zaq kirjutas:
Kunstlikult defitsiiti saab tekitada monopol ja teenida sama palju saab isegi monopol ainult teatud piirini (toote/teenuse hinnaelastsus, mida eelnevalt mainisin). Nii et palun ära enam aja seda valusat juttu, et hinda tõstes saab sama palju teenida.
Globaalne nafta ja gaasiturg ei ole monopoolne, vaid oligopolne. Jah, OPEC on seaduslik monopol, kuid OPECisse siiski ei kuulu kõik nafta/gaasi tootjad maailmas. OPEC on küll hinnapiiri kehtestaja, millest teised juhinduvad, kuid liiga kõrge hinna korral siiski hakkavad OPECisse mittekuuluvad tootjad turgu võtma. Sellest ja ka liiga kõrgele mineva hinna tagajärgedest saavad kõik OPECi liikmed suurepäraselt aru. Seepärast püütaksegi hoida tootmise mahuga hindu sellisena, et need oleksid maksimaalsed, kuid ei valmistaks probleeme turgudele. Sealjuures Venemaa OPEC+ liikmena on alati silma paistnud suuremate tootmismahtudega, kui kokku lepitud ja on teiste arvelt venkude kombel nende südamesse sittudes lihtsalt rohkem teeninud. Miks nad seda enam ei tee, ei tea. Nagu juba kaasfoorumlased on maininud, võibolla tõesti venelased polegi võimelised enam rohkem tootma, sest olemasolevad maardlad hakkavad ammenduma ja nad ei suuda uusi maardlaid kasutusele võtta.
Teine sinu jutus esinenud kole fakt on, et justkui kahe kraadi võrra toatemperatuuri madalamaks reguleerimine ei mõjuta oluliselt nõudlust. Tegelikult mõjutab see nõudlust 12-15% ulatuses, mis näiteks ainult Saksamaad arvestades tähendaks kuni 40% ulatuses Vene gaasist loobumise võimalust. Ülejäänud 60% vene gaasist loobumise võiks praktikas tagada praegune gaasihinna pull, kus mingi osa klientidest lihtsalt ehitavad oma gaasikatlad ümber mingile muule energiakandjale ja aasta pärast nad enam ei vaja prognoosimatu hinnaga gaasi + teoorias mingi osa asendab LNG mujalt maailmast. Vananev diktaator arvatavasti saab ka sellest aru ja heameelega müüks gaasi/naftat, et mitte turgu kaotada, aga miks ta seda ei tee, äkki siis ikkagi ei suuda tarnida?
Miks gaasi hind on praegu EU-s kõrge, on selgitatav EU enda rumalusega? Lihtsalt ei sõlmitud kindlaid lepinguid vajalike tarnete ulatuses, vaid loodeti odavalt vabaturult juurde osta, nagu tavaliselt. Aga venku ei müü millegipärast ja EU ka ei osta sellise kõrge hinnaga venelane käest. Pigem ostavad kallist LNGd ja õigesti teevad.
Aga üldiselt on koroonapandeemia käima lükanud erinevad majandusmullid, mis liiguvad massiivina ühest majandusharust teise. Läheb natuke aega, enne kui kõik jälle oma õigesse rööpasse läheb. Prognoosin, et järgmisena näeme päikesepaneelide nõudluse mulli ja seejärel ELis energiavõrkkude arenduse mulli.
Seda võib ükskõik kuidas nimetada, aga kui Gazprom keerab kraane koomale, siis hinnad EU-s tõusevad ja vastupidi. 2021 on gaasi hind tõusnud ca 4x. Tiblastan on pika puuga EU gaasitarnija nr 1, Saksamaa suurim tiblastani gaasiklient ja tiblastan Saksamaa suurim gaasitarnija. Gazprom on osanik või omab suuri EU gaasihoidlaid. Paljuräägitud reservid, mida see suvi täis ei pumbatudki. Päeva lõpuks selgub, et Saksamaa valitsusel puudub tegelikult kontroll reservide mahu üle, mida haldavad eraettevõtted, suures osas Gazprom
Alles mõni aasta tagasi oli Gazprom ka enamusaktsionär meie Baltikumi ainukeses gaasihoidlas Lätis, mis küll julgeoleku huvides on vist kuidagi nii palju korda tehtud, et gazprom seal nüüd enamust ei oma. Kui hoidlad oleks täis, siis piisaks sellest Saksamaa puhul ca 3 kuu tarbimise mahus, aga antud juhul on need täidetud alla poole, mistõttu on utoopia, et kolm kuud näiteks Saksamaa gaasi tiblastanist ei ostaks. Alati on kuskil selline gaasihinna number, mille puhul võib torujuhtme ka otse USA-st tõmmata, aga kõik teavad, et enne tõmