Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

oli küll, 3 klahvi oli käigukangi ees, kirjed olid mälu järgi "comfort" "sport" ja "advanced" (või midagi analoogselt).

edit: mälu on õnneks korras, pilti kah:

[AMvA]

KT, need nupud olid Active Chassis (Four-C) varustuspaketiga ning olid mõeldud vedrustuse ja käigukasti seadete muutmiseks. ABS ja muude juhiabidega ei miskit pistmist.

[OLAVI]

Aga kui vaadata Soome katalooge (külm kliima), siis pakutakse seal samale masinale hoopis erinevaid detaile (erinevad termostaat, starter, genekas, rattalaagrid, jne)
Ehk alati ei saa öelda, et VIN koodi järgne varuosa on antud oludes autole parim lahendus.

Viitsid siis äkki ka mõne konkreetse näite tuua (sama auto, sama modifikatsioon, sama varuosatootja, erinevad koodid)? Ja palun ära hakka jälle aiaaugust rääkima.

Ei viitsi, sest sellest ajaraiskamisest ei tõuse tulu kellelegi.

Kui sama keremodifikatsiooniga autod on müüdud näiteks Itaaliasse või Soome, siis need autod on erinevad autod detailides ja ei saa olla samad modifikatsioonid sisult.

Näiteks põhjaregiooni toodetud auto originaal salongisoojenduse radiaatori soojusvaheti pindala on suurem kui Itaalia turule toodetud autol ja B-osa võib mõõtudelt sobida mõlemasse aga küttevõimsust ei tea keegi.
Samas näiteks Itaalia turule toodetud auto jahutusseade võib olla palju suurem või koguni topelt ventilaatoritega.
(Näites Itaalia sellepärast, et sealt on ka palju autosid meie maile toodud.)

Kuna metallid omavad soojuspaisumist ja määrdeainetel on oma töötemperatuurid, siis ka -40C töötama pidavad rattalaagrid on erinevad, kuigi mõõdukood on sama.

(Kui Vene riigis otsiti asendust Ladale, et millise lääne firmaga koostööd edasi teha, siis oli üks nõue et auto peab suutma iseseisvalt -45C juures käivituda aga mitmed firmad seda tagada ei suutnud.)

[OLAVI]

KT, need nupud olid Active Chassis (Four-C) varustuspaketiga ning olid mõeldud vedrustuse seadete muutmiseks. ABS ja muude juhiabidega ei miskit pistmist.

Tühi jutt.
Esita tõendid!
Konkreetne mudel, versioon ja väljavõte kasutusjuhendist, näiteks.
Seni pole ühtegi viidet näinud, mis mõndagi kuulutatud väiteid kinnitaks.

[AMvA]

Aga kui vaadata Soome katalooge (külm kliima), siis pakutakse seal samale masinale hoopis erinevaid detaile (erinevad termostaat, starter, genekas, rattalaagrid, jne)
Ehk alati ei saa öelda, et VIN koodi järgne varuosa on antud oludes autole parim lahendus.

Viitsid siis äkki ka mõne konkreetse näite tuua (sama auto, sama modifikatsioon, sama varuosatootja, erinevad koodid)? Ja palun ära hakka jälle aiaaugust rääkima.

Ei viitsi, sest sellest ajaraiskamisest ei tõuse tulu kellelegi.

Kui sama keremodifikatsiooniga autod on müüdud näiteks Itaaliasse või Soome, siis need autod on erinevad autod detailides ja ei saa olla samad modifikatsioonid sisult.

Näiteks põhjaregiooni toodetud auto originaal salongisoojenduse radiaatori soojusvaheti pindala on suurem kui Itaalia turule toodetud autol ja B-osa võib mõõtudelt sobida mõlemasse aga küttevõimsust ei tea keegi.
Samas näiteks Itaalia turule toodetud auto jahutusseade võib olla palju suurem või koguni topelt ventilaatoritega.
(Näites Itaalia sellepärast, et sealt on ka palju autosid meie maile toodud.)

Kuna metallid omavad soojuspaisumist ja määrdeainetel on oma töötemperatuurid, siis ka -40C töötama pidavad rattalaagrid on erinevad, kuigi mõõdukood on sama.

(Kui Vene riigis otsiti asendust Ladale, et millise lääne firmaga koostööd edasi teha, siis oli üks nõue et auto peab suutma iseseisvalt -45C juures käivituda aga mitmed firmad seda tagada ei suutnud.)

Ehk siis tõdeme, et sa kirjutad lihtsalt seda, mis pähe tuleb ja tegelikest teadmisi sul ei ole, kuna ilmselt sa sellise kohta reaalseid näiteid ei suuda tuua.
Mis puudutab neid nn. Itaalia autosid, siis sulle teadmiseks, et Põhja-Itaalia mägedepiirkonnas on ilmaolud talvel põhjamaisemad, kui Lõuna-Soomes, seega see jutt on pehmelt öeldes BS

[AMvA]

KT, need nupud olid Active Chassis (Four-C) varustuspaketiga ning olid mõeldud vedrustuse seadete muutmiseks. ABS ja muude juhiabidega ei miskit pistmist.

