Nüüd mis puudutab koolide (kui eranditult esirinnas olevate "nakkuspumplate") perioodilist sulgemist ja distantsõpet.
Siin on IMHO põhiprobleem selles, et riiklikul tasandil ei suudeta seda vajalikul tasemel organiseerida nii, et see töötaks ja toimiks.
Pole aega ega viitsimist nüansse ükshaaval välja tuua ja siin lahata. Põhilised vajakajäämised on tehnoloogilisel ja organisatoorsel tasandil.
Oma osa lisaks sellel, et tööl käivad vanemad ei saa piisavas mahus toetada ja aidata oma lapsi distantsõppel. eesmärgi saavutamise tõhusus oleneb ka laste vanusest ja pere suurusest, ehk laste arvust perekonnas. Siin saaks riiklikul tasandil natukene enam IMHO toetada selliseid vanemaid, aga ühise eesmärgi nimel peaksid oma panuse andma ka tööandjad. PARAKU on väga suures osas ühiskonnas juurdunud praktikad ja mentaliteet, et lapse saabki "kaelast ära" saata nt. kooli. Kool kasvatab lapsi, mitte lapsevanemad. Ka siis kui mingit pandeemiat poleks on meil väga suur hulk lapsevanemaid, kes oma lapse kasvatamisse panustavad ainult täpselt nii palju kui hädavajalik. Osadel juhtudel ei panustata sedagi. Lapsi kasvatavad pigem nutitelefonid, Facebook, Twitter, Instagram, Youtube, Tik-Tok ja 75 tolline UHD 4K televiisor. Samal ajal sisutavad oma aega samade vahenditega ka lapsevanemad ise. Väikelastele raamatute lugemine, suurematega koos matemaatikaülesannete lahendamine või kogu perega koos väljas erinevate tegevuste tegemine on nõrkadele. Seega IMHO on juure tasandil probleemid palju sügavamal, kui lihtsalt COVID piirangutest tingitud.
Alati (ka siin) tuuakse distantsõppest rääkides välja kohe ka laste vaimne tervis.
Kuskil (ka siin) keegi räägib pidevalt, et COVID piirangute tõttu on meie lapsed muutunud suitsidaalseks.
Justkui just COVID piirangud ja koolide perioodiline lühiajaline (või ka pikemaajaline) sulgemine on kõige selle põhjuseks.
Et meie, täiskasvanud, rikume oma piirangutega ära noorte vaimse tervise.
Meie, täiskasvanud, rikume JAH ära laste ja noorte vaimse tervise, aga seda 24/7 ja ka ilma COVID pandeemiata.
Kui teismeline läheb ennast ära tapma selle pärast, et COVID tõttu on kool saadetud kaheks nädalaks distantsõppele, siis pole põhjus mitte COVID-is ja distantsõppes, vaid lapsevanemates, kes on oma lapsele loonud kasvamiseks ja arenemiseks sellised tingimused ning keskkonna, et sellel on saanud tugevalt (vahel pöördumatult) kannatada tema vaimne tervis.
ERR 07.03.2021Lapsed on läbi: koroona-aasta on kasvatanud ärevushäireid ja suitsidaalsust
Koroona-aasta tõttu ei kanna kaotusi üksnes ettevõtlus ja tööta jäänud täiskasvanud. Spetsialistid on märganud, et kõige enam mõjutab ühiskonna ärev olukord lapsi, eeskätt koduõppele jäetud teismelisi. Möödunud aastal kasvas alaealiste enesetappude arv, tänavune aasta on toonud ka enesetapukatsete kasvu.
Kui algklassilastel on peamiseks mureks, et sõber kiusab või ema ei luba internetti, siis keerukamate vaimsete probleemidega pöörduvad just teismelised. Kõige suuremas suitsiidiriskis on 13-15-aastased noored. Just nemad ootavad kõige enam tähelepanu ja märkamist nii oma sõpradelt kui vanematelt.
"Lapsed pöörduvad tavaliselt sellepärast, et neil on halvad suhted kas vanemate või sõpradega. Kui varem oli see, et vanemad olid tööl ja kohtuti alles õhtuti, siis nüüd on vanemad ka kodus. Inimesi on lihtsalt liiga palju ühes ruumis. Väga palju pöördumisi on ka selliseid, kus lastel on ennasthävitavad mõtted peas. On ka selliseid, kus juba ongi võetud üledoos või lõigutud ennast. Väga palju on selliseid vaimse tervisega seotud muresid," ütleb Servet.
Kaugõpe on toonud lastele ka õpikoormuse kasvu, millega nad enam hakkama ei saa. Uuteks murelasteks ongi saanud senised n-ö oivikud, kes varem õppisid viitele, aga nüüd näiteks kolmedele-neljadele.
"Esimeses plaanis on see, et neil tekivad keskendumisraskused, võib-olla selline käegalöömistunne, sageli, mida vanemad näevad - õpiedukus langeb ja sellele reageeritakse vanemliku emotsiooni pealt, et nüüd on maailmalõpp," kirjeldab koolipsühholoogide ühingu juhatuse liige Anu Pärn.
Selle tulemusel hakkavad vanemad lastele karme reegleid kehtestama, mis neile veelgi rusuvamalt mõjuvad, kuigi selle asemel võiks neid hoopis mõista, ütlevad kõik spetsialistid kui ühest suust. Andke oma lastele hõlpu, on nende sõnum.
Kui aga ka vanemad selle peale arust ära lähevad, ei tule lapsed sellise kahelt poolt kuhjuva pingega enam toime.
Helina Raal koges septembris pärast kevadist kaugõpet ja suvevaheaega uuesti kooli tulles, et paljudel ka väga tublidel õpilastel oli vahepeal kadunud ära õpiharjumus.....
"Näen mina oma tunniski seda, kuidas mõned 13-14-aastased noormehed minu jutu peale eufooriliselt naeravad, mis ilmselgelt ei tulene mõnest ajaloofaktist, vaid sellest, et nad võitsid mõnes arvutimängus," kirjeldab Raal Zoomi-tundide varjukülgi....
Kaugõppe ajaks nelja seina vahele surutuna saavad määravaks kodused suhted. Kui need on halvad, polegi kedagi, kelle abiga ärevatest aegadest läbi tulla.
"Head suhted kodus oma vanematega hoiavad ära koolistressi, suitsidaalsust, depressiooni on siis vähem ja ka riskikäitumist muul viisil on vähem. Nii et head suhted tegelikult on sellise kaitsefaktoriga," ütleb koolipsühholoog Anu Pärn.....
jne jne
Kui tähelepanelikumalt lugeda siis saab aru, et COVID piirangud ei ole mitte algpõhjused laste vaimse tervise halvenemisel, vaid "viimaseks piiskas karikas" viimase tõuke andmisel. Seal on ära toodud terve rida muid faktoreid, miks laste vaimne tervis on nii halb või hea nagu ta on.
Tervise Geenius kirjutab 10.09.2021Enesetapukatsete hulk on Eestis kasvanud: suitsiidikatseid esineb enim 15-19aastaste hulgas
Kui enesetappude tase on Eestis viimastel kümnenditel langustrendis, siis enesetapukatsete hulk on kahjuks oluliselt tõusnud. Seejuures on enam haavatavad nooremad inimesed ning mehed. Seega tuleks just nendele rohkem tähelepanu pöörata.
Kasvanud on niisiis enesetapukatsete hulk, mitte enesetapud.
Artiklis viidatud raportist loeme:3.5. Enesetappude sesoonsus ja trend COVID-19 kriisi ajal
Eesti suitsiidistatistikas mingeid tähelepanu väärivaid aasta sisese sesoonsuse mustreid välja tuua ei saa ning kõikumised tunduvad olevat pigem juhuslikku laadi, nii meestel kui naistel ( Joonis 9 ja Joonis 10). Aastal 2020 kuulutas WHO COVID-19 haiguspuhangu globaalseks pandeemiaks ning Eesti inimeste elu mõjutasid kevadise eriolukorra ajal valitsuse poolt kehtestatud piirangud. Suitsiidikõver kalendrikuude lõikes aastal 2020 näitab pisut kõrgemat taset mais ja augustis, kuid raske on seda otseselt seostada COVID-19 kriisiga
ERR 21.06.2021
Laste enesetapud tegid mullu musta rekordi
Kui muidu räägib laste üha väiksem suremus arstiabi heast käekäigust, siis alaealiste enesetappude poolest on Eesti WHO värske uurimuse kohaselt paraku maailma tipus koos Uus-Meremaa ja Usbekistaniga (arvestatuna 100 000 elaniku kohta). Aasta-aastalt on olukord meie laste vaimse tervisega järjest hullemaks läinud, sest enesetappude arv on olnud tõusuteel.
Uuringusse kaasatud 45 riigi keskmine näitaja on 3,77 suitsiidi 100 000 elaniku kohta, ent Eesti oli maailma tipus juba 2019. aastal, mil näitaja oli 6,7. Paraku möödunud aastal kasvas see näitaja veelgi, sest laste ja noorte enesetappude hulk tegi suure hüppe ülespoole.....
....WHO uuring seostas Eesti kõrget enesetappude määra sotsiaalse olukorra muutusega pärast Nõukogude Liidu lagunemist, sealhulgas kasvanud alkoholitarbimisega.
Statistikaameti analüütik Koit Meres hindas kümne piires kõikumist liiga väikeseks arvuks, et selle pealt üldse mingeid kokkuvõtteid teha annaks. Kuid üht ta ütles, pidades silmas ka täiskasvanute statistikat: "Traumadest ja õnnetustest on enesetapud ja kukkumised Eestis kaks suurimat surmapõhjust, aga meil puudub igasugune riiklik strateegia nendega võitlemiseks. On kampaaniad ja strateegiad tuleõnnetuste, uppumise, mõrvade, autoõnnetuste ennetamiseks, aga kukkumiste ja enesetappude jaoks ei ole."
Otsest seost koroona-aastaga ei ole
Möödunud aastat jääb igas eluvaldkonnas raamistama koroonapandeemia. Eriolukord ja sellest tulenenud muutused ühiskonnas - sotsiaalse läbikäimise ärakadumine, töökaotused, distantsõpe, kodukontorid, hirm ja ebakindlus tuleviku ees - mõjutasid kõiki elualasid, kõiki inimesi moel või teisel. Negatiivsed muutused omakorda aga suurendavad ka inimeste riskikäitumist, teisisõnu, näiteks töökaotus võib soodustada suuremat alkoholitarbimist ja viia perevägivallani. Selle tulemusel kasvas ka lastekodusse sattunud laste hulk, sest kõigis peredes polnud nende kasvukeskkond enam turvaline.....
...."Tõus algas juba üle-eelmise aasta lõpus," hindas Salla noorte enesetappude statistikat.
Salla on teemaga hästi kursis, sest ohvriabi on viimastel aastatel alustanud koostööd politseiga, kes kaasab neid appi, kui kogukonda on tabanud enesetapp.....
....Ent koroona-aasta süüdistamine rekordilises näitajas oleks liigne lihtsustamine ega annaks õiget pilti. Spetsialistid tunnistavad, et ega üheselt öelda ei saa, mis traagilise rekordi põhjustas, sest enesetapud on liiga komplekssed nähtused selleks, et neile mingi ühe põhjusega seostada.
Samas näitab riigikantselei tellitud mullune uuring, et koroonapiirangud mõjutasid negatiivselt enim just noori, sest neil on suhtlemisvajadus suurim.
Noorte enesetappe iseloomustab isiklikkus - pika sündmuste ahela on käivitanud enamasti mingid isiklikus elus toimunud sündmused, mis aja jooksul on eskaleerunud. Halb läbisaamine vanematega, koolikius, tüli sõbraga, lahkuminek kallimast, sõltuvusprobleemid, lapseeas kogetud vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald. Isolatsioon sõpradest või koolist, kes ehk muidu võinuks kuhjuvaid probleeme õigeaegselt märgata ja abi otsida, võisid aga olukorda süvendada.
Väljaravimata ja pikalt vindunud depressioon on peamiseks põhjuseks, miks teismelised elust lahkuvad. Küll aga seda käivitavad või sellega kaasnevad tegurid erinevad ja sageli ka kuhjuvad.....
.....Tallinna Lastehaigla vaimse tervise keskuse juht, lastepsühhiaater Anne Kleinberg ütles, et noored on viimastel aastatel üha enam iseendaga hädas. Kuid koroona-aastat ka tema sõnul selles otseseks süüdlaseks pidada ei saa.....
.....Juhtumeid ühendava asjaoluna toob Raivet esile laste ja noorte tähelepanuvajaduse.
"See on enesetappude põhjus kogu aeg olnud, mitte mingi uus trend. Lapsed saavad vähe tähelepanu, lastega tegeleme täiskasvanutena nii vähe kui hädavajalik ja mitte rohkem, aga me peame sellega tegelema ja oma lastega suhtlema, nii palju, kui neil on vaja," toonitas Raivet, lisades, et koroona-aasta isolatsioon, mis pärssis sõprade-koolikaaslastega suhtlemist, tekitas lastes veelgi teravama vajaduse usalduslikeks suheteks, ärakuulamiseks.....
JNE
Ehk, et me ei saa COVID pandeemia ohjeldamiseks vajalike meetmete ärajätmisega heaks teha ega "välja ravida" tegelikke juurpõhjuseid, miks meie noored nii suitsidaalsed ja vaimselt haiged on.
Edit: Viimase viite link jäi maha
https://www.err.ee/1608251565/laste-ene ... ta-rekordi