REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

[loomake]

Loomkatse.
Ajasin siin ühe vaktsiinivastasega juttu.
Paistab et vähemalt antud isend ei suutnud mulle selgitada miks ta on vaktsineerimise vastu. Selles mõttes et tema selgitused olid väga erinevate vandenõuteooriate segapudru.... Kaldudes kord ühte, kord teise selgitusse ilma märkamata et need on ka omavahel vastuolus. Kui ma sellele tähelepanu pöörasin. Tõdes ta ise, et ei mõista miks ta täpselt vaktsineerimise vastu on... teab ainult et ta on vaktsineerimise vastu. katsu siis sellisest aru saada.

[kraal]

AZ läks Eestis massiliselt hooldekodude/pensionäride jm riskirühmade vaktsineerimiseks (seda oli tol hetkel lahedasti saada ja lihtsam transportida/käidelda).
Mingi hetk loobuti AZga vaktsineerimast nooremaid (tromboosi oht), see tõstis kasutus% vanemaealiste rühmas veelgi.

Ei. Vanurid vaktsineeriti põhiliselt Pfizeriga ja ka Modernaga.
AZ läks põhiliselt õpetajatele, päästeametnikele, politseile ja muudele riskigrupis olevatele. Kõigepealt lõpetati AZ-ga vaktsineerimine vanuritel ja hiljem noorematel. Norras surid vanurid ja igaks juhuks lõpetati kogu euroopas vanurite vaktsineerimine. Hiljem kui haruldase kõrvalnähuna avaldus trombioht lõpetati ka noorte vaktsineerimine.

[Fucs]

Mida me ikka valesti teeme ja miks me teeme seda järjepidevalt?

Asi ju tegelikult imelihtne ja elementaarne.
Kuna viirusnakkus levib ülivaldavas osas inimeselt inimesele, siis levimise peatamiseks peab inimkontaktid teatud ajaks nulli viima.
See on kõige tähtsam ja peamine meede.
Kuna praktikas ei ole võimalik kõiki neid kontakte nulli viia, siis tuleb kõikide mõeldavate ja võimalike vahenditega vähendada kontaktis olevate isikute võimalust nakkust ühelt inimeselt teisele levitada. Palju neid vahendeid ei ole. Ikka ja jälle needsamad maskid (neist on mingi kasu ka siis kui nende efektiivsus on ainult 0,01% vms), võimalikult suure distantsi hoidmine, elementaarne hügieen ja vaktsineerimine.

Vaktsineerimine töötab nii viirusnakkuse leviku piiraja kui haiguse leevendajana, ehk kahel rindel korraga.

Viirusnakkuse leviku peatamise ja tõkestamise meetmete tähtsusjärjekord on seega:

1. Inimkontaktide lõpetamine
2. Muud füüsilised takistused viiruse leviku tõkestamiseks (möödapääsmatud kontaktid võimalikult suure distantsiga, võimalikult vähe kontakte siseruumides, pädevad maskid jms)
3. Vaktsineerimine, mis antud edetabelis vähendavad viiruse nakkuvust, lühendavad nakatunu organismis viiruse elusoleku aega ja nõrgestavad viirust ennast.
Kui punktis 1 toodud inimkontakte suudetaks ca kaheks nädalaks piirata nulli (mitte ainult riigisiseselt vaid globaalselt), siis kaotavad punkt 2 ja 3 oma mõtte.
Iseenesest mõistetavalt ei ole see aga kahjuks reaalne.

