüüpi: üks hambaga ja teine ilma ning need peavad vaheldumisi siis olema. LISAKS on mõlemal lüli tüübil veel erinev juurde kleebitav ja roomikut ahelasse lukustav detail (hari) ka...

[fossiil]

Odot, kui sa Fertsule Friuli roomikuid otsisid, siis nendega pidi nüüd nii olema, et Friul oma roomikuid enam edasimüüjatele ei tarni. Nende toodangut saab nüüd tellida ainult nende endi käest. See mis veel veebipoodides saadaval on, on lihtsalt senine laojääk, mis ilmselt tempokalt kahaneb. Kuidagi nii vist...

Aga sinupoolne Amusingu roomikute koosteprotsessi kirjeldus tõi koledad judinad ihule, ent sellele vaatamata näevad nad päris head välja.

[Hertsog]

üldiselt on igasuguseid asju toimunud, muuseas on ka tankilaud kolinud teisele aadressile. kuna ehitamiseks on aega ja jõudu üsna kaootiliselt, siis mõtlesi et eputan natuke uue set-upi ja miks ka mitte tugimaterjalidega.

uuele aadressile sai jõutud suvel juba, kuid eks asjade paikaloksumine võtab aega. nii on praeguseks jõudnud seis sinnamaale, et natuke on mõni nudel juba nuga ka saanud, kuid värvi veel mitte.

peamine töölaud on meisterdamisele kohaselt elegantselt segamini ning näeb välja praegu nii:



visioon on värvimisel kasutada eraldi lauda, kuid eks praktilised katsetused näitavad kas see mõte lendab ka, või on lihstalt pingviin...



siis on veel eraldi teema, mida tegelikult pole väga kajastanud, kuid mis minu arvates on mudeliehitamise ja hobi kui sellise juures ka üsna oluline osa: kirjandus. aegade jooksul on igasuguseid asju kokku kogutud ning nii mõnigi on osutunud väga hindamatuks abimeheks. üheltpoolt tekib ajapikku tunne, et paljud teosed kipuvad teineteist küll kordama, kuid siiski on paljudel autoritel ka oma käekiri. igalt on midagi õppida. lektüür jaguneb kaheks: nö tegemise õpikud ning teisalt raamatud, mis on allikateks/inspiratsiooniks. enamus raamatuid on netis kenasti kajastatud, sestap sisul väga ei pea peatuma, kuid "kollektsioon" on siis selline:

vaieldamatu raudvara, millede seast olen eriti rahul ning uhke selle üle, et õnnestus hankida, on Adam Wilderi minu jaoks legendaarne raamatupaar "Adams Armor". sedagi tänu sellele, et autor ise avastas (endalegi üllatuseks), et välja on antud teine trükk mõlemast ja hõikas lõustikus maha. Vahepeal müüdi esimese trüki omi amazonis juba 150USD tükk...
Teine väga hea ning esiletoomist vääriv on "TankArt vol 4" - autoriks pmtselt ka lege mees Michael Rinaldi. küll aga tuleb tunnistada, et esimeseks pääsukeseks - mis raskelt maandus minu laual - oli (jälle) lege Mig Jimenese F.A.Q. 2. see oli raamat, mis oli minu jaoks nö. hüppelauaks.
Väga hea ja asjalik raamat on "Real Colors". siin on ära toodud selgitused, kirjeldused, perioodid ning originaalvärvikaardid eirnevate riikide värvide osas.



väga huvitav ja praktiline seeria:



allikvara, siit tooks välja eraldi Abteilung 502 kauamärgi all välja antud "Panzerdivisionen" ning samuti mahukas ja põhjalik kolmeköiteline "The history of Panzerwaffe"



muud uut nagu polegi... sahistame sussi ja ootame musta reedet...

[Hertsog]

juhhei... lumerookimise vahele on õnnestunud ka siiski tanki voolida. Ferts sai kenasti valmis ja tõttöelda sahistasin ka esimese krundikese selga. nii harjutamise mõttes, sest erinevate asjaolude igale poole langemiste ja sattumiste tõttu pole aerograafi juba üle poole aasta käes hoidnud. kena on...









must reede läks ka hästi, sellest võibolla hiljem üks post.

[Hertsog]

sai siis värviga tehtud asju. lisaks uleb mainida, et peale sügavamaid filosoofilisi diskussioone asjade olemusest lugupeetud dotsent fossiiliga, jõudisme järeldusele, et see kahuri toru VÕIB olla kollane... tiba sai ka modulaššiuuni tehtud, aga tasakesi. eks õlivärv annab hiljem oma panuse...

