Soome lennuvägi II ms eel ja ajal

[Kriku]

Kui on mõeldud Moltšanovi raamatut, siis see on 1984: https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?5725

"Eestikeelne ajalookirjandus" on selles tähenduses mõttetu fraas. Eesti keelde on aja jooksul kõiksugu autorite teokseid tõlgitud.

[andrus]

Olen korjanud vahepeal kokku viiteid, kus kahepoolsete andmete põhjal on üritatud kokku panna pilti soome hävituslennukite tegemistest:

august-september 1942:
https://warspot.ru/20901-britanskie-ura ... im-zalivom (Dikovi comeback)
teises osas võitlevad nõukogude piloodid sakslastega: https://warspot.ru/21091-britanskie-ura ... -v-polymya

13.08.1942
Juutilaiseni Pe-2 ei suudeta leida: https://mop-78.livejournal.com/15191.html

14.08.1942
https://mop-78.livejournal.com/3681.html
https://mop-78.livejournal.com/3903.html

04.10.1942
https://mop-78.livejournal.com/14622.html
https://slon-76.livejournal.com/112103.html

10.02.1943
https://mop-78.livejournal.com/957.html

10.03.1943
https://mop-78.livejournal.com/4308.html
https://mop-78.livejournal.com/4372.html
https://mop-78.livejournal.com/4784.html

24.03.1943
Juutilaiseni poolt rünnatud Pe-2: https://mop-78.livejournal.com/6865.html

21.04.1943
https://mop-78.livejournal.com/6983.html
https://mop-78.livejournal.com/7372.html
http://digi.narc.fi/digi/view.ka?kuid=4890767

10.07.1943
Juutilainen tulistab alla "P-38 Lighting":
https://mop-78.livejournal.com/5048.html
https://mop-78.livejournal.com/5152.html
https://mop-78.livejournal.com/5447.html

01.08.1943
https://mop-78.livejournal.com/2360.html

04.11.1943
Soome autorite segadus claimidega: https://slon-76.livejournal.com/202059.html
http://digi.narc.fi/digi/view.ka?kuid=2904384
http://digi.narc.fi/digi/view.ka?kuid=2904385
https://www.facebook.com/permalink.php? ... 1605594286

08.05.1944
https://mop-78.livejournal.com/1365.html

26.06.1944
https://gull.livejournal.com/6152.html
https://gull.livejournal.com/6467.html

[kari lumppio]

Olen korjanud vahepeal kokku viiteid, kus kahepoolsete andmete põhjal on üritatud kokku panna pilti soome hävituslennukite tegemistest:
....

26.06.1944
https://gull.livejournal.com/6152.html
https://gull.livejournal.com/6467.html

Tere!

Slon76 ei ole küll aru saanud tegelikult toimunust väga hästi. Google tõlgitud tekstist paistab läbi et ta ei taha, et soomlane oleks tulistanud Serovi alla.

Näiteks Juutilaineni kirjeldatud (566 ShAP) "saatehävitajad" olid HLeLv 24 Messerschmittid! HLeLv 24 G-4 "mersu"de raadio oli eri sagedusel. Nad kadusid minema (kûtuse vähesus ilmseslt) kui "vene" hävitäjad ilmusid (= Juutilainen).

Teisi ei vaatanud. Kui aga tase on samasugune kui 26.6.1944 jutt nii need ei küll ole mingi viimane sõna, ega tõde.

Kari

[andrus]

Gull ei ole slon-76 (O. Kiseljev). Minu teada on nende venekeelsete blogide taga kolm erinevat inimest. Mop-78 peaks olema Aleksei Muhin. Gulli pärisnime nägin ka kusagil, praegu käepärast ei ole.
Mulle jäid need viidatud blogid sellega silma, et üritati mõlema poole andmeid kokku panna. Võib-olla pole kokkupanemine alati 100% protsenti edukas olnud

[kari lumppio]

Tere!

Võib-olla arvustasin liigagi järsult seda saiti, on nad vähemal püüelnud kasutada mõlema poole andmeid. Asi seegi.

Olen seda 26.6.-44 Serovi juhtumid uurinud kunagi aktiivselt. Soome õhuseire andmeid pole leidnud, Soome õhutõrje päevikudest leiab ühte ja teist. Lennuväe arhiivandmed on osaliselt puudulikud. N-Liidu andmeid on mul natuke ka (13 VA, 275 IAD).

Serovi asja täpsemaks selgitamieks oleks tähtsuse järjekorras vaja:
1. Serovi ja tema lennuki täpne leiukoht (Serov jäi algselt kadunuks)
2. 566 ShAP päevik või vähemalt 277 ShAD aruanne 26.6.1944 ajakava täpsustamiseks
3. Millist kellaaega JG 54 kasutas? Oli Eesti tunni Soomest järgi või samas ajas juunis 1944?


Kari

[Lemet]

Täna on siis auväärt juubel...

80 aastat tagasi, 23. detsembril 1941, tõusis esimest korda õhku hävitaja Myrsky (Torm) prototüüp - ainus Soomes projekteeritud ja ehitatud seeriahävitaja. Erinevalt enamikust teistest lennukitest ei olnud sellel lennukil "ainukest" peakonstruktorit, vaid selle projekteerijaks määrati neljast insenerist koosnev loominguline meeskond riigile kuuluvast Valtion Lentokonetehdase lennukitehasest Tamperes. Projekteerimisega alustati juba 1939. aasta suvel, kuid see kulges üsna aeglaselt.

Soome ei olnud toona jõukas riik, mistõttu lennuk ehitati võimalikult lihtsa tehnoloogiaga, kasutades minimaalselt kallist ja nappivat duralumiiniumi. Kere oli keevitatud ristkülikukujulise terastorustikust fermina, millele metallfermist üleulatuvad puiduga anti voolujooneline kuju. Tiib ja stabilisaatorid olid täispuidust ning kaetud vineeriga. Ka kere oli kaetud vineeriga ja ainult mootori kapotiosa oli valmistatud alumiiniumist.

Konstruktsioon meenutab suuresti näiteks nõulogude hävitajat Jak-1, ainus erinevus on see, et Jakil oli kere sabaosa kaetud mitte vineeri, vaid perkaliga. Mootor oli aga hoopis teist tüüpi, ameerika 14-silindriline õhkjahutusega Pratt & Whitney R-1830 kaherealine täht. Soomlased olid enne sõda ostnud USAst ühe partii neid mootoreid ja said seejärel sakslastelt, kes olid need trofeeks saanud, veel lisaks mitukümmend tükki. Relvastus koosnes neljast suurekaliibrilisest kuulipildujast ning tiiva alla võis kinnitada kaks 100 kg pommi või sama massiga allavisatavad kütusepaagid.

Tänu oma segakonstruktsioonile, milles oli ülekaalus puit, sai lennuk üsna raske. Sellest tulenevalt ei olnud lennuomadused kaugeltki silmapaistvad, maksimaalne kiirus ei ületanud 530 km/h. Ehitati neli prototüüpi, millest kolm kukkus katsete käigus alla, kusjuures kaks pilooti hukkus. Põhjuseks oli pöörisesse sattumine ja puitdetailide kehv liimimise kvaliteet. Nende probleemide lahendamiseks kulus peaaegu aasta seepärast algas seeriatootmine alles 1942. aasta lõpus.

Kokku telliti 50 Tormi, millest 47 jõuti valmis ehitada enne Soome lahkumist sõjast. Kuid 1944. aasta suvel jõudis neist rindele vaid 30 ja ainult 15 tegi lahingulende. Selleks ajaks olid soomlased saanud Saksamaalt sada viiskümmend Messerschmitti, mille taustal nende enda hävitaja nägi üsna armetu välja.

Myrsky piloodid mingit märkimisväärset edu ei saavutanud, vaid ainult ühes lahingus kahjustas leitnant Linden vastase Jak-9 ja kapten Virkunen tabas La-5. Kuid mõlemad kahjustatud masinad pöördusid tagasi oma lennuväljadele. Siiski ei kandnid soomlased ka kaotusi, kuigi õnnetusjuhtumite arv lennukitega oli kõrge. Kuni 1947. aastani, mil "Myrsky" relvastusest maha võeti välja ja vanametalliks tehti, kukkus 47-st toodetud masinast alla 10. Üldiselt ei saa Soome hävitajate ehitamise kogemust kaugeltki edukaks nimetada, küll aga oli see märkimisväärseks toeks läbi aegade ülepea oma lennuväega majandada.

[andrus]

Põhjuseks oli pöörisesse sattumine ja puitdetailide kehv liimimise kvaliteet.
Причиной был флаттер и некачественная склейка деревянных деталей.

Flutter (inglise keeles) ei ole pööris vaid vibratsioon (jään eestikeelse termini siinkohal võlgu) https://www.youtube.com/watch?v=qpJBvQXQC2M

Üldiselt ei saa Soome hävitajate ehitamise kogemust kaugeltki edukaks nimetada, küll aga oli see märkimisväärseks toeks läbi aegade ülepea oma lennuväega majandada.
В общем, финский опыт создания истребителя никак нельзя назвать удачным.

