Venemaa majandus ja sanktsioonid I

[kaugeltuuriv]

See,et Moskva ja Peterburg on ilusaks vuntsitud ja nende vahel teed korda tehtud ei tähenda,et Venemaa majandus buumid.
Interneti ja arvutiajastul tuleks asja vaadata laiemalt ning uurida seda sibulakuplit lähemalt.
Üldiselt on läbi ajaloo Venemaa olnud Potjomkini küla,see ju peaks meile olema vana tuntud tõde.
Mina lähtun rahvuslikust koguproduktist üksikisiku kohta aga mitte summa sumaarum kokku,see annab palju selgema pildi.
Sellest lähtudes jääb Venemaa meist maha,rääkimata suurtest majandustest.
See näitab minule efektiivsust ning selle järgi ei ole Venemaa majandus efektiivne ja konkurentsivõimeline.Miks?Loen ette mõningad minu arvates olulised põhjused.Need on korruptsioon,riiklik-monopolistlik kapital,erainitsatiivi kontrolli all hoidmine poliitiliste põhjustena ning suured sõjalised-politseilikud kulutused.
Teiseks vaidleks ma vastu ka selle über alles kulla-rahafondi suurusele,minu mäletamist mõõda ei olnud formaalselt kuni 80-nendate keskpaigani,nii 1983-84 ka Liidu valuutafondi olukord eriti hull.
Peeti sõda ja elati heal naftahinnal aga siis tuli must luik,naftahindade järsk langus ning ootamatult hakkasid tundma andma Lääne tehnoloogiline embargo ja uus majandus,mida me nüüd nimetame infotehnoloogiaks.See muutis Nõuka riigi alasti kuningaks.
Samad nähtused on tegelikkuses meil ju ka nüüd silmade ees.
Esiteks sõda,see neelab ressurse ja raha ning tõeliselt suure agressiooni puhul muutub Venemaa maksimaalsete tehnoloogiliste sanktsioonide sihtmärgiks,just momendil,kui uus tehnoloogiline muutus maailmas on reaalsus.Justkui eelmise sajandi 70-nendate lõpp oli analoogselt tollal muutumas.Hodorkovski hinnangul on juba need hetkel kehtivad pehmed tehnoloogilised sanktsioonid reaalse majanduse jätnud ca.10 aastase perioodi taha.
Võtame kas või kõik need über alles Armatad ja 5 gen.hävitajad,uued pealveelaevad,droonid,jne.Näidistena tore aga massilisust ei ole.Hodorkovski sõnul on sellele lihtne vastus,lihtsalt ei ole suuremat sorti masinaparki,et asju toota.Jah,mingite mudelite ja tankide tootmiseks on,mille juured on T-72 juures aga,kui asi puudutab mikrokiipe(nagu see Elbruse juhtum),korralikke töökindlat avioonikat või lennukimootoreid,ise enda aretatud sõiduautosid(mitte neid mida Lääne juppidest kokku pannakse),uuemat puuraugutehnoloogiat või meditsiinitehnoloogiat,siis on jama majas.Isegi kombaine ei saada enam ilma Lääne juppideta toota,sest vanad pingid on otsakorral aga uusi ei saada osta,enda aparaaditõõstus on aga selline,nagu venelased ise ütlevad-ne ryba ne mjaso.Kas siis põhjuseks ettevõtte raha puudus või sanktsioonid,fakt on aga see,et noh ei ole lihtsalt selline asi jätkusuutlik.
Sisemised pinged ja raha äravool.Tuleb ka nagu Liidu ajalugu silma ette,aeglaselt aga järjekindlalt hakati ka Liidus peale Prahat kruve kinni keerama peale seda Hrušovi sula ja Ljonia esimesi aastaid võimul.Nagu nüüdki,tulemuseks oli pikalt kestnud ajude äravool Liidust ja nooremale põlvkonnale aeglane peale tulev tüdimus,mis hiljem plahvatas.Internetis on ju ka palju materjale sellest,kuidas tollased KGB ja partei tegelased kasutasid nii õelda riiklike kanaleid vahendite eemaldamiseks Läände,et seal endale hea elu luua.Pikalt on sellest rääkinud üle hüpanud KGB ohvitserid,kasvõi seesasma Juri Šveds,kes Putleriga koos KGB koolis käis.Rahade kantimine hakkas peale juba 70-nendate keskel ja sai suure hoo sisse juba 80-keskel.Nüüd on aga summad kordades suuremad.
Kusjuures juriidiliselt ei läinud raha kusagile välja,olid mingid fondid mida kontrollis KGB juhtkond ja parteiladvik.Kas ei tule tuttav ette?
Vene majanduse tulevikuväljavaated.
Lagunev infrastruktuur väljaspool kuldseid ringe,mida venelased hindavad ise kuskile 70 protsendile kogu infrast.Kõige ohtlikumaks peetakse põhjapiirkondade infrat,seoses selle soojenemisega,see teeb nõuka aegsed torujuhtmed,teed,tammid väga ebastabiilseks,kui midagi ette ei võeta.Aga ettevõtmiseks peab olema enda toimiv raskemasinate tööstus,mida noh enam ei ole suurt järgi jäänud.Välismaise,isegi Hiina omast maksad aga 2-3 korda rohkem.
Suur naftasektori osakaal,mille kadumine on hukatuslik kogu riigile.Sisuliselt istuvad kõik naftaluti otsas aga nüüd on juba teada,et aastateks 2030-2040 muutub asi kardinaalselt ja aastani 2030 on jäänud ainult 8 aastat.Kus on need potensiaalsed uued valuutaallikad,mina neid ei näe.
Mustad luiged majandusele ja riigile.
1.Sõltuvusse sattumine Hiinast,mis muudab riigi sisuliselt kolooniaks.Sellise hoiatuse on selgelt välja ütelnud Hodorkovski.See muudaks tehnoloogilise poole veelgi viletsamaks,sest Hiina annaks enda eelmise sajandi 80-90-nedate viimase liistuni ära kulutatud tehnoloogia Venemaale,muutes mahajäämuse veelgi suuremaks ja sõltuvaks Hiinast.
2.Rahva kasvav viha inflatsiooni,tervishoiu ja hariduse alarahastamise ning pensionisüsteemi vastu.Kui vaadata Vene riigieelarve suundumuste kohta,siis selgelt eelistatakse nn.silovikke,iga aasta aga vähenevad sotsiaalkulud.Eelkõige tervishoiu ja hariduse osas.See on selline pika vinnaga asi aga kindlalt muudab see kodanike meelt.
3.Ebaõnnestumine suure sõjalise interventsiooniga Ukrainasse,sinna sisse vajumine järgmiseks 4-5 aastaks.Me oleks justkui USA-d vaadates Carteri perioodis,kes hilinenult hakkas nutuselt tegutsema.Mis saab siis,kui uute valimistega ei tule võimule mitte Geeniuse tüüpi vabariiklane aga selline 50-nendates tegus pragmaatik,kes saab aru julgeolekust ning kasutades Poola ja Baltikumi infrastruktuuri ja paiknemist vastab vajaliku sõjalise abiga ning paigutab igasugu huvitavaid asju siia meie regiooni.See sunniks Venemaad selliselt relvi taguma,mis viib savijalad alt,nagu juhtus see eelmise suuriigiga.