[fossiil]

No ilus paistab, liigagi ilus, veidi nagu 3D joonistuse moodi...
Aga selle arutelu kohta - mäletan, et olid tegelased, kes pidasid kahuri toru "õigeks" alusvärviks musta. No ja viimastel piltidel, mille üle piike murdsime, olid ju mõned torud heledad ja mõned vaat et mustad.
Aga mulle tundub usutavam variant see, et need tumedad torud ei ole pildil mitte mustad, vaid värsked tankihallid, mis tunduvad vähesema valgusega ruumis (antud juhul koostetsehh) mustadena. No ja kui siis veidi hiljem mindi üle kollasele stamdardile, siis edaspidi hakkasid alltöövõtjalt juba kollased torud tulema.
Aga eks teooriad on ju kõik teooriad..

[Hertsog]

Nädala steitment:

Amusing Hobby: palun ärge thke enam mitte kunagi mitte ühtegi "töötavat roomikut"! te teete sulaselget paska! ja seda eepiliselt! aitäh!

muudest rubriikidest:

[Sam Beaver]

Eee... Kas need on dekaalid või vabakäejoonistus?

[fossiil]

Einoh, mis dekaalid, ole nüüd, Hertsogil tekkis va teravaga pisike liialdus no siis võttis ülemeelikus hoos peenema pintsli ja... nii need kirjad peale saidki. Sellises seisundis ta ainult saksa keeles kirjutabki...

[Hertsog]

see kirjade osa, et... ma tean, et on olemas küll nii jõhkralt võimekaid inimesi, kuid mina nende hulka ei kuulu kahjuks. seega on tegemist dekaalidega...

aga muidu sai see asi siis valmis. keerukas on see, et tegemist on uue masinaga, mis ei saanud olla kuigi kulunud. see võtab minu vaatenurgas nö. pool tööd maha ja teeb asja väljakutsuvamaks. samas midagi ma välja voolisin, tuginedes originaalpiltidele, ehk siis minu visioonis (ja tuginedes isiklikele kogemustele raskemehaanika tehaste osas) pole see tootmisartell just kõige steriilsem koht. seega mingi tolm ja muu ikka lendleb. lisaks sai mõnda kohta ikka kerged grafiidijäljed tõmmatud - eks proovisõit võtab ka kergelt rattahambad ja roomikuharjadki läikesse juba ära.

mudel ise: tootjaks Amusing Hobby. lisaks juba kirutud roomikutele tuleb tõdeda, et ülejäänud toorik on ka suht sitt. hämmastama paneb see, et kuna antud masina mingit versiooni antakse välja ka "full interiorina" (ja see jagab ka käesoleva tooriku tükke), siis tekib küsimus: kui halb veel täissisuga asja ehitada on. kohati tahtis see loom ikka korralikult nuga, et asjad ära mahuksid. ja seda sisemuse arvelt.

alustuseks ka originaalset pilti:

[fossiil]

No järjest paremaks läheb. Aga kui võrrelda tolle mustvalge pildiga, siis võiksid rattad veits tolmusemad olla ja tagantvaates on hästi näha, et masinaga on juba (vähemalt tsehhis) ringi kärutatud, sest roomikute harjad on kaetud valkja prügiga. See tekib roomikmasinatel alati kas kivisillutise või betooni peal sõites.

[Joss Metsast]

Väga lahe, see on siis nö tootmise viimase otsa masin. Mulle väga meeldib et ta on selline puhas ja kulumata masin. Saksa tehnikale erilisi õlilekkeid vist ka paslik teha pole

[Hertsog]

juhhei...

Vahest tulevad mul ideed... eriti öösiti. Jälle sellised, nagu vanadel ikoonimaalijatel, et alustuseks kirjutatakse valmis jutt. Ja siis hakatakse maalima. Öesõnaga, nagu moes on, siis ma vaatasin juutuubi ja mõtlesin oma peaga. Aga ei, seda ma ei leidnud, mida arstid pole 30 aastat suutnud leida ning uuemaid 5g/viro/klimato/muidloogiate osas põrutavaid avastusi ei tehtud. Otsustasin hoopis teha ühe vaba käega what-if projekti jälle. Sarjast nagu "kuningtiiger uutes kätes" - ehk siis täiesti mõõdutundetult fantaasiarikas. Selle käigus oli soov ka uuemaid võtteid harjutada.