Kui eelmist edetabelit ellu viia ei saa, siis tuleb lauale tagajärgede leevendamise ja leviku piiramise (mitte enam tõkestamise) meetmete edetabel:

1. Vaktsineerimine, mis antud edetabelis vähendab nakatunute haiguskulu raskust ja pikkust ning omab samal ajal eelmises edetabelis kirjeldatud efekte.
2. Inimkontaktide piiramine võimalikult minimaalsele tasemele
3. Muud füüsilised takistused viiruse leviku piiramiseks

Nüüd, kuna ilmselgelt viiruse levikule ise lõppu teha ei ole enam võimalik, siis tuleb arvestada sellega, et ühel hetkel põhimõtteliselt KÕIK või valdav osa elanikkonnast selle viiruse omale ilmselt ka saavad.
Siin hakkab edasi olulist rolli mängima see, kui tõsiselt ja pikalt inimene nakatudes selle haiguse läbi põeb + ajaraamid, mille sees valdav osa elanikkonnast "korraga" või üheaegselt nakatub, sest meditsiinisüsteem ei ole kummist.
Ja ainsaks leevendajaks siin on ikka ja jälle need samad tegevuste edetabelid.

Mida meie valesti teeme?

Me ei piira kontakte võimaliku miinimumini. Kuna vabatahtlik kontaktide piiramine globaalses mõõtmes ei toimi (suur osa laseb sellele meetmele kaarega), siis tuleb neid piirata sunduslikult.

Kuna me ei suuda piirata kontakte vajalikul miinimumtasemelgi, siis tuleks kõik ära vaktsineerida. Kuna vabatahtlik vaktsineerimine vajalikus mahus ei toimu, siis paraku ei jää jälle muud üle, kui teha seda sunduslikult. Ka seda me ei tee.

Kui sa ei tee kumbagi, siis oledki läbikukkumisele määratud.

Sinna nende kahe äärmuse vahele jääb mingi "essast saia tegemise" kaalutud kesktee, kus tuleb vaadata vaktsineeritute va vaktsineerimata isikute hulka ja sellest lähtuvalt reageerida proportsionaalselt kontaktide piiramisega mis oleks vajaliku ulatusega. Mida vähem vaktsineerituid seda rohkem kontaktide piiranguid.

Kui sa ka seda ei tee, siis oledki sellises olukorras, nagu me praegu oleme.

Midagi ei ole teha.
Loodusseaduste ja füüsikaseaduste vastu ei saa põhiseaduse ega muude riigikogu poolt vastu võetavate seadustega.
Küll aga saaks riigi poolt vastu võetavate seadustega (koos jõustamisega!) astuda viiruse leviku vastu, selle piiramisel võimalikult madalale tasemele.

[loomake]

Loomkatse nr. 2
Puhta lahuse tilgutamine testile annab negatiivse tulemuse. Kusjuures tegemist on sama testiga mis koolides kasutusele.... Ja mida vähemalt minu laste kool hakkab koju kaasa andma et test ikka veel rohkem ebausaldusväärne oleks.

ma loodan et selle informatsiooni nopivad pädevad instantsid siit nüüd üles ja panevad suure kella külge

[Kriku]

Haiglates 610 koroonaga patsienti: https://www.delfi.ee/artikkel/95035585/ ... -nakatunut

Vähemalt vaktsineerimine on taas käima läinud (graafik artikli allääres), aga see kahjuks ei mõjuta lähemal ajal olukorda

[Peeter]

Mida me ikka valesti teeme ja miks me teeme seda järjepidevalt?

Mida meie valesti teeme?

Me ei piira kontakte võimaliku miinimumini. Kuna vabatahtlik kontaktide piiramine globaalses mõõtmes ei toimi (suur osa laseb sellele meetmele kaarega), siis tuleb neid piirata sunduslikult.

Kuna me ei suuda piirata kontakte vajalikul miinimumtasemelgi, siis tuleks kõik ära vaktsineerida. Kuna vabatahtlik vaktsineerimine vajalikus mahus ei toimu, siis paraku ei jää jälle muud üle, kui teha seda sunduslikult. Ka seda me ei tee.

Kui sa ei tee kumbagi, siis oledki läbikukkumisele määratud.