Mingi lisatekst lause lõppu lisatud, mida Kondratjevil ei leia? Kondratjev ise on selle jutukese arvatavasti wiki põhjal kokku pannud, pakun et inglise- ja venekeelse variandi alusel, soomekeelne on märgatavamalt detailsem: https://fi.wikipedia.org/wiki/VL_Myrsky
Kuskohast ta 50 tellitud lennukit ja La-5 tabamise on võtnud - ei tea.

[andrus]

2. 566 ShAP päevik või vähemalt 277 ShAD aruanne 26.6.1944 ajakava täpsustamiseks
3. Millist kellaaega JG 54 kasutas? Oli Eesti tunni Soomest järgi või samas ajas juunis 1944?

Pamyat-narodast 277.rld lennuaegu pealiskaudse otsinguga ei leidnud.

277. rld sõjapäevik: https://pamyat-naroda.ru/documents/view/?id=150401846

Siin on märkimata jäetud vaenlase lennuki rünnakus viga saanud teise lennuki metsa kukkumine, mis aga on olemas järgmises dokumendis:
Aruanne 277.rld tegevusest juunis: https://pamyat-naroda.ru/documents/view/?id=455145897

õhutõrjetule läbi olevat kaotatud kolmas lennuk (kirjas ka sõjapäevikus):

566.rlp kohta ei leidnud üldse operatiivdokumente sellele ajaperioodile.

gullil on kõik kellaajad üle viidud Moskva ajale, kui saksa ja soome kellaajad on teada, saab tagurpidi arvutuse teha.
Veel, gull tunneb muret Puhakka lennuraporti puudumise pärast, seda ei ole kusagil? Ma Mersu- ja Suomen Ilmavoimat VI 1944 raamatutest ka ei leidnud.

[andrus]

Sealtsamast kuuaruandest õhulahingu kirjeldus ründelennuväe vaatenurgast (millegipärast sellel episoodil kellaaeg puudub, aga järgmisel olemas):

[andrus]

13. ÕA sõjapäevik on ka detailide poolest vaene: https://pamyat-naroda.ru/documents/view/?id=451003358

Siin on ka äkki midagi: https://forum.axishistory.com/viewtopic ... 9&t=216562

[andrus]

O. Kiseljevi artikkel kolmes osas Messerschmitt Bf 109 kasutuselevõtu alguse raskustest Soomes 1943.a. kevadel.
https://tacticmedia.ru/news/pervye-mess ... eskadrili/
https://tacticmedia.ru/news/mersu-na-za ... i-chast-1/
https://tacticmedia.ru/news/pervye-mess ... i-chast-2/

Algus oli ikkagi väga vaevaline.

[toomas tyrk]

Ma e tea, kas ma pikalt viitsin siin teemas veel rahvast valgustada, aga juhtumisi jäi hoopis mujal ette jälle vestlus teemal, kas Junkers Ju 88 oli ikka pikeeriv pommituslennuk.

Lühike vastus on - jah, oli küll. Esialgne projektülesanne nägi seda kasutusvõimalust ette ning selliselt ta konstrueeriti.

Teisalt - lennuki suur maas ning ka suur õhutakistus tegid lennukil pikeerimiselt pommitamise palju keerulisemaks kui seda oli algsel Stukal - Ju 87.

1943. aastast peale lõpetati Junkers Ju 88 pommiversioonide varustamine aerodünaamiliste pidurite jms raskema pikeerimiselt pommitamiseks sobivate lisasedmetega, aga pikeerimiselt pommitamiseks vajalik sihik StuVi (sturzkampfvisier 5 kui täpsem olla) jäi pommilennukite varustusse kuni lõpuni.

Soome ostis Saksamaalt 1943. a 24 Junkers Ju 88A-4 pommituslennukit. Üks lennuk kaotati ülelennul Soome, 23 jõudis kohale. Lennukid võeti kasutusele LLv 44, mis oma Blenheim lennukid seepeale andis üle LLv 42-le.

Aerodünaamiliste pidurite kohta olen kohanud kahte versiooni - Soome toimetatud lennukid tulid juba ilma nendeta, või siis et soomlased ise võtsid need maha.

Küll aga kasutasid soomlased lennukeid valdavalt just pikeerimiselt. Ilma aerodünaamiliste piduriteta oli Ju 88 sügavaim pikeerimisnurk lubatud 45 kraadi. Soomlased kasutasid sihtmärgi ründamisel peamiselt sellest poole väiksemat 22 kraadist pikeerimisnurka. StuVi sihikud olid nimelt varustatud mehhaanilise analoogarvuti ning päästemehhanismiga, mis võimaldas ka sellel väikesel pikeerimisel täpselt sihtida. Samas ajas lennuki kõrguse pidev muutus segadusse vastase õhutõrje, kes pidi ka oma õhutõrje mürskude lõhkemiskõrgust pidevalt muutma.