Tühi jutt.
Esita tõendid!
Konkreetne mudel, versioon ja väljavõte kasutusjuhendist, näiteks.
Seni pole ühtegi viidet näinud, mis mõndagi kuulutatud väiteid kinnitaks.

eriti lollile.JPG (71.11 KiB) Vaadatud 837 korda

[Walter2]

Tühi jutt.
Esita tõendid!
Konkreetne mudel, versioon ja väljavõte kasutusjuhendist, näiteks.
Seni pole ühtegi viidet näinud, mis mõndagi kuulutatud väiteid kinnitaks.

Ei viitsi, sest sellest ajaraiskamisest ei tõuse tulu kellelegi.

Ise nõuad tõendeid ja vastupidiste küsimuste peale lased lihtsalt üle? Silmakirjalikkus kuubis...

Kuna metallid omavad soojuspaisumist ja määrdeainetel on oma töötemperatuurid, siis ka -40C töötama pidavad rattalaagrid on erinevad, kuigi mõõdukood on sama.

Ning paluks näiteid Soome kataloogidest, kus on sees põhjamaade tingimustesse sobivad teistsugused rattalaagrid. Ning palun ka täpsustada, mille poolest on need rattalaagrid erinevad (mis sest et sellest ajaraiskamisest ei tõuseks tulu kellelegi...).

[Peeter]

Kas te olete mehed kampas siin lolliks läinud või?
Konkreetsed erinevused mis kohe lennult meelde tulevad on kohe näiteks Volvol, Saabil, VAG-il ja paljudel teistelki tõenäoliselt starteri erinevus. Nt mul endal starterit vahetades panin Euroopa-versiooni 1,9kw starteri asemel 2,2se põhjaversiooni oma külge. Need on täiesti konkreetsed erinevused, mis VIN-i järgi tellides ei kajastu, sest VIN-i järgi taheti ikka 1,9-st sokutada. Lihtsalt kui ise kataloogis surfates tead, et on kaks või kolm versiooni, siis ütled, et võta VIN maha ja telli mulle lihtsalt koodi järgi see võimsam jne. Ja neid erinevusi on ju veelgi. Ja kes külmapiirkonna asjadega tegelevad, need teavad neid veel kuhjaga öelda. Ma siin ükskord juba kirjeldasin, kuidas ma uue Belgia-versiooni BMW-ga mässasin käivituse probleemide pärast talvel, kurat isegi akukaabel tagant ette oli peenem, soojema kliima kaup. jne
Ma arvan, et te vennad panete meelega kelbast praegu siin.

Lisan veel siia: konkreetselt VAG-grupi poolt toodetud 103kw diisel, mis on ka Volvole paigaldatud (see vanakooli diisel). näide erinevustest: sellel mootoril ploki ja jahutusvedeliku vooliku vahel flants, mille külge on võimalusel keeratud lisa jahutusvedeliku soojenduse küünlad. Neid on kolm tükki: üks eraldi ja kaks paralleelis. St valikuastmeteks on 1, 2, või kolm küünalt. Olen ise näinud "lõunaversioonidel" selle kohapeal ainult ühte küünalt või millel pole ühtegi. Flantsil lihtsalt pole auku/auke puuritud ja keermestatud. Koodid on erinevad detailile. Kui sellele autole VIN-i järgi tellida, siis polegi võimalik lisaküünaldega asja tellida.

Teate ma ka ei viitsi neid rohkem otsida. Ja ainult loll saab selle peale öelda, et kui sa neid ei ütle, siis neid erinevusi ei ole. Nii loll ikka kah ei maksa olla.

[Peeter]

Mis puudutab neid nn. Itaalia autosid, siis sulle teadmiseks, et Põhja-Itaalia mägedepiirkonnas on ilmaolud talvel põhjamaisemad, kui Lõuna-Soomes, seega see jutt on pehmelt öeldes BS

Ja siis need "makaroonid" Alfa-Romeo kellaplokis lõpetavad miinustemperatuurid ära -12-ga edasi numbreid ei näita, pead lihtsalt ise aru saama, et "on väga külm". See oli jälle Belgia-versioon. Roolilati võimu simmerid lendasid meie külmaga lihtsalt laiali.... Võibolla tõesti pannakse põhjamaade versioonidele ikka tõesti meie kliimasse sobivad jupid?

[Kapten Trumm]

KT, need nupud olid Active Chassis (Four-C) varustuspaketiga ning olid mõeldud vedrustuse ja käigukasti seadete muutmiseks. ABS ja muude juhiabidega ei miskit pistmist.