Midagi ei ole teha.
Loodusseaduste ja füüsikaseaduste vastu ei saa põhiseaduse ega muude riigikogu poolt vastu võetavate seadustega.
Küll aga saaks riigi poolt vastu võetavate seadustega (koos jõustamisega!) astuda viiruse leviku vastu, selle piiramisel võimalikult madalale tasemele.

Õigem oleks öelda, et mitte me ei suuda piirata kontakte, vaid .. me (valitsus) EI SOOVI piirata kontakte.... Vabariigi Valitsus EI SOOVI tõrjuda viirust ja eskaleerunud olukorda hallata. Ilmselgelt on praeguseks laineks, st praeguseks hetkeks, haiglate olukorda 2 nädala pärastki kergendavaks meetmeks just kontaktide piiramine. Kõik kes loodavad selles aspektis vaktsineerimisele, neil vist puudub matemaatilise loogilise mõtlemise võimekus.
Valitsus ei teegi midagi.
Ja omi vigu ei tohi iial tunnistada!
Elagu uus rekord 2306! Meil laulud aitavad elada võita! Elagu parteid kellede juhtimisel oleme jõudnud järjest uuesti ja uute rekodijoonte ületamiseni! Me oleme maailma ESIMESED! Elagu saamatus!

[Fucs]

Nüüd mis puudutab koolide (kui eranditult esirinnas olevate "nakkuspumplate") perioodilist sulgemist ja distantsõpet.

Siin on IMHO põhiprobleem selles, et riiklikul tasandil ei suudeta seda vajalikul tasemel organiseerida nii, et see töötaks ja toimiks.
Pole aega ega viitsimist nüansse ükshaaval välja tuua ja siin lahata. Põhilised vajakajäämised on tehnoloogilisel ja organisatoorsel tasandil.
Oma osa lisaks sellel, et tööl käivad vanemad ei saa piisavas mahus toetada ja aidata oma lapsi distantsõppel. eesmärgi saavutamise tõhusus oleneb ka laste vanusest ja pere suurusest, ehk laste arvust perekonnas. Siin saaks riiklikul tasandil natukene enam IMHO toetada selliseid vanemaid, aga ühise eesmärgi nimel peaksid oma panuse andma ka tööandjad. PARAKU on väga suures osas ühiskonnas juurdunud praktikad ja mentaliteet, et lapse saabki "kaelast ära" saata nt. kooli. Kool kasvatab lapsi, mitte lapsevanemad. Ka siis kui mingit pandeemiat poleks on meil väga suur hulk lapsevanemaid, kes oma lapse kasvatamisse panustavad ainult täpselt nii palju kui hädavajalik. Osadel juhtudel ei panustata sedagi. Lapsi kasvatavad pigem nutitelefonid, Facebook, Twitter, Instagram, Youtube, Tik-Tok ja 75 tolline UHD 4K televiisor. Samal ajal sisutavad oma aega samade vahenditega ka lapsevanemad ise. Väikelastele raamatute lugemine, suurematega koos matemaatikaülesannete lahendamine või kogu perega koos väljas erinevate tegevuste tegemine on nõrkadele. Seega IMHO on juure tasandil probleemid palju sügavamal, kui lihtsalt COVID piirangutest tingitud.

Alati (ka siin) tuuakse distantsõppest rääkides välja kohe ka laste vaimne tervis.
Kuskil (ka siin) keegi räägib pidevalt, et COVID piirangute tõttu on meie lapsed muutunud suitsidaalseks.
Justkui just COVID piirangud ja koolide perioodiline lühiajaline (või ka pikemaajaline) sulgemine on kõige selle põhjuseks.
Et meie, täiskasvanud, rikume oma piirangutega ära noorte vaimse tervise.

Meie, täiskasvanud, rikume JAH ära laste ja noorte vaimse tervise, aga seda 24/7 ja ka ilma COVID pandeemiata.
Kui teismeline läheb ennast ära tapma selle pärast, et COVID tõttu on kool saadetud kaheks nädalaks distantsõppele, siis pole põhjus mitte COVID-is ja distantsõppes, vaid lapsevanemates, kes on oma lapsele loonud kasvamiseks ja arenemiseks sellised tingimused ning keskkonna, et sellel on saanud tugevalt (vahel pöördumatult) kannatada tema vaimne tervis.

ERR 07.03.2021
Lapsed on läbi: koroona-aasta on kasvatanud ärevushäireid ja suitsidaalsust

Koroona-aasta tõttu ei kanna kaotusi üksnes ettevõtlus ja tööta jäänud täiskasvanud. Spetsialistid on märganud, et kõige enam mõjutab ühiskonna ärev olukord lapsi, eeskätt koduõppele jäetud teismelisi. Möödunud aastal kasvas alaealiste enesetappude arv, tänavune aasta on toonud ka enesetapukatsete kasvu.

Kui algklassilastel on peamiseks mureks, et sõber kiusab või ema ei luba internetti, siis keerukamate vaimsete probleemidega pöörduvad just teismelised. Kõige suuremas suitsiidiriskis on 13-15-aastased noored. Just nemad ootavad kõige enam tähelepanu ja märkamist nii oma sõpradelt kui vanematelt.

"Lapsed pöörduvad tavaliselt sellepärast, et neil on halvad suhted kas vanemate või sõpradega. Kui varem oli see, et vanemad olid tööl ja kohtuti alles õhtuti, siis nüüd on vanemad ka kodus. Inimesi on lihtsalt liiga palju ühes ruumis. Väga palju pöördumisi on ka selliseid, kus lastel on ennasthävitavad mõtted peas. On ka selliseid, kus juba ongi võetud üledoos või lõigutud ennast. Väga palju on selliseid vaimse tervisega seotud muresid," ütleb Servet.

Kaugõpe on toonud lastele ka õpikoormuse kasvu, millega nad enam hakkama ei saa. Uuteks murelasteks ongi saanud senised n-ö oivikud, kes varem õppisid viitele, aga nüüd näiteks kolmedele-neljadele.

"Esimeses plaanis on see, et neil tekivad keskendumisraskused, võib-olla selline käegalöömistunne, sageli, mida vanemad näevad - õpiedukus langeb ja sellele reageeritakse vanemliku emotsiooni pealt, et nüüd on maailmalõpp," kirjeldab koolipsühholoogide ühingu juhatuse liige Anu Pärn.

Selle tulemusel hakkavad vanemad lastele karme reegleid kehtestama, mis neile veelgi rusuvamalt mõjuvad, kuigi selle asemel võiks neid hoopis mõista, ütlevad kõik spetsialistid kui ühest suust. Andke oma lastele hõlpu, on nende sõnum.

Kui aga ka vanemad selle peale arust ära lähevad, ei tule lapsed sellise kahelt poolt kuhjuva pingega enam toime.

Helina Raal koges septembris pärast kevadist kaugõpet ja suvevaheaega uuesti kooli tulles, et paljudel ka väga tublidel õpilastel oli vahepeal kadunud ära õpiharjumus.....

"Näen mina oma tunniski seda, kuidas mõned 13-14-aastased noormehed minu jutu peale eufooriliselt naeravad, mis ilmselgelt ei tulene mõnest ajaloofaktist, vaid sellest, et nad võitsid mõnes arvutimängus," kirjeldab Raal Zoomi-tundide varjukülgi....

Kaugõppe ajaks nelja seina vahele surutuna saavad määravaks kodused suhted. Kui need on halvad, polegi kedagi, kelle abiga ärevatest aegadest läbi tulla.

"Head suhted kodus oma vanematega hoiavad ära koolistressi, suitsidaalsust, depressiooni on siis vähem ja ka riskikäitumist muul viisil on vähem. Nii et head suhted tegelikult on sellise kaitsefaktoriga," ütleb koolipsühholoog Anu Pärn.....

jne jne

Kui tähelepanelikumalt lugeda siis saab aru, et COVID piirangud ei ole mitte algpõhjused laste vaimse tervise halvenemisel, vaid "viimaseks piiskas karikas" viimase tõuke andmisel. Seal on ära toodud terve rida muid faktoreid, miks laste vaimne tervis on nii halb või hea nagu ta on.

Tervise Geenius kirjutab 10.09.2021
Enesetapukatsete hulk on Eestis kasvanud: suitsiidikatseid esineb enim 15-19aastaste hulgas

Kui enesetappude tase on Eestis viimastel kümnenditel langustrendis, siis enesetapukatsete hulk on kahjuks oluliselt tõusnud. Seejuures on enam haavatavad nooremad inimesed ning mehed. Seega tuleks just nendele rohkem tähelepanu pöörata.

Kasvanud on niisiis enesetapukatsete hulk, mitte enesetapud.

Artiklis viidatud raportist loeme:

3.5. Enesetappude sesoonsus ja trend COVID-19 kriisi ajal

Eesti suitsiidistatistikas mingeid tähelepanu väärivaid aasta sisese sesoonsuse mustreid välja tuua ei saa ning kõikumised tunduvad olevat pigem juhuslikku laadi, nii meestel kui naistel ( Joonis 9 ja Joonis 10). Aastal 2020 kuulutas WHO COVID-19 haiguspuhangu globaalseks pandeemiaks ning Eesti inimeste elu mõjutasid kevadise eriolukorra ajal valitsuse poolt kehtestatud piirangud. Suitsiidikõver kalendrikuude lõikes aastal 2020 näitab pisut kõrgemat taset mais ja augustis, kuid raske on seda otseselt seostada COVID-19 kriisiga

ERR 21.06.2021
Laste enesetapud tegid mullu musta rekordi

Kui muidu räägib laste üha väiksem suremus arstiabi heast käekäigust, siis alaealiste enesetappude poolest on Eesti WHO värske uurimuse kohaselt paraku maailma tipus koos Uus-Meremaa ja Usbekistaniga (arvestatuna 100 000 elaniku kohta). Aasta-aastalt on olukord meie laste vaimse tervisega järjest hullemaks läinud, sest enesetappude arv on olnud tõusuteel.

Uuringusse kaasatud 45 riigi keskmine näitaja on 3,77 suitsiidi 100 000 elaniku kohta, ent Eesti oli maailma tipus juba 2019. aastal, mil näitaja oli 6,7. Paraku möödunud aastal kasvas see näitaja veelgi, sest laste ja noorte enesetappude hulk tegi suure hüppe ülespoole.....

....WHO uuring seostas Eesti kõrget enesetappude määra sotsiaalse olukorra muutusega pärast Nõukogude Liidu lagunemist, sealhulgas kasvanud alkoholitarbimisega.

Statistikaameti analüütik Koit Meres hindas kümne piires kõikumist liiga väikeseks arvuks, et selle pealt üldse mingeid kokkuvõtteid teha annaks. Kuid üht ta ütles, pidades silmas ka täiskasvanute statistikat: "Traumadest ja õnnetustest on enesetapud ja kukkumised Eestis kaks suurimat surmapõhjust, aga meil puudub igasugune riiklik strateegia nendega võitlemiseks. On kampaaniad ja strateegiad tuleõnnetuste, uppumise, mõrvade, autoõnnetuste ennetamiseks, aga kukkumiste ja enesetappude jaoks ei ole."