Alustuseks otsisin tellisin konkreetselt kõige odavama Tiigri, mis turul saada. Enne seda pisut kodutööd ja pulgale jäid Tamiya ning Zvezda. Kusjuures võitjaks jäi Zvezda, sest see tundus märksa detailsem, kui Tamiya sõjavõitjad. Ja nii on. Kuna kodumaised poed ei suutnud soovitud hetkel pakkuda, siis pidin tellima sõbralikust vennasvabariigist Leedust. Lisaks tellisin ka radikarestid, muud fäänsidust ei lisandunud, kuid plaanis oli ja on raskelt reidida varuosade kasti. õnneks materjali jagub.

Lugulaul siis iseenesest selline, et tegemist võiks olla ühe viimase esimese seeria tiigriga, mis rivvi veel jäänud ning mida on jõudumööda parandatud uuemate osadega.
Esimene suurem muudatus on torni lagi, mis on asendatud Dragoni hilisema laega. Iseenesest olid ka esimesed Tiigrid 25mm paksuse laega, mis hiljem asendati 40mm laega. Kuna sisemuse mõõdud ei tohtinud muutuda, siis uus lagi turritas kõrgemale. (https://tiger1.info/EN/Turret-roof.html). Laele lisandusid ka hilisemad luugid, mis ei lähe kokku varasema torniga. Aga nii see oligi plaanitud
Teise suurema asjana sai asendatud horisontaalne esisoomusplaat Dragoni omaga. Zvezdal olid porilauad sisse valatud juba ning see ei läinud kuidagi minu ööiste luuludega kokku. Õnneks on aegade jooksul kogunenud asju nii et oli võtta kohe.
Kolmandana sai enamus mudelist kaetud "ehedama" terase tekstuuriga valitud kohtades.
Neljandaks sai välja uuristatud enamus keevisjooni ning epopahtlist uued keevised vestetud. See oli põhimõtteliselt uus kogemus (mida oligi soov harjutada) ning võttis omajagu aega ja ületegemisi. Eks arenguruumi jääb veel, kuid esimese korra ja hämarate ilmade kohta kannatab vaadata küll.
Viies seik oli külgmiste porilaua ning tagumikul olevate sumpade kinnitusruutude mahalõikamine ning „paksendamine“. Ehk siis selleks, nad ei kaoks zimmeriidi alla ära, oli vaja pisut esile tõsta. See trikk sia läbi viidud alla kleebitud stüreenilehega. Lisaks sai ennetavalt ära märgitud ka igasuguste kinnituste asukohad sama lehega ning samuti ka augud kinni pahteldatud. Kasutasin esimest korda Vallejo akrüülpahtlit ja tuleb öelda, et see asi sobib ideaalselt igasuguste augukeste kinnilappimiseks. Tuubil nimelt on pika otsaga aplikaator ning see teeb töö puhtaks ja mugavaks.
Kuues oli siis uur zimmeriiditegu juba mainitud epopahtliga. See oli ikka omajagu seiklus. Taaskord, esimene kord, sama taustsüsteem ning tulemusega võib enamvähem rahule jääda. Kui tekib kahtlusi, siis on alati hea minna ja netist üle vaadata originaalpilte zimmeriidist. Mitte neid, mis hiljem muuseumites malli ja vinkliga on peale sätitud, vaid ikka seda ehedat ja algupärast. See oli ka päriselus kohati päris sitt pahtlitöö nii, et võib julgelt katsetada...
Seitsmendaks märgiks ära siis ka vallatused veermikuga, mida taiplikum televaataja märkab ise. Ouristidele võin ära mainida, et see on plaanipärane ropp ja jumalavallatu ettevõtmine, mis nii oligi plaanitud ja mida päriselus kunagi ei juhtunud.
Eraldi võib veel ära mainida, et ega need vanas eas seikluste otsimine on ka ikka omaette tase. Zvezdal on tegelikult kaasas ka päris põhjalik torni sisu. See on küll üsna kehva kvaliteediga, kuid siis vaatasin, et kuna luugid käivad nii ägedalt lahti, siis poh, teeme ikka nats torni sisu ka. Loomulikult oli selleks ajaks torn kokku pandud, nii et sisemust ehitasin pintsettidega ja käsikaudu. Päris meeleolukas oli...
Edasi tulevad veel mitmed lisandused ja arendused – silmaga on näha, et palju on veel puudu (välimine rattarida, tagumine osa on ka täiesti lage jne) ning samuti katsun leida rakendust ka järgi jäänud fotoetsi settidele.













Seiklus jätkub!