Ma lihtsalt väidan, et mul õnnestus Advanced asendis selle autoga erilise vaevata külg ees sõita. Ei võrrelnud ega süvenenud, mis vahet neil nuppudel on. Sellest järeldasin, et stabiilsuskontrolli "keerati maha" (ABS-i mahavõtmisest ei rääkinud).

[Kapten Trumm]

Kesk-Euroopa ja põhjamaa diiselautodel on niipalju vahet, et põhjamaa omad sisaldavad tavaliselt diisli põletamisel põhinevat mootori lisasoojendust (mis töötab koos mootoriga ja tagab selle kiirema soojenemise). Ja kütusefilter võib olla elektrisoojendusega (et sinna tekkiv vesi ei jäätuks).

Saksamaalt toodud uuemat sorti diiselauto võib külmemal talvel siin olla õudus ruudus, mootor ei pruugigi päris soojaks minna. Mul on üks selline TDI VW olnud, kodust Mustamäelt tööle Sikupilli juurde sõites miinuskraadidega talvel näitas jahutusvedelik napilt üle 30 kraadi. Lisasoojendusega auto läheb sellise otsaga ilma mingi probleemita töösoojaks ja salong läheb isegi soojaks.

[Peeter]

Me räägime erinevatest asjadest: üks asi on mootori lisasoojendusahi, et auto mootor saavutaks vajaliku töötemperatuuri (kuna uuemad diislid ei erita töö ajal nii palju sooja), teine asi on külmemasse kliimavöötmesse sõiduki komplekteerimine. Ega ainult lisaahi tee veel autot põhja kliimasse sobivaks.

[Kapten Trumm]

Diisli puhul ongi see lisasoojendi põhiline erinevus Kesk-Euroopa ja põhjamaa turule mõeldu vahel.
Ilma selleta miinus 10 kraadiga ei saagi mootorit soojaks (ja salongi soojaks). Järgmisena hakkavad juhtuma asjad, mis juhtuvad ikka poolkülma autoga sõitmisel. Kõige ohtlikumad on õlitussüsteemi probleemid, näiteks õlisse koguneva kondentsvee (mis normaalsel töötemperatuuril lihtsalt aurab ära) külmumine.

[AMvA]

Mis puudutab neid nn. Itaalia autosid, siis sulle teadmiseks, et Põhja-Itaalia mägedepiirkonnas on ilmaolud talvel põhjamaisemad, kui Lõuna-Soomes, seega see jutt on pehmelt öeldes BS

Ja siis need "makaroonid" Alfa-Romeo kellaplokis lõpetavad miinustemperatuurid ära -12-ga edasi numbreid ei näita, pead lihtsalt ise aru saama, et "on väga külm". See oli jälle Belgia-versioon. Roolilati võimu simmerid lendasid meie külmaga lihtsalt laiali.... Võibolla tõesti pannakse põhjamaade versioonidele ikka tõesti meie kliimasse sobivad jupid?

Äkki oli lihtsalt rimakas (vaevalt et sa nüüd selle Alfa Belgia esindusest uuena ostsid)

[Kapten Trumm]

See, et Itaalia autol taolised asjad juhtuvad, ei pruugi olla mingist "versioonist", vaid sellest, et Itaalia autod ongi sellised.
Meil oli majas kunagi üks Fiat Punto kaubik, millel oli juba aastavanuselt selline viga, et ühel hetkel muutus elektrisüsteem pildituks, nt pimedas maanteel kustusid kõik tuled ära, sh armatuur. Mootor töötas edasi. Ja esindus sellest jagu ei saanud. Lõime käega, Itaalia saast, sõidame ainult valgel ajal

Vaevalt seal mingit erilist roolilatti tehakse põhjamaadele, tootjale on kõige odavam maksimaalselt unifitseerida, st spetsiaalset tehakse ainut niipalju kui hädapärast vajalik. Tootjale, kes tootab miljon autot aastas, on ka 1 euro kokkuhoidu igalt autolt miljon eurot aastas.

Saksa ja Rootsi autod paistavad talvega jne paremini toime tulevat, küllap tuleneb see suuremast läbimõeldusest ja kõrgemast kvaliteedist. Näiteks samal Puntol asub bensiinipaagi täitetoru alumine ots (mida hoiab paagi küljes kruviklamber) täpselt selles kohas, kuhu tagaratas liiva ja sodi koopasse loobib. Võib teha panused, mitme aasta järel on see klamber nii mädanenud, et sõidu ajal mõnest raputusest katki läheb (ja sealt vahelt bensiin lödinal jooksma hakkab). Saksa autodel vähemalt on taolised kohad kuskil plastiku taga või kohas, mis liiva/soola ei saa.