Otsest seost koroona-aastaga ei ole

Möödunud aastat jääb igas eluvaldkonnas raamistama koroonapandeemia. Eriolukord ja sellest tulenenud muutused ühiskonnas - sotsiaalse läbikäimise ärakadumine, töökaotused, distantsõpe, kodukontorid, hirm ja ebakindlus tuleviku ees - mõjutasid kõiki elualasid, kõiki inimesi moel või teisel. Negatiivsed muutused omakorda aga suurendavad ka inimeste riskikäitumist, teisisõnu, näiteks töökaotus võib soodustada suuremat alkoholitarbimist ja viia perevägivallani. Selle tulemusel kasvas ka lastekodusse sattunud laste hulk, sest kõigis peredes polnud nende kasvukeskkond enam turvaline.....

...."Tõus algas juba üle-eelmise aasta lõpus," hindas Salla noorte enesetappude statistikat.
Salla on teemaga hästi kursis, sest ohvriabi on viimastel aastatel alustanud koostööd politseiga, kes kaasab neid appi, kui kogukonda on tabanud enesetapp.....

....Ent koroona-aasta süüdistamine rekordilises näitajas oleks liigne lihtsustamine ega annaks õiget pilti. Spetsialistid tunnistavad, et ega üheselt öelda ei saa, mis traagilise rekordi põhjustas, sest enesetapud on liiga komplekssed nähtused selleks, et neile mingi ühe põhjusega seostada.

Samas näitab riigikantselei tellitud mullune uuring, et koroonapiirangud mõjutasid negatiivselt enim just noori, sest neil on suhtlemisvajadus suurim.

Noorte enesetappe iseloomustab isiklikkus - pika sündmuste ahela on käivitanud enamasti mingid isiklikus elus toimunud sündmused, mis aja jooksul on eskaleerunud. Halb läbisaamine vanematega, koolikius, tüli sõbraga, lahkuminek kallimast, sõltuvusprobleemid, lapseeas kogetud vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald. Isolatsioon sõpradest või koolist, kes ehk muidu võinuks kuhjuvaid probleeme õigeaegselt märgata ja abi otsida, võisid aga olukorda süvendada.

Väljaravimata ja pikalt vindunud depressioon on peamiseks põhjuseks, miks teismelised elust lahkuvad. Küll aga seda käivitavad või sellega kaasnevad tegurid erinevad ja sageli ka kuhjuvad.....

.....Tallinna Lastehaigla vaimse tervise keskuse juht, lastepsühhiaater Anne Kleinberg ütles, et noored on viimastel aastatel üha enam iseendaga hädas. Kuid koroona-aastat ka tema sõnul selles otseseks süüdlaseks pidada ei saa.....

.....Juhtumeid ühendava asjaoluna toob Raivet esile laste ja noorte tähelepanuvajaduse.

"See on enesetappude põhjus kogu aeg olnud, mitte mingi uus trend. Lapsed saavad vähe tähelepanu, lastega tegeleme täiskasvanutena nii vähe kui hädavajalik ja mitte rohkem, aga me peame sellega tegelema ja oma lastega suhtlema, nii palju, kui neil on vaja," toonitas Raivet, lisades, et koroona-aasta isolatsioon, mis pärssis sõprade-koolikaaslastega suhtlemist, tekitas lastes veelgi teravama vajaduse usalduslikeks suheteks, ärakuulamiseks.....

JNE

Ehk, et me ei saa COVID pandeemia ohjeldamiseks vajalike meetmete ärajätmisega heaks teha ega "välja ravida" tegelikke juurpõhjuseid, miks meie noored nii suitsidaalsed ja vaimselt haiged on.

Edit: Viimase viite link jäi maha
https://www.err.ee/1608251565/laste-ene ... ta-rekordi

[sakuska]

Tundub, et kõigist probleemidest hoolimata see koolides kiirtestide tegemine ikkagi toimib. Ka oma tuttavatest koolidest leiti juba esimese testiringiga mitu nakatunut. Probleemiks on aga see, et osa lapsevanemaid keeldub testimisest - veendunud antivaxerid nagunii (nende pealuuehitusse ei süüvi), aga ka need, kes kardavad, et ühisel testimisel hakatakse positiivse proovi andnud last kiusama. Ilmselt pole see hirm sugugi põhjendamatu.

Samas on lahendus: andke need kiirtestid lastele koju kaasa ja testime kodus üle päeva enne kooliminekut. Pakun, et suurusjärk 80% lapsevanemaid teeb need testid korralikult ära ja ongi juba suur samm edasi.

[loomake]

Noh minu laps just helistas, et tahab koju. Tema kardab. 6 tema ja paralleel klassist on saanud positiivse testi.... Mitte kiirtestidega esmaspäeval vaid 2tk. Teisipäeval (kellele esmaspäeval teste ei jagunud) ja 4tk. Said positiivse tulemuse "päris testiga" (tema enda sõnad) teisipäeval testi tegemas käies. Olla esmaspäeva õhtul haigeks jäänud.

Minu meelest võib koolides kiirtestimise eksperimendi nüüd läbikukkunuks lugeda.

Mis see nüüd maksma läkski? 5miljonit?

[Kriku]

Ära nüüd tekita paanikat, 2 ainult.

[Dr.Sci]

5 miljonit on siiski köömes, kui selle põhjal selgub et haiguse levik laste hulgas on laialdasem kui karta oskasime ja mõistlikule tasemele jõudmiseks vajame kohest lockdowni jõuluvaheaja alguseni - ja siis pärast aastavahetust uus massitestimine; selmet lasta sama rahuga edasi ja jooksutada meditsiinisüsteem täitsa kokku.

[gooligan]

Koolide sulgemisega nuhtleme laste peal vanemate ja vanavanemate patte. Ja see pole õiglane (loe pole end suvatsenud vaktsineerida).
On üldteada, et enamik 10-14a lastest põheb COVIDit kas asümptomaatiliselt või kergete sümptomitega - lastele endile see haigus ohtlik ei ole (kriitilisi üksikjuhtumeid on loomulikult nagu ka gripi, kopsupõletiku jm haiguste põdemisel.
Koolide sulgemine ilma konkreetse vakstineerimisplaanita lükkab lihtsalt probleemi mõne nädala võrra edasi. Peidame kilplase moodi pea liiva alla mõneks nädalaks ja siis algab kõik otsast peale uuesti. Või istuvad õpilased kevadeni koduõppel, sest Lasnamäe oma 30% vaktsineeritute hulgaga taasavamist ei võimalda?
Tallinna arvates peaks Reaalkooli gümnaasiumiaste oma 96% vaktsineerimistasemega olema solidaarselt nendega koduõppel.
Krista Fischeri sõnul on 12-18aastastel vaktsiini tõhusus osutunud üliedukaks ning ses vanuses vaktsineeritutel praktiliselt haigestumist ei esine.
Seega on juurküsimus pigem algklassid, kellele vaktsineerimist veel ei võimaldata (USA just lansseeris 5-12a vaktsineerimisprogrammi kokku 28 miljonile lapsele) kes aga täna ka Tallinnas rahulikult koolis edasi käivad.

Olen vaktsineerituna (peagi 3x meister) nõus lock-dowins istuma vaid juhul, kui näen lamemaalaste järjekordasid vaktsineerimispunktide taga.
Siis võin olla solidaarne ja aidata vaktsiinimõjuni neil välja vedada.
Kardetavasti seda me ei näe, ja juhtub vastupidi. Vaktsineeritud ja muidu seadusekuulekad istuvad pidulikult kodus, ainukeseks kontaktis Selveri toidukuller. Samal ajal möllavad vaktsineerimata lamemaalased tavarütmis edasi ja korraldavad Vabaduse platsil meeleavaldusi.

Täna on valitsusel otsustamiskoht - lockdown ilma sundvaktsineerimiseta (hooldekodude elanikud, riigi/kov palgalised, teiste inimestega kokkupuutuvad ametid nt õpetajad jne) ei tule enam kõne alla. 70% täiskasvanutest on oma panuse andnud, nüüd peavad ka teised poolele teele vastu tulema.

