REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

[Kriku]

Ei ole nõus, sest ka oomikroni läbi põdemine tõenäoliselt ei anna eluaegset kaitset.

Senised vaktsiinid ei anna seda praeguste teadmiste põhjal ju ammugi. Või kujutad seda kohustuslikku vaktsineerimist ette iga 3-6 kuu tagant?

Jah.

Miks me siis üldse selle covidiga piirdume

Sest covid on sinu poolt nimetatutest ohtlikum.

[Naxer]

6 kuu tagant süstimine, rääkimata 3st kogu populatsioonile on tüütu ja koormav ettevõtmine. Aga teadusel on pakkuda kindlasti lahendus kiibi näol, kuhu saab laadida korraga paari aasta jagu doose, mis siis ise õige intervalli järel imenduvad. Samuti saab sinna arendada funktsiooni, mis võimaliku nakatumise kohe ära tunneb ning sellest märku annab. Samuti kõik covidpassid ja miks mitte ka muud dokumendid, nt pangakaardid saab sellega siduda. On ju mugav, korraks sirutad käe välja, tehakse kino uksel scanneriga piiks, kõik covidpassid ja piletid olemas, astuge edasi. Ilmselt ei kahtle ka Sa selles Kriku, et selles poleks midagi ulmelist, teadus on vabalt sinnani jõudnud. Aga küsimus on moraalis ja selles, kas ühiskond on selleks moraalselt valmis. Minu vastus on paraku ei.

[Kriku]

Sarnased lahendused on suhkruhaiguse jaoks olemas, aga vaktsineerimiseks on idee teostamatu. Esiteks hoitakse vaktsiine madalal temperatuuril ning teiseks peaksid need ju viiruse muteerumisega kaasas käima.

[tympsa]

Kõik on ju OK kui veel rängemat viiruse varianti ei tule ja pandeemiat omicronilt üle ei võta.

See praegune, tundub ka eeltoodud UK andmetest , ei ole nii ränk, et peaks tegema lockdowne, Saaremaad lukku panema jne nagu meil algselt oli. Ei ole ju rõuged ega isegi selle lähedal !

Inimesed niikuinii harjusid elama gripiga ja teiste koroonaviirustega. Peavad harjuma ka sellega.

Mida muidugi sooviks teada on omicroni surmavus, kuid selle kohta pole andmeid kohanud.Hospitaliseerimise väiksema sageduse järgi võiks oletada, et on tunduvalt väiksem kui deltal, kuid see vajab korralikku uuringut miljonite juhtumite põhjal

Teine asi muidugi, et kui massiline nakatumine läheb ka Eestis väga suureks, siis meie testimisvõimekus ei jõua järele. Me lihtsalt ei suuda testida mingit 100 000 inimest päevas. Ja iga test maksab ka raha ning mitte vähe.

[Kriku]

Inimesed niikuinii harjusid elama gripiga ja teiste koroonaviirustega. Peavad harjuma ka sellega.

Covid erineb gripist ja muudest eelnimetatutest haiguse suure süsteemsuse poolest, st. viirus suudab nakatada palju erinevamaid rakke ning tungida peaaegu kõikidesse organitesse. Oomikron võib ju leebem olla, aga väljavaade sedagi iga paari aasta tagant põdeda on üsna hirmutav.

[Xender]

Tahaks näha, kui suur osa ühiskonnast oleks valmis iga paari kuu tagant end vaktsineerima, elama igavestes piirangutes ning sealjuures selle kõik veel päeva lõpuks kinni maksma.

[gooligan]

Inimesed niikuinii harjusid elama gripiga ja teiste koroonaviirustega. Peavad harjuma ka sellega.

Covid erineb gripist ja muudest eelnimetatutest haiguse suure süsteemsuse poolest, st. viirus suudab nakatada palju erinevamaid rakke ning tungida peaaegu kõikidesse organitesse. Oomikron võib ju leebem olla, aga väljavaade sedagi iga paari aasta tagant põdeda on üsna hirmutav.

Ei ole ükski pandeemia igikestma jäänud, ei jää ka see. Omikron on leebem kui eelmised variandid. Ja kui viirus on nõus parema nakatumise nimel muteeruma kergemini põetavaks, siis tal pikka pidu enam ei ole. Ülisuur nakatumismäär annab viirusele surmahoobi, sest väga lühikese ajavahemiku jooksul saab suur mass inimesi antikehad.

Eile rääkisin oma tuttava perearstiga, kellel enda lapsed ka omikroniga kodus. Ise ei nakatunud (3x vaktsiin). Ütles et nii peres, kui patsientide hulgas on siiani omikron olnud suhteliselt kergete sümptomitega läbipõetav viirusnakkus ega erine millegi poolest muudest "tavalistest" külmetushaigustest. Meditsiinilises mõttes mingeid tõsisemaid kaebusi pole esinenud.
Nakkus levib peamiselt laste hulgas, kuna nad suures osas vaktsineerimata ja distantsi hoida ei saa (lasteaiad-koolid), kuid põevad ka seda kergelt või väga kergelt. Seega omikron-tüve koha pealt on väikelaste vaktsineerimine küll küsitav - analoogselt täpihaigustega on neil mõistlikum see läbi põdeda.

Põhiküsimus on siirdunud haiglate koormuselt ühiskonna kestlikuse peale. Kuidas tagada, et ühiskond/kriitiline infra (koolid-päästeamet-politse-haiglad ijms) töötaksid ka siis, kui suur osa inimestest korraga kodus haige või lähikontaktne.

Teiseks tuleb juba lähiajal uueks mõelda kogu see testimise virr-varr. Nii suure nakatumisnäidu korral ei jõuta kõiki naguinii testida ning kas sellise leebe variandi puhul ikka selline 50EUR/PCR test on ka mõistlik rahakulutus? Või piisaks odavatest kiirtestidest? Riiklikul tasand saab leviku suuruse info kätte reovee seireuuringust ning avatud haiguslehtedest. Laias plaanis pole meil suurt vahet, kas päevas nakatus 5000 või 8000 inimest.
Üksikisiku tasandil pead eeldama naguinii, et Sinu vastas istuv inimene on nakkusekandja (palju asümptomaatilisi, eriti vaktsineeritute ja laste hulgas).
Haigena tuleb mõneks päevaks koju jääda saada sümptomaatilist ravi.

Laine tuleb järsk, aga seeest kiire. Märtsiks peaks olukord juba olema oluliselt parem.

Akuutse kriisi lõppedes suunatakse vaktsineerimispingutus peamiselt riskirühmadele, kel oht haigust raskemini põdeda.

[Peeter]

Kui matemaatikaga jätkata (selle "Viimase 7 päeva keskmise nakatumise vax/antivax suhtarvuga"):
Tänaseid avalikke andmeid kasutades tehtud arvestusest selgub, et kui koostada teadusnõukojastiilis viimase 7 päeva nakatumisgraafikut eraldi gruppidele, siis tuleb tänase päeva peale märkida "lõpetatud vaktsineerimiskuuriga nakatunud isikud"- tõus 12,7%; "vaktsineerimata isikud"- tõus 6,2%. Kuna esimest gruppi on 817 tuhat ja teist 470 tuhat inimest, siis lihtne loogika ütleb, et arvuliselt esimeses grupis 12,7% statistilise tõusu saavutamiseks võrreldes teise grupi 6,2%-ga peab olema oluliselt suurem (no ca 3) arvuline ülekaal (seda viimase 7 päeva, st antud statistilise valimi keskmiseks.
Vaadeldes TA lehel olevat koroonaviiruse andmestikust nakatunute vanuselist jaotust (veel on vaadatav?.....), siis:
1) On ilmselgelt näha, et alates septembrist viiruse levikut on vedanud 10-14 aastaste vanusegrupp ja vahelduva eduga tassinud seda edasi oma vanemate vanusegruppi (30)-35-45.
1a) Nagu kooliskäimises on olnud vahe, nii on lakanud nii laste, kui ka vanemate grupi nakatumine (loomulikult on see mingisuguse viitega nagu peiteajale ikka)
1b) Detsembrist koolide puhkele lükkamisega on 10-14 vanusegrupp tulnud tänaseks alla ca4-5 korda, isegi madalamale kui 15-19 grupp. 15-19 grupis langust pole, pigem hoopis pisike tõus.
2) Jõulude eel ja ajal on haigus möllanud 30-39ste sektoris, haarates kaasa ka 40-45 ja tiba ka 45-49t.
3) Nüüd, kui statistika avaldamist on asutud meeldivuse alusel selekteerima, siis ilmneb sellest tabelist viimas(t)e päeva(de) tendents: ca kolmandik nakatunutest on 20-30, ja kui tiba veel ülespoole laiendada, siis saab öelda "pooled on noored! eks see nüüd olegi pidutsemiste tagajärgede õied".
Hoiame pöialt, et nad nüüd põeks kergelt ja ei levitaks seda edasi ja ei pressiks seda nüüd teistesse vanusegruppidesse kus risk suurem ja et seejärel ei suureneks raskelt haigestunute arv. NB See riskijutt tuleb üle vaadata, sest statistika näitab: ka 2 sutsu pole enam mingi eriline tegija. (mul endalgi tutvuskonnas ja ka peres näiteid enam kui üks, kus kahest süstist tuli juba delta(?) läbi (omikronist polnud infotki veel).
Siit järeldus: tahtmaks pidurdada haiguse levikut (et haiglate tööd kergendada) tuleks vaktsineeritud elanikkonda kõva ja selge häälega teavitada, et: "Viirus levib (ka) teie seas mühinal, palun vähendage kontakte! Covidpass ei kaitse teid nakatumise eest." Selle asemel annab valitsus teada: "Uues koroonalaines seisab igaüks iseenda heaolu eest." ja asub varjama ja valima statistikat.
(Tänase päeva tulem tehete alusel ja piiratud infoga peaks olema selline ca 1000 +/-50 vaktsineeritud nakatunut ja 500 +/- 50 vaktsineerimata nakatunut. Tulem on saadud eeldusel, et eest kukkus ära päev, millel oli protsentuaalne suhe 40/60 vaktsineerimata inimeste "kasuks". Vajadusel võin arvutuskäiku näidata.)

[Peeter]

6 kuu tagant süstimine, rääkimata 3st kogu populatsioonile on tüütu ja koormav ettevõtmine. Aga teadusel on pakkuda kindlasti lahendus kiibi näol, kuhu saab laadida korraga paari aasta jagu doose, mis siis ise õige intervalli järel imenduvad. Samuti saab sinna arendada funktsiooni, mis võimaliku nakatumise kohe ära tunneb ning sellest märku annab. Samuti kõik covidpassid ja miks mitte ka muud dokumendid, nt pangakaardid saab sellega siduda. On ju mugav, korraks sirutad käe välja, tehakse kino uksel scanneriga piiks, kõik covidpassid ja piletid olemas, astuge edasi. Ilmselt ei kahtle ka Sa selles Kriku, et selles poleks midagi ulmelist, teadus on vabalt sinnani jõudnud. Aga küsimus on moraalis ja selles, kas ühiskond on selleks moraalselt valmis. Minu vastus on paraku ei.

Lugesin ja mõttes tahtsin juba karmilt kirjutama asuda. Viimane lause tõi mõtted klaariks tagasi. Vaat kui hea on ikka lõpuni lugeda... Ka minu vastus on konkreetne EI.
Hiljuti lugesin ühe mingi ITimehe artiklit, kus sellest naha alla kiibi süstimisest juttu oli. See oli samal ajal selle mingi Ülemiste kandis mingise innovaatiliste firmade kogumis ukseavamise kiipide töötajatele naha alla süstimise promo juures. Ütles, et omale ei mingil juhul, aga oma lastele paneks küll, et siis tal hea neid jälgida! No ikka täitsa-perses milline suhtumine? Annab endale aru, mida selline kiip võimaldab, ise keeldub konkreetselt jälgimisühiskonna liikmeks astumast, aga oma lapsed ohverdaks küll.

[Madis Reivik]

"Ei ole ükski pandeemia kestma jäänud"

Sorri, ei vasta tõele. Lastehalvatus, tuberkuloos, süüfilis laastasid inimkonda tuhat+ aastat kuni lõpuks lahendati meditsiiniliselt.
Ka covid laheneb meditsiiniliselt ja see nõuab usaldust med süsteemi vastu. Ei ole põhjust mitte usaldada.

[Some]

Peeter, eed nahaalused ju NFC kiibid, kuidas sa nendega lapsi jälgid? Sellest jääb täpselt sama palju jälgi maha kui NFC nööbist millega uksi avad. Aga see juba OT.

[Peeter]

Peeter, eed nahaalused ju NFC kiibid, kuidas sa nendega lapsi jälgid? Sellest jääb täpselt sama palju jälgi maha kui NFC nööbist millega uksi avad. Aga see juba OT.

Ma räägin mõttemaailmast. See mees andis edasi just seda mõtet, et ennast ei lase ja ei nõustu mingi vahendiga jälgida laskma, aga lastele paneks küll, et saaks neid jälgida- mobiili võib mahajätta või ära kaotada, aga seda kiipi ta välja võtta ei saa. Jutt oli konkreetselt just sellest teemast ja mõtetest tehnika arengu kontekstis.

[richard]

Minu arvamus on selline, et võibolla saame veel neljanda süsti ka sama kraamiga. Ilmselt praegu maailm vaatab Iisraeli poole kes neljandat juba kasutab. Kevadel ja suvel saame veel ühe ringi teha vaktsineerida juba täiustatud vaktsiinidega. Sügisel tänu täiustatud vaktsiinidele ilmselt enam seda olukorda ei teki nagu täna. Küll võib olla vaktsineerimata isikute elu olla endiselt keerulisem.

Ma räägin mõttemaailmast. See mees andis edasi just seda mõtet, et ennast ei lase ja ei nõustu mingi vahendiga jälgida laskma, aga lastele paneks küll, et saaks neid jälgida- mobiili võib mahajätta või ära kaotada, aga seda kiipi ta välja võtta ei saa. Jutt oli konkreetselt just sellest teemast ja mõtetest tehnika arengu kontekstis.

Ainuüksi kiibiga ei ole kedagi võimalik jälgida. Selleks on vaja seadet mis loeb kiibist tulevat rfid signaali ja siis mingisuguse andmebaasiga ühendub ja vastava sissekande teeb andmebaasi. Kiipi võid võtta sama probleemsena kui rfid pangakaarti mida sa rahakotis kannad. Täieõiguslikuks jälgimisühiskonna liikmeks saad aga sellel hetkel kui soetad nutitelefoni millega vahepeal internetis käid. Kõik muu on väiksem teoreetiline probleem, ka need kiibid.

Kiibi kartus on asjatu kui sa kasutad pangakaarti, liigud enda teadmata iga päev kümnetest linna ja eraisikute valvekaamerate eest mööda, sul on taskus nutitelefon, sõidad moodsa tänapäevase autoga mis ühendub ka internetiga jne jne... Alates 2007. aastast on Eesti Vabariigi passid varustatud RFID-kiibiga. Tänapäeval ka ID kaardid.

[Peeter]

Ma veelkord ütlen, et räägin mõttemaailmast: Konkreetselt kommenteerides Ülemiste citys seda kiipide naha alla süstimist ja toimivat pidevat tehnika arengut, siis valdkonnaga tegelev ITimees kommenteeris seda samas või paralleelartiklis sõnadega, et kui selline jälgimisvõimalus avaneks, siis endale ta mingil tingimusel niiviisi jälgida ja kontrollida võimaldavat kiipi süstida ei laseks, aga oma lastele ta laseks küll süstida, sest nii saab ta neid ise jälgida (olukorda kontrollida). Mina tegin sellest omale järelduse, et niimoodi toimubki ühiskonna suhtumiste muutumine ajas: Lapsed kasvavad suuremaks ja võtavad normaalsusena/paratamatusena/reaalsusena, et neil kiip (juba nt sünnitusmajast) naha all on, ja panevad samamoodi ka oma lastele, sest see on ju (siis, tulevikus) tänapäevanormmalsus 21 sajand! Ja ütlevad, et "ei saagi aru, miks see vanamees nii jonnakas ja tagurlik on, et pole siiani endale seda panna lasknud ja jahub mingitest naeruväärsetest vandenõuteooriatest, täitsa napaks nüüd vanaduses, ise oli veel Itimees?" jne.

P.S. Richard, sa ei kirjutanud siia mitte midagi sellist mida ma juba ei teaks....
Et natuke ulmet tuua, siis natuke tarkvara veel (Hiinas juba järjest asju toimib) ja politsei sind kinni peatades ütleb lihtsalt: "Vehid siin Antsu lubadega, aga nööbikaamera näotuvastus ütleb, et oled hoopis Volli ja sul (veel taskus oleva) rahakoti vahelt tuleb kah Volli ID-ident, ja ka sinu ema ID-kaart paistab sul taskus olema. Aga lisaks tuleb sinust (su taskutest, pangakaart?) ka Jürka mingisugust identi ja tema on meil vb ka koos sinuga tehtud asjade pärast tagaotsitavate registris, nii, et käed raudu ja läksime! Kuradi hea, kui pärast selgub, et keegi tegi linnukese valesse kohta ja tglt oled sa päris õige mees ja saad vabaks tagasi

[richard]

Tänapäevane tehnoloogia veel ei võimalda nii väiksest asjast teha interneti ja gps seadet. Võibolla tulevikus.

On ka Eestis fanaatikuid kellel on rfid kiip pandud. See suht mõttetu. Mina näen selle kiibi naha alla panekus ainult seda teoreetilise infektsiooniohu probleemi. Sellel põhjusel ma seda kiipi omale ja oma lastele ei paigaldaks. Muus osas on ainult plussid kui sa reisides ei pea dokumenti ega rahakotti kaasas kandma, nutilukk avab su koduukse ilma võtmeta ja ehk tulevikus keyless autoga ei ole isegi enam võtit vaja taskus hoida. Ainuke häda mis sellega kaasneb, et telefon teeb sisuliselt kõik need asjad ja asendab tänapäeval ka juba autovõtit. Kiibiga aga rääkida ei saa, netis käia ei saa. Seega jään esialgu telefoni peale, kuna seda 6" ekraaniga koormat peab nii või naa kaasas tassima.