Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[Kapten Trumm]

Saab ilma suhkruta teha ja isegi ilma meeta, mida paleotegelased suhkru asendajana soovitavad - tegelikult pole see mesi eriti tervislikum glükeemilises mõttes.

Õlina tasub kasutada kreeka pähkli õli (sel pole sellist ebameeldivat kõrvalmaitset nagu oliiviõlil), tooreste munadega olge kindlad nende puhtuses ja paksendajana olen kasutanud vahukoort (siis tuleb vahustada).

Muidu, traditsiooniline paleomajonees kipub olema selline vedel lurr.

[AMvA]

Milleks sa seda vahukoort sinna topid? Täiesti mittevajalik ja tegelikult ka sinna mitte käiv komponent. Ise tehes läheb see majonees ikka väga paksuks.
Õlina soovitan viinamarjaseemente õli, väga õrna maitsega. Aga millist õli panna sobib juba maitsest, mõnele meeldib ka päevalilleõliga tehtud.

PS. Suhkur või mesi või ükskõik mis muu magus ei ole ühegi õige majoneesi komponent

[Fucs]

Toiduamet saatis käitlejatele märgukirja: kanafilee peab lettidelt kaduma!

Tootenimetusi nagu broilerifilee, kanafilee või veelgi hullem – kanasisefilee, ei tohiks Euroopa Liidus üldse olla. Küll aga võib pakendile kirjutada tibu, kanapoeg või kohikukk.

EL-is on paljud asjad reguleeritud, sealhulgas ka terve rida toiduainete nimetusi. Meie kauplustes müüdav kraam ei ole aga alati neile nõuetele vastanud. Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) saatis tervele reale värske linnuliha pakendajatele märgukirja, kus selgitas mis on Euroopa Komisjoni määruse kohaselt pakendile kirjutada lubatud ja mis ei ole.

PTA salastas kirja viieks aastaks, nii et tavainimene ei tohikski justkui teada, mis on siis õige pakendile kirjutada. Maaleht uuris ametnike käest, mis seal kirjas siiski seisis.

Edasi lugemiseks 1€ Delfi Kogupaketi tutvumishind

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/94806 ... elt-kaduma

EKI ÕS
fil`ee <26i> pehme looma-, linnu- v kalaliha; sellest tehtud toit
https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=Filee&F=M

ENE/EE/EKSS
filee1 ‹15› ‹s›
kok pehmeim osa kodu- v. metsloomade lihast mõlemal pool selgroogu; linnu rinnaliha; kala seljaliha; eelnimetatud lihaosadest valmistatud praad
▷ Liitsõnad: kala|filee, kana|filee, vasika|filee, veisefilee.
https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=filee&F=M

Tra defineerigu parem ära nt sõna VORST... et millal võib sellele jahukamarakäkile üldse VORST ütelda ja millal mitte.... selle asemel.... ei tohi FILEE kohta FILEE ütelda....

[Kriku]

Alt selgitas, et kodukana rümbad jaotatakse mitmeks erinevaks kategooriaks, millest olulisemad on „broiler“ ehk lihakana, kelle rinnakukiil tapahetkel ei ole veel luustunud (tavaliselt saavutab tapaküpsuse ca 8 nädala jooksul) ning „kana“, kelle rinnakukiil on tapahetkel luustunud. „Selle põhjuseks on kana vanus – sellised, luustunud rinnakukiiluga kanad on eelnevalt olnud munakanad ja seetõttu elanud oluliselt kauem, kui broilerid,” täpsustas ta.

Määruse alusel on „kanad ja kuked“ mõeldud ainult hautamiseks või keetmiseks. Seda sellepärast, et nendelt lindudelt saadav liha on broileri lihaga võrreldes oluliselt teistsugusema kvaliteediga nii pehmuse kui maitseomaduste osas.

Lähtuvalt kõnealusest määrusest peab kõigile broilerite so luustumata rinnakukiiluga rümpade ja nendest saadud jaotustükkide müügipakenditele olema märgitud, et tegemist on „broileri“ lihaga. Kui märgistuses on kasutatud sõna „kana“, siis see viitaks justkui, et tegemist on luustunud rinnakukiiluga kana rümbaga, mis aga reeglina nii ei ole. „Nii on tegelikult eksitav tootenimi ka näiteks „ahjukana“ ja korrektne oleks kasutada mõistet „ahjubroiler“,” tõi Aivar Alt näite.