Keskineni ja Stenmani raamatu lisas toodud lennukite eluloode põhjal elas 23 lennukist 16 sõja üle ja läksid lõpuks lammutamisele Pariisi rahulepingu tingimuste pärast. Mõned neist kanti ka varem maha, aga palju aega peale sõja lõppu.

[toomas tyrk]

Lennul Soome purunenud lennuk. Junkers andis tellijale lennukid üle Tutowi lennuväljal. Peale lühikest tutvumist kohapeal viisid soomlastest meeskonnad lennukid üle Läänemere lennates Soome. Teise ülelennu ajal 23. aprillil 1943 ütles JK274 mootor üles. Lennukid olid selleks ajaks juba põhjapool Riia laiuskraadi. Meeskond võttis kursi mandri poole, kuid ei suutnud leida sobivat platsi hädamaandumiseks. Kukkus alla selleaegse Pabazi küla juures, tänapäeval jääb Saulkrasti linna territooriumile. Kolmeliikmeline meeskond ja üks reisija hukkusid.

2013. aastal, õnnetuse 70. aastapäeval pandi õnnetuspaika mälestusmärk hukkunuile. Vanasti jäi päris Tallinn - Riia maantee äärde, praegune Via Baltica läheb seal siiski vähe kaugemalt mööda.

Õnnetuskoht, sündmuste kirjeldus soome keeles ja fotod nii mälestusmärgist kui õnnetusest.
https://www.sotahistoriallisetkohteet.f ... w/-/id/351

[toomas tyrk]

Kas aerodünaamilised pidurid võtsid maha soomlased või said nad lennukid juba ilma nendeta?

Kui googeldada inglise keeles või kasutada AI teenuseid, siis teile räägitakse kuidas soomlased said lennukid pikeerivlennukitena, kasutasid neid 60-70 kraadisest pikeerimisest. Avastasid aga peagi, et lennukite konstruktsioon kippus väsima ning kruvisid seeapeale mittevajalikud vidinad maha ja hakkasid kasutama laugelt pikeerimiselt pommitamist.

Kui lugeda aga Keskineni ja Stenmani Suomen Ilmavoimien Historia osa 2, mis räägib saksa pommituslennukite kasutamisest - seal ei ole midagi sellist mainitud. 1943. a LLv 44 esialgu alles õppis uusi lennukeid kasutama. Lennati üksikuid vaenulende. Alates 1943 augustist juba sagedamini. Mingist 60-70 kraadisest pikeerimisnurgast pole juttugi. Ainuke tehniline uuendus, mis lennukeile tehti oli tavalise (horisontaallennult) pommitamissihiku uuendus - BZA asendati BZG-2 vastu. 1944. aastal saadi ka veel uuemad Lofte 7D sihikud, kuid neid enam lennukitele ei pandudki.

Horisontaallennult ja laugest pikeerimisest pommitamisest räägitakse algusest peale. Pigem on eraldi ära märgitud kui mingil põhjusel pommitati horisontaallennult. Nii et kuni keegi ei tõesta vastupidist - mina ütlen, et soomlased said need lennukid juba ilma aerodünaamiliste piduriteta.

Teine huvitav tähelepanek. Soome ostis 24, kätte sai 23 lennukit. Nendega relvastatud LLv 44 koosseisus moodustati 4 salka igaüks 4 lennukit. Minu rehknuti järele 16. Ülejäänud jäeti (juba neile omase hoolikusega) reservi. Siiski oli LLv 44 juba 1943. aasta lõpus sunnitud üle minema 3-salgalisele koosseisule. Ehk siis 12 lennukit. Tuletame meelde - sõja lõpuks oli neil endiselt veel alles 16. Lihtsalt 12 oli see maksimum, mida nad olid võimelised lahingukorras hoidma.

Ei ole viitsinud kõiki kaotusi kokku lugeda, aga senisel pealiskaudsel sirvimisel - enamasti kaotati lennukeid hädamaandumistel, lennuõnnetuste tõttu. Peaks selle raamatu lõpus toodud lennukite elulood uuesti läbi lappama, et sealt ka mõnda allatulistatud lennukit leida.

[andrus]

Siin väidavad, et soomlased ise eemaldasid (vähemalt mõnelt):
https://www.flightforum.fi/topic/50224- ... ommittaja/

Seal foorumil võib veel ringi kaevata, palju esmaste allikatega töötavaid postitajaid.