Eestlased lennuväes

[andrus]

Rindelehe facebooki lehelt: https://www.facebook.com/rindeleht/phot ... 0620052120

[andrus]

Nõukogude 658. ründelennuväepolgu kohta raamat. Seal sõdis Eduard Viik. http://allaces.ru/p/people.php?id=7223

658-й авиаполк: на пяти фронтах [Текст] / И.Н. Никитин, О.В. Мамонов ; Общерос. обществ. движение по увековеч. памяти погибших при защите Отечества «Поисковое движение России», Новгор. обл. общест. орг. «Поисковая экспедиция «Долина» памяти Н. И. Орлова», Маловиш. поисковая группа «Память». – Великий Новгород ; Малая Вишера : Виконт, 2020. – 756 с. : ил. – экз. – (в пер.) : Б. ц.

https://vk.com/doc133360592_571100585

võetud siit: http://vif2ne.org/nvi/forum/0/co/173393.htm

[Arensburger]

Teises Maailmasõjas lendasid Luftwaffe pilootidena ka Eestist pärit vennad Mühlen`id, kes olid Jõgevamaa Võisiku mõisniku Arved Max Robert von zur Mühlen´i pojad.
Vendadest vanem Hans Heinrich von zur Mühlen sündis Tartus 23. juuli 1912 vana kalendri järgi ja suri Irving linnas Dallase lähedal Texases 27. märts 1999.
Ta autasustati raudristi rüütliristiga 28. veebr. 1945 kui transpordilennuki piloot, kes lendas kogu sõja aja algusest kuni lõpuni kõikidel rinnetel ja tegi kokku 495 väljalendu rinde piirkonnas. Saksa rist kullas annetati talle aga juba 4. veeb. 1942.

Career Summaries - Luftwaffe Officers 1935 – 1945
MÜHLEN, Hans-Heinrich von zur. (DOB: 05.08.12 in Dorpat/Balikum). (W.B.K. Neuruppin). (R). 01.10.42 Ofw., promo to Lt.(Kr.O./Fl.). 01.04.43 Lt., promo to Oblt. (RDA 01.03.41). 09.03.44 Oblt. in I./TG 3. 28.02.45 Oblt.(d.R.), awarded Ritterkreuz, Staka 2./TG 3. †27.03.99 in Irving/Texas/USA.

https://www.tracesofwar.com/persons/825 ... inrich.htm

Noorem vend Patrik Theodor Rudolph von zur Mühlen sündis Tallinnas 04. jaanuar 1914 vana kalendri järgi ja hukkus pommituslendurina Hollandi kohal juba sõja algusjärgus 10. mai 1940. Tegu oli isegi nagu õnnetusega, kus tema juhitud Heinkel 111 P-2 põrkas õhus kokku teise Heinkel 111-ga mis oli saanud pihta õhutõrjetulega ja põles. Lennuk kukkus alla Soesterberg (Soest), Utrecht.

Career Summaries - Luftwaffe Officers 1935 – 1945
MÜHLEN, Patrik Theodor Rudolf von zur. (DOB: 17.01.14 in Tallinn/Estonia ). 01.09.39 Lt., promo to Oblt.(Tr.O.), in KG 4. 04.09.39 Oblt., 4./KG 4 unhurt - He 111 P (5J+BC) suffered engine failure due to AA damage in area of Jastrrzab - Sadek. 10.05.40 Oblt., 4./KG 4 KIA - He 111 P-2 in collision with a He 111 hit by AA fire, crashed N edge of Soesterberg. Initially buried at Grebbeberg, post-war reburied in war cemetery Ysselsteyn.

Poiste isa Arved von zur Mühlen läks koos teiste baltisakslasega saksamaale ja sõja lõpufaasis läks vana balti pataljoni rindemehena samuti rindele ja langes jaanuaris 1945 Kutnos Lodzi lähedal Poolas
Poiste ema oli aga tsaariarmee ratsaväekindrali Theodor Alexander von Kelleri (граф Фёдор Артурович Келлер) tütar ja poiste vana-vanaisa oli tsaariarme kindral Graf Artur von Keller (граф Артур Фёдорович фон Келлер)
Aga nende poiste emapoolne onupoeg oli Alexander Arthur Karl Graf von Keller, kes sündis Tallinnas 12. märts 1919 ja hukkus allveelaeva U-731 komandörina Atlandi ookeanil 15.mai 1944 kõigest 25 aastasena.
https://uboat.net/men/commanders/593.html

[andrus]

Sõjamuuseum räägib, et Remi Milki arhiivikogu on digiteeritud: https://esm.ee/kulastajale/uritused/ves ... -ja-uurija
Otsing tagastab sellised asjad: https://www.muis.ee/museaalview:catalog ... ac=4119723

[kari lumppio]

Sõjamuuseum räägib, et Remi Milki arhiivikogu on digiteeritud: https://esm.ee/kulastajale/uritused/ves ... -ja-uurija
Otsing tagastab sellised asjad: https://www.muis.ee/museaalview:catalog ... ac=4119723

Aitäh Andrus! Seal oli paljugi huvitavad.

Kari

[Valdemar]

Praeguseks kahjuks lahkunud hea tuttav rääkis kunagi, et kui ta 1944. aastal Omakaitses olles kusagil Laekvere lähedal lennuvälja valvas, oli selle hävituslennuväe üksuses mehaanikute hulgas kaks EW lendurit, keda oli päris tihti nn kooseisuväliselt lenduritena kasutatud. Vana väitel olid nad kahekesti ühele vene pommitajate üksusele korralikult haiget teinud, kuigi maa pealt oli antud käsk neist eemale hoida. Tagasitulles olid mehed saanud kolm päeva hauptvahti käsu eiramise eest ja siis kaks nädalat puhkust allalastud pommitajate eest. EW lenduritest mehaanikute olemasolu selles üksuses ja nende lendamist kinnitas hiljem ka üks teine lennuvälja valvanud mees.

[Walther]

Kas keegi on kuskil dokumentides kohanud lendurit nimega Ants või Hans Jänes?
Langes metsavennana 1947 u 30 aastasena. Nimi võib olla ka varjunimi.
Tema kohta on teada, et oli EW ajal politseinik, vist Tartus või Tartumaal ja olevat olnud
sõja ajal Eesti Lennuüksuses.

[traatjalg]

Jänes, 12.01.1947 Läänemaa, Oru, Viluvere k. Lahingus; hüüdnimi Ants
Kas see mees äkki.Midagi selle pundi kohta tean.

[Walther]

See mees jah, aga Viluvere poole peal on jälg külm. kohapeal ei teadnud keegi või vähemat ei rääkinud ülekuuamistel, kes see mees oli.
ülejäänud selle pundi mehed on teada ja tuntud.

[andrus]

12, veebruaril 1942.a. on Heeresgruppe Nord sõjapäevikus selline märkus:
01,55 Von Mabef. Ostland sichergestellte estn. Sportflugzeuge mit fliegendem und techn. Personal aus der ehem. estnischen Luftwaffe werden zu einer Polizei-Staffel zusammengezogen. Einsatz (Deutsches Hoheitsabzeichen, Pol.-Uniform): Überwachung des Finnenbusens südl. der Insel während der Eiszeit, gegen in Estland abgesetzte Fallschirmspringer und Partisanen.

Luftflotte 1 poolt ObdL Führungsstab Ia saadetud kirja täistekst on tõenäoliselt selline:

Marine-Befh. Ostland hat 6 Sportflugzeuge, Reisegeschwindigkeit 150 – 200 km., ehem. Eigentümer Aero-Klub von Estland, sichergestellt. Von diesen eins in wenigen Tagen, 4 in etwa 3 Wochen flugklar, zuverlässige Flugzeugführer, Beobachter und techn. Personal aus ehem. estnischer Luftwaffe vorhanden. (durch Abwehr überprüft).
Lfl. 1 schlägt vor und bittet um Genehmigung:
Unterstellung dieser Flugzeuge als Polizei-Staffel unter SS und Pol. Führer Estland, Reval.
Einsatz zur Überwachung des Finnenbusens südl. der Inseln während der Eiszeit und gegen abgesetzte Fallschirmspringer sowie Partisanen in Estland Ausrüstung mit Funkgerät durch Marine oder Polizei. Versorgung mit Flugbetriebsstoff durch Lfl 1.
Hoheitsabzeichen: deutsch.
Uniform: Polizei.
Begründung: Der Einsatz dieser Staffel ist eine Erleichterung bei der Bekämpfung von Partisanen und gelandeten Fallschirmjägern. Er entlastet zudem die Aufklärungsverbände der Luftflotte 1 und ist bezgl. Betriebsstoffverbrauch sparsamer als der zurzeit nicht zu umgehende Einsatz von Ju 88 für die Eisaufklärung. Schnelle Übermittlung der Aufklärungsmeldungen kann sichergestellt werden.

Lfl Kdo 1 Ia Nr. 1739/42 geh. 9.2.42.

kannab 9. veebruari kuupäeva ja ärakirjad saadeti nii Heeresgruppe Nordile kui ka mereväele (Marinebefehlshaber Ostland), esimesest nendest pärineb eespool toodud refereering.

[toomas tyrk]

Kuus sportlennukit sisaldas siis ilmselt 4 PTO-4 ja 2 Miles Magisteri.

Pikka aega olin üsna kindel, SB kasutas ainult ühte Magisteri, aga nüüd hiljuti ujus muis.ee peale SB+AG foto.
https://www.muis.ee/museaalview/2461160

nlmf18_69_pisipilt.jpg (143.08 KiB) Vaadatud 1578 korda

Allikas - Narva linnamuuseum

Huvitav oleks teada mõlemi Magisteri päritolu ja samuti - mis asi oli SB+AE? Kas tõesti viies PTO-4, mille olemasolust on ka mõnes kohas juttu olnud?

[andrus]

Mai lõpus selline olukord (kiidukõne Luftflotte 1 poolt, miks peaks üksusele He 60 andma):

Bezug: Fernmündliche Rücksprache Robinson Major I.G. Schede – Lfl.Kdo. 1 Major I.G. Schlodder am 24.5.42.
Betr: Zuweisung von 10 He 60 für Sonderstaffel Buschmann.
1.)
A) Die Sonderstaffel Buschmann hat z.Zt. eine Stärke von 56 Mann (bis 1.6.42 ist Verstärkung auf 92 Mann vorgesehen) und einen Bestand vor einer zweimot. und elf einmot. Landflugzeugen englischer, estnischer und polnischer Baumuster. Unterbringungsort der Staffel: Flugplatz Reval-Ülemiste.
B) Mit Einverständnis MI (sic!) Ob.d.L. Füst. Ia (Robinson) Nr. 5786/42 g.Kdos (Op 1) v. 10.1.42 (sic!) ist Sonderstaffel Buschmann dem SS- und Polizeiführer Estland, Reval unterstellt.
Versorgung mit Flugbetriebsstoff erfolgt durch Lfl.Kdo. 1. Laufende abwehrmäßige Überprüfung durch Lfl.Kdo. Ic in Zusammenarbeit mit SS- und Polizeiführer Estland.
C) Einsatz der Staffel erfolgt im engsten einvernehmen mit Mar. Befh. Ostland zur Aufklärung im Westteil des Finnenbusen (abgegrenzt gegen finn. Luftwaffe und Lfl. 1) und gegen in Estland abgesetzte Fallschirmspringer und Partisanen. Einsatzschwierigkeiten haben sich bisher nicht ergeben. Tägliche Aufklärungsmeldungen werden laufend von Mar. Befh. Ostland an Lfl. Kdo. 1/Ic übermittelt.
2) Lfl. Kdo. 1 hält Zuweisung von 10 He 60 für Sonderstaffel Buschmann zur Durchführung der übertragenen Aufgaben und Übernahme des Seenotdienstes unbedingt erforderlich. Notwendige Flugzeugbesatzungen für He 60 sind vorhanden. Aufgabeänderung nach Zuweisung der He 60 ist nicht beabsichtigt.
3) Lfl.Kdo. 1 bittet die Sonderstaffel Buschmann dem Lfl.Kdo. 1 in jeder Beziehung zu unterstellen, um im Einsatz unabhängig vom SS- und Polizeiführer Estland zu sein und evtl. Verlegungen durch SS vorzubeugen.

Lfl.Kdo. 1 Ia Nr. 2416/42 g.Kdos. 26.5.42

Dokumendis olev kuupäev 10. jaanuar on ilmselt trükiviga, eespool paistis et Luftlotte 1 saatis oma kirja alles 9. veebruaril. Arvatavasti järgmisel päeval ObdL vastas nõusolekuga ja Buschmannini jõudis info/käsk 12. veebruaril?
Avaldatakse ka juba soovi üksus täiesti enda alla saada, et SS mingeid ootamatuid liigutusi ei teeks.