[Gideonic]

Puudutab küll valgevenet aga otseselt seotud ka venevastaste sanktsioonidega.

https://www.ft.com/content/a43ef0e4-356 ... 5f1cf9a8b6

In the first 10 months of last year, Estonia’s imports from Belarus were more than double 2020’s total at €522m and more than a fifth higher than the previous peak in 2018. Lithuania’s imports have increased 50 per cent compared with 2020, hitting €1bn — a third higher than the previous 2015 high. Latvia’s are up two-thirds from 2020 to €407m, just 2 per cent below their 2011 peak.

Kõik on ju JOKK:

Estonia’s foreign ministry said the imports from Belarus were “goods in transit” and were carefully checked against sanctions lists. Lithuania’s foreign ministry noted that there was no legal basis in the EU to implement sanctions imposed by a third country. And Latvia’s foreign ministry said: “Any ongoing trade [with Belarus] is currently taking place in compliance with the sanction regimes imposed.”

Jermalavicius said it was “a bitter lesson” for the Baltic states as the “margin of error in the current geopolitical circumstances is very narrow”. He added: “They should not waste their precious political capital and credibility accrued in Washington for the sake of a few hundred million euros that their businesses could earn each year by further dealing with Belarus.”

Täiesti arusaamatu miks Balti-Riigid endale sellist auku kaevavad Valgevenega, see on ikka häbematus ja ülim silmakirjalikkus. Kallas pani selles osas täis-merkelit ka "see on ainult äri - pole üldse sanktsioonidega vastuolus". Kuidas inimesed aru ei saa.

[Getorix]

Saadakse aru küll, et tehakse kurja nägu aga raha võetakse vastu. Ei taheta kompenseerida puudujääke, kui osale ärist ust näidatakse.

[gooligan]

siin on detailsemalt näha mida ostetakse/müüakse.

https://data.stat.ee/profile/partner/by/

ca 80% VV impordist Eestisse moodustab mineraalkütused (koguväärtuses ca 60m EUR kvartalis)
See kustkohast kütusefirmad enda bensiini sisse ostavad pole siiani Kaja Kallase otsustada olnud. Impordi kõrghetkeks oli 2020 detsember, kui valitsuses hoopis teised erakonnad. Eestil omal rafineerimisvõimekus puudub ning kui VV välistada, siis jäävad meie piirkondlikud valikud ahtamaks. Leedukad-soomlased-venelased saavad sellevõrra küsida meilt kõrgemat hinda. See vist viimane asi, mida meie tarbijad tahaksid. Ühte leedukate VV boikottimise initsiatiivi me oma elektriarvetel kajastumas juba näeme. Teist pole juurde vaja.

Lisaks tuleb meeles pidada, et VV näol ei ole tegu iseseisva subjekti vaid Venemaa poolt juhtiud marionetiga. Kui läänel siiras soov kedagi korrale kutsuda, siis VV "karistamine" on tulutu ettevõtmine. Teravik tuleb suunata Venemaale. Ka peale Krimme-Gruusiaid jm pole Vene naftaekspordi piiramist võetud teemaks.
Globaalselt on kogu nafta-äri koondunud suures osas just autoritaarsete riikide kätte ja minu jaoks on näiteks bensiini import Venemaalt või Valgevenest sama per.e erinevad kannikad. Peale Norra nafta suurt muud üle ei jäägi. Kõik muud suuremad leiukohad on veriste diktatruuride käsutada.

Küll tasuks sisse zoomida, et kes need konkreetsed tanklaketid on, kes oma hulgiostud VV'st teevad. Teaks võimalusel vältida. Üksvahe nt Neste reklaamis, et kogu nende müüdav on pärit vaid Soome rafineerimistehastest.

[Chupacabra]

Riik saab eraettevõtteid kontrollida sanktsioonide kehtestamise läbi.

Aga sisuliselt müüme oma põhimõtteid väikese raha eest. Ja siis halame kui Saksamaa sanktsioone ei täida/kehtesta.

[Jaanus2]

Valgevene rafineerib Venemaalt saadavat naftat, vaevalt Soomegi ainult Norra naftat kasutab. Saavad vahelt ainult tööraha ja VV midagi peale, kui tal on õnnestunud Putinilt naftat "sõbrahinnaga" saada. Viimasel ajal on Putin sel teemal vingus nägu teinud. Põhiline raha läheb ikka Putini asja hüvanguks. Ainuke oluline maavara Valgevenes on kaalisool ja sellest toodetav väetis, see on tõesti maailma ja Valgevene mastaabis oluline. Ka sanktsioonide all, kuidas tegelikult, pole huvi tundnud.

[huvitun]

Venemaa rahvaarvu vähenemine (Rosstati andmed)
2020. aasta 11 kuud - 575 tuhat inimest.
2021. aasta 11 kuud - 945 tuhat inimest.

[gooligan]

Riik saab eraettevõtteid kontrollida sanktsioonide kehtestamise läbi.

Aga sisuliselt müüme oma põhimõtteid väikese raha eest. Ja siis halame kui Saksamaa sanktsioone ei täida/kehtesta.

Õigustatud küsimus.

Nagu ennem mainisin, siis VV ei ole iseseisev suurus, vaid Venemaa marionett. Marionetti sanktsioneerida ei ole mõtet, bossi on vaja sanktsioneerida.

Ja küsiks siis niimoodi - kas oleme nõus loobuma Vene naftast (see ka 100% VV rafineerimistehase toormeks)? Vene elektrist? Vene gaasist?
Kusjuures nagu siit ka läbi käis, siis Leedus-Soomes on täna rafineerimistehaste toornafta ka just Venemaalt pärit.
Ja mitte ainult meie, vaid ka meie lääne liitlased järgiksid boikotti.
Ning asendaks selle nüüd millega..? Katari, Araabia Ühendemiraatide jms toodanguga? Nende riikide inimõigustega veel kehvem seis kui VV'ga. Niiet selliste riiklike sanktsioonidega satuksime suletud ringi.

Mina ise isiklikult usun pigem ettevõtete tasemel kokkulepetesse. Nii nagu Pirelli loobus kohalikust allhankijast võiks ka meie kütuseketid ise loobuda VV toodangust.

[ruger]

VV teemale lisaks ka siia-Läti blokeerib VV-st tulevaid sanktsioneeritud ettevõtetele tulevaid veoseid. VV raudteejaamad hakkavad kaubavagunitest umbe minema selle tõttu.
https://twitter.com/franakviacorka/stat ... 3732027399

[nimetu]

Täiesti arusaamatu miks Balti-Riigid endale sellist auku kaevavad Valgevenega, see on ikka häbematus ja ülim silmakirjalikkus.

Nii ja naa.
Mis puutub Eesti osasse selles seigas, siis tuletan meelde, et need kaubad ei tule siia maagiliselt läbi õhu, vaid ikka läbi Läti, Leedu või äärmisel juhul Venemaa. Seega meie roll selles transiidiäris on teise või kolmandajärguline. Lisaks on see kaup kuhugi teel, ehk mingi riik peab seda kraami veel ostma ka. Täpselt nagu rahapesuskandaaliga - võime endale tuhka pähe raputada, kuid sisuliselt kõik on oma käed ühel või teisel viisil mustaks teinud. Mingit moraalset üleolekut pole kellelgi võimalik taotleda.

[Chupacabra]

Riik saab eraettevõtteid kontrollida sanktsioonide kehtestamise läbi.

Aga sisuliselt müüme oma põhimõtteid väikese raha eest. Ja siis halame kui Saksamaa sanktsioone ei täida/kehtesta.

Õigustatud küsimus.

Nagu ennem mainisin, siis VV ei ole iseseisev suurus, vaid Venemaa marionett. Marionetti sanktsioneerida ei ole mõtet, bossi on vaja sanktsioneerida.

Ja küsiks siis niimoodi - kas oleme nõus loobuma Vene naftast (see ka 100% VV rafineerimistehase toormeks)? Vene elektrist? Vene gaasist?
Kusjuures nagu siit ka läbi käis, siis Leedus-Soomes on täna rafineerimistehaste toornafta ka just Venemaalt pärit.
Ja mitte ainult meie, vaid ka meie lääne liitlased järgiksid boikotti.
Ning asendaks selle nüüd millega..? Katari, Araabia Ühendemiraatide jms toodanguga? Nende riikide inimõigustega veel kehvem seis kui VV'ga. Niiet selliste riiklike sanktsioonidega satuksime suletud ringi.

Mina ise isiklikult usun pigem ettevõtete tasemel kokkulepetesse. Nii nagu Pirelli loobus kohalikust allhankijast võiks ka meie kütuseketid ise loobuda VV toodangust.

Kui väärtused on müüdavad, siis pole need väärtused vaid kaup.
30 aastat tagasi olime valmis sööma kartulikoori iseseisvuse nimel. Nüüd anname ära odavame bensiini eest?

Kui me sanktsioneerime Batjat, siis me võitleme ka Putiniga. Ühe p*rse kaks kannikat.

[2korda2]

Ei teagi, kuhu see artikkel paremini sobib aga Harri Tiido sulest jälle tausta avav kirjutis.

[zaq]

Venemaa gaasitootja Gazprom ei suutnud oma “konservatiivseid” Euroopa-suunalise ekspordi eesmärke täita, mis panustas regiooni energiakriisi süvenemisse, vahendab Bloomberg.

Gazprom toimetas oma peamiste klientideni, kelle hulga kuuluvad Türgi, Hiina ja Euroopa riigid (välja arvatud endised Nõukogude Liidu liikmed) kokku 185,1 miljardit kuupmeetrit maagaas, ütles ettevõtte tegevjuht Aleksei Miller. Seda on 2020. aastaga võrreldes 3,2 protsenti enam.
2018. ja 2019. aastaga võrreldes on eksport aga tunduvalt madalam – nendel aastatel ulatus see umbes 200 miljardi kuupmeetrini.

Eksport Euroopasse ja Türki oli umbes 177 miljardit kuupmeetrit, selgub Bloombergi ja BCS Global Marketsi kogutud andmetest. See on Gazpromi enda prognoositud 183 miljardist kuupmeetrist väiksem maht. Mullu eksporditi Türki ja Euroopasse 191,6 miljardit kuupmeetrit maagaasi.
Ettevõte võttis selle eesmärgi eelmise aasta kevadel ning kordas seda ka oktoobris, vaatamata sellele, et Euroopas tekkis maagaasist suur puudus, mis pani hinnad kiiresti tõusma.
Hollandi maagaasi futuurid on viimastel nädalatel järsult langenud, detsembri keskpaigas tõusid hinnad 180 euroni megavatt-tunni kohta, praeguseks maksab veebruarikuu futuuri megavatt-tund 78 eurot. Langusele on kaasa aidanud LNG tarned mujalt maailmast.

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/borsiuudised/202 ... i-eesmarke

[kaugeltuuriv]

https://www.youtube.com/watch?v=32rR4CgeebU

Täna Ingušeetias.....rahvas on rahutuks minemas,peale seda kohtuotsust.,

[carrierlost]

https://www.youtube.com/watch?v=32rR4CgeebU

Täna Ingušeetias.....rahvas on rahutuks minemas,peale seda kohtuotsust.,

See on Kasahstani surugaasi protestid.