[richard]

Alati (ka siin) tuuakse distantsõppest rääkides välja kohe ka laste vaimne tervis.
Kuskil (ka siin) keegi räägib pidevalt, et COVID piirangute tõttu on meie lapsed muutunud suitsidaalseks.
Justkui just COVID piirangud ja koolide perioodiline lühiajaline (või ka pikemaajaline) sulgemine on kõige selle põhjuseks.
Et meie, täiskasvanud, rikume oma piirangutega ära noorte vaimse tervise.

Meie, täiskasvanud, rikume JAH ära laste ja noorte vaimse tervise, aga seda 24/7 ja ka ilma COVID pandeemiata.
Kui teismeline läheb ennast ära tapma selle pärast, et COVID tõttu on kool saadetud kaheks nädalaks distantsõppele, siis pole põhjus mitte COVID-is ja distantsõppes, vaid lapsevanemates, kes on oma lapsele loonud kasvamiseks ja arenemiseks sellised tingimused ning keskkonna, et sellel on saanud tugevalt (vahel pöördumatult) kannatada tema vaimne tervis.

Jah. Iga koolipäev on nagu massiüritus kuhu koguneb 1000 inimest, mõnes koolis vähem, mõnes rohkem. Viirus levib klassides. Aga ka söögiruumides, vahetundide ajal puutuvad nad üksteisega kokku ja ka siis viirus levib.

See vaimse tervise jutt mida nad ajavad on väga julm demagoogia, kaitstes ja põhjendades nii teatud grupi huve! On ka neid lapsevanemaid kes on kergelt läbipõdenud ja tunnevad end turvaliselt ja ei mõista millest räägitakse. Aga kui siit sellest vaimse tervise jutust edasi minna, kas siis koolivaheajale ei saa ka last saata enam? Kodus kannatab ju vaimne tervis. Äkki jätaks koolivaheajad ka ära? Aga kas keegi on mõelnud kuidas kannatab vaimne tervis lastel siis kui ta vanemad haigestuvad raskelt tema poolt koolist toodud viirusega? Kui üks vanematest või vanavanematest sureb? Kui invaliidistub lapsevanem. Mida ta tunneb edasi elades teadmisega, et ta tõi viiruse koolist? Kõige selle kõrval suruda lapsi kooli ja hoida nakkuspumpa töös on täiesti süüdimatu. Saksamaal ei ole probleem miljoneid lapsi vajadusel distantsi liigutada, et kolle maha suruda. Meil on terve riigi peale aga ainult 150 tuhat õppurit.


Nagu ütles akf Peeter:

me (valitsus) EI SOOVI piirata kontakte.... Vabariigi Valitsus EI SOOVI tõrjuda viirust ja eskaleerunud olukorda hallata.

[Kriku]

Koolide sulgemisega nuhtleme laste peal vanemate ja vanavanemate patte. Ja see pole õiglane

Elu ongi ebaõiglane. Praegu tuleb teha seda, mis mõjub.

Koolide sulgemine (või ka ilma konkreetse vakstineerimisplaanita lükkab lihtsalt probleemi mõne nädala võrra edasi.

Ei ole õige. Haiglad ei täitu uuesti mõne nädala jooksul. Praegune kriis on augustist saadik kerinud.

Olen vaktsineerituna (peagi 3x meister) nõus lock-dowins istuma vaid juhul, kui näen lamemaalaste järjekordasid vaktsineerimispunktide taga.

Loodetavasti ei küsita lock-downi kehtestamise ajal akf-i nõusolekut.

[Kriku]

Igaks juhuks, muidugi peaksid koolid lahti jääma, kuid kontaktõppesse peaks lubama ainult vaktsineeritud õpilasi.