[LupusII]

Kurt Justus von Mensenkampff. Tarvastu mõisniku poeg. Muide sama mõisnik kes oma rippsilla Viljandile kinkis. Õppis inseneriks Riias.Eesti Vabadussõjas koos isaga Balti rügemendis.Vaatamata sellele võeti neil kõik maad ära.Alles jäeti vaid Tarvastu mõisa süda. Kurt Justus tahtis Eesti sõjaväe lennukooli astuda ,aga ei peetud piisavalt usaldatavaks.Noormees läks ja tegi eralenduri paberid ja koos Viljandi viimase paruniga (Ungern-Sternberg)ehitasid Viljandisse lennukitehase(maja tänaseni alles).Palju seal lennukeid tehti ma ei tea,aga lennundus äri läks käima ja lendamist oli palju kuniks 1934 aastani. Peale riigipööret viidi mõlemad mehed pooleks aastaks Patareisse. Süüdistati vapside aitamises.Lõpuks said välja ,aga äri oli pankrotis.Ja alustati busside tootmist endises Lennukitehases.Mersu šassiid toodi Saksamaalt mööda maanteid. Mootor oli küljes ,rool ja iste ka ja nii need siia sõidutati.Kokku toodeti peaaegu 100 bussi .Kuniks Päts keelas välismaalt poolikute masinate ja varuosade toomise.Ühesõnaga Eesti võim tegi kõik ,et Baltisakslased siit lahkuks.Ja nad läksidki. Kurt Justus von Mensenkapff lahkus koos perega juba enne kui Hitler nad koju kutsus. Saksamaal värvati kohe Luftwaffesse kus lendas sõja lõpuni Ju-52 kaptenina.Sõdis ka Aafrikas ,aga alla ei tulistatud kordagi .Alistus USA vägedele 1945 aasta aprillis ja pääses paari nädalaga vangilaagrist välja.
Heinz Oswald Ungern-Sterbergil nii hästi ei läinud. Sõdis Wehrmachti kooseisus ja langes 1945 aasta märtsis tänapäeva Poolas.

[Castellum]

Vaatamata sellele võeti neil kõik maad ära.

Eesti aladel oli 822 rüütlimõisa, millest 66 kuulus rahvuselt eestlastele.

Mõisate võõrandamine rahvustel vahet ei teinud. Kõiki rüütlimõisu kärbiti.

Mensekampffidel oli siis teeneid, sest mõisasüda jäeti neile.

Ühesõnaga Eesti võim tegi kõik ,et Baltisakslased siit lahkuks.

See on nüüd küll täiesti mööda väide. Baltisakslased tegid suuresti küll kõike ise, et nad Eesti Vabriiki ei integreeruks. Äraminek 1939 oli ikka vabatahtlik, ja kõik suured jutud "700 aastat esiisade maad" osutusid järsku tühjaks...

Üldiselt pole mõtet neid nutupunkte "sakslastele liigategemisest" siin uuesti tiražeerida.

[toomas tyrk]

Kurt Justus tahtis Eesti sõjaväe lennukooli astuda ,aga ei peetud piisavalt usaldatavaks.Noormees läks ja tegi eralenduri paberid ja koos Viljandi viimase paruniga (Ungern-Sternberg)ehitasid Viljandisse lennukitehase(maja tänaseni alles).Palju seal lennukeid tehti ma ei tea,aga lennundus äri läks käima ja lendamist oli palju kuniks 1934 aastani. Peale riigipööret viidi mõlemad mehed pooleks aastaks Patareisse. Süüdistati vapside aitamises.Lõpuks said välja ,aga äri oli pankrotis.

Siin on nüüd mingid asjad segamini nagu pudru ja kapsad. Ma ei tea mis alusel ta sv lennukooli tahtis astuda (sel ajal, Vabadussõja järel võeti sinna sõjaväe teenistuses olnud ohvitsere ja allohvitsere), aga sellenimeline mees pole küll Eestis eralenduri pabereid saanud.

Tundub, et kohati on siin talle omistatud tema õemehe Ulrich Brasche tegusid. Viimane sai koos Ungern-Sternbergiga eralenduri paberid, ehitas viimase "lennukitehases" puri- ja mootorlennukeid. Lahkus Saksmaale enne suurt ümberasumist ning sai seal Ju 52 piloodiks ning sooritas sellel sõja ajal palju transpordilende, muuseas ka Põhja-Aafrikasse.

Ja Brasche istus ka koos Ungern-Sternbergiga Patareis, ainult et süüdistus polnud neil mitte abstraktne "vapside aitamine" vaid neid kahtlustati ikka konkreetselt Sirgu põgenemisele kaasaaitamises. Vabanesid tõendite puudumumise tõttu.

Brasche aga minuteada Ungern-Sternbergi hilisemas busside ehitamise äris ei osalenud.