Eraldi teema on tükkide märgistamine. Määruses on toodud, et kodukana puhul tohib kasutada nimetust rinnafilee, milleks on konditustatud, st ilma rinnaku ja roieteta rind, mis koosneb mõlemast või ühest rinnapoolest. Sellised nimetused nagu broilerifilee, broilerifilee tükid, broilerisisefilee või kanafilee, kanasisefilee ja kanafileepalad ei ole nõuetekohased.

Eestis müüdav toode „kalkuni kintsufilee“ ei ole ka määrusega kooskõlas, kuna terminit „filee“ saab kasutada üksnes kodulinnu rinnalihaga seonduvalt. Korrektne mõiste on näiteks „kalkuni kintsuliha“.

[alari]

https://www.postimees.ee/7367467/riik-asub-reguleerima-elanikelt-toidu-voorandamist

Riigikogus on teisel lugemisel riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ehk 417 SE. Muu hulgas paneb eelnõu paika, kui palju toitu ja küttematerjali elanikele nende vara riigikaitselistel eesmärkidel sundvõõrandades alles jätma peab: toitu piisavalt seitsmeks päevaks, küttematerjali aga üheks kütteperioodiks.

[herman30]

Kas keegi on sellist toidu teinud?
Taignas (paks nagu pannkoogile) vesi ja nisujahusegu.
Suitsuliha tükkideks.
Praadimiseks seapekk (lard).

Pekk pannille ja suitsulihatükid. Ja siis kulbitäis taignas. Preadakse nagu pannkook.

[an2]

Kui palavikku pole, siis ei peaks tekkima ka vajalikul tasemel antikehi? Endal teine Pfizer oli keskmise tugevusega gripi järelmõjudega. Samas, inimene on Pätsu ajast ja raudse tervisega.

No aga näed, minul oli esimese AZ -ga väsitav öö, vanainimesele polnud muffigi kummagagi Pfizeriga. Nüüd 6 kuud hiljem on vanainimesel IgG 4x suurem. Kurat ma juba hakkan kahtlema, et äkki tädi pani kleepsud pudelitele valesti - järjest käsime kabinetis. Aah spekulatisoon.
Et see f Pätsu aeg, minu vanainimene näris peale sõda magusevajaduses puukoori (ei tea mis liiki -vups), rääkis et hambad logisesid (skorbuut?), pidevad peavalud olid teismeeas, minestas korra või paar koolis - sitta see tervis raudne oli ja arvata võib, et mõjud olid kogu eluks. Lihtsalt psühholoogiliselt õpiti mitte virisema.

Puukoorest. Isa kunagi näitas, et kui kevadel noor viiesentimeetrise tüvega kuusk maha võtta ja ära koorida, siis saab koore alt ülimagusat asja kaapida. Tõenäoliselt vitamiini tuumapomm. Nime ei oska sellele pakkuda. Ajad olid sandid aga välja sealt tuldi ja nii mõnelgi jäid eluks ajaks terviseprobleemid aga oma talu toit oli puhas. Praegu ei taha teada, millest toiduained koosnevad.
Teemaväline heietus. Vajadusel kustutada.

[Kriku]

Mähk.

[Manurhin]

1920:



2021:





Ühesõnaga, tundub, et tegelikult oli see worstiwalmistaja Haim siiski päris aus mees, vähemalt koosnesid tema vorstid puhtast lihast ja igasugust kammarajurra, soja ja E-aineid ta sinna sisse ei toppinud .

[Some]

Valla, Wõro ja Frank Pott on kaubamärgid milliseid võtan kohvi asemel koostist lugeda... Toidutehnoloogia tipptase!

[Kapten Trumm]

Valla on Rakvere odavbränd, mida isegi paremini toidetud peni vaatab kaunis skeptiliselt.
Odavus on saavutatud suure koguse saasta kasutamisega, millele eespool viidati.
Sojajahu, tärklis, kondilihamassid, siserasvad jne.

Vene ajal oli selline odav maksavorst poodides, mida tunti nimega koerarõõm.

[Jaanus2]

Kes tahab puudest toituda, siis palju kasulikku leiab siit https://www.vanaraamat.ee/Ants_Viires_P ... 708-21.htm
Karjaseid sõid vanasti kevadel lepamähka. Leppasid on palju ja nende koorimine ei tee palju paha.

Et ka boliitbroilerite rinnak peaks olema luustunud, tuleks neid edaspidi poliitkanadeks ja -kukkedeks nimetada. Valla kaubamärk on lühend sõnast Valla(vaese).

[Kapten Trumm]

Poes on üks riiul kõrgemal Rakvere enda brändiga vorstitooted, mille hind on 1,5 korda kallim, aga koostises päris taolist saasta ei ole.
Taoline toode on mõeldud vähe haritud ja väheteadlikule tarbijale, kes rabab seda, mis odavam on ja kahjustab sedasi enda tervist.
Teiseks kasutavad taolist "materjali" ka valmistoitude pakkujad, tükeldades seda vallavaese vorsti nt salatisse.

Igasugu lihamasside häda on tavaliselt see, et sinna segatakse mida iganes, sest loomsete (tapa) jäätmete utiliseerimine maksab raha ja neid ülejääke üritatakse sokutada kuhu vähegi kannatab panna. Sealhulgas ka sodi, mis pole inimesele kuigi tervislikud ja kuhu kogunevad looma kehas ebasoovitavad ained (nt sisemised rasvad). Üksvahe meil kodus harrastati ise kotlette teha - no kõhu reaktsioonis peale söömist on päris suur vahe, kas hakkliha osta poest (kasvõi sama Rakvere toode) või osta lihaletist 4 kilone karnonaadi kärakas ja ajada sellist nõuka aegsest hakkmasinast läbi. Vähemalt minul tekitasid need poehakklihast kotletid väikestviisi kõrvetist ja röhitsemist (st miski ärritab magu), samas puhtast lihast tehtud hakklihast tehtule ei reageerinud kõht muudmoodi kui rahulolu tundega.

Hoopis paha asi inimkonna diabeediepideemia mõistes on komme segada suhkruid ja eriti just ülikergelt omandatavaid suhkruid (glükoos-dekstroos) toodetesse, kus inimene neid kartagi ei oska. Taoline toit kasvatab inimese keha glükeemilise koormuse tohutuks, kuigi inimene justkui seda suhkrut ise lusikaga ei söö või toidusse ei tõsta. Kui õlut joote, siis vältige tooteid, mis on tehtud glükoosi- või maisisiirupist. Saksamaal nt on sellise solgi tegemine keelatud, meil on need suures plasttaaras "parmu õlled" enamasti just sedasi tehtud.

[ArdiS]

Kuidas on viimsepäevavarudega lood seoses kardetava Ukraina konfliktiga ja sellele järgnevate sanktsioonidega, mis võib idakaubanduse lukku panna?

[ostius]

Minu elu jooksul on mitu korda maailma lõppu ennustatud. Pole veel siiani tulnud. Seega viimnepäev ega selle üleelamiseks vajalikud varud pole aktuaalne teema

Probleeme toiduga hakkab aga tulema.
1. Kõrge energia hinna tõttu pole suudetud järgmise hooaja jaoks piisavalt väetist toota. Eriti kriitiline on olukord ammooniumnitraadiga, mida tehakse maagaasist. See on ülemaailmne probleem. Pole väetist: tuleb loota mullas olemasolevate mineraalainete peale ning neid pole seal piisavalt. Loogiline ju: iga aasta viiakse saagi kujul hulk mineraalaineid ära. Seega jääb saak nigelaks.
2. Rohepööre kogub hoogu. Suurepärane näide on Sri Lanka. Eelmisel aastal keelustas sealne valitsus mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite impordi. Idee kohaselt pidi kogu tootmine mahedaks muutuma. Tulemuseks saagi vähenemine ja toidu kallinemine. Kuuldavasti võttis valitsus toidulaod oma kontrolli alla ja jagab toitu inimestele jaopärast.
3. Rahatrükk hakkab kohale jõudma. Koroonakriisi ajal trükiti triljoneid dollareid, eurosid, jeene, naelu jms. Kuskile peab see rahamass minema. Heal juhul tekitab see inflatsiooni (s.t. hinnad tõusevad -> palk tõuseb -> hinnad tõusevad -> palk tõuseb -> jne), mis tähendaks, et rahatähel on ootamatult palju nulle, kuid reaalpalk jääks samaks. Halvemal juhul tekitab olukorra, kus inflatsioon on tunduvalt suurem kui palgatõus, mis tähendab, et reaalpalk väheneb ja inimesed vaesuvad.

Natuke vana hinnaga toitu varuks osta pole üldse paha mõte. Konservid, purgisupid jms pikalt säiliv kraam säilitab oma väärtuse paremini kui sularaha. Inflatsioon oli viimati 12,2% aastas. Kas kellelgi on 12,2% lihast konservipurgist "ära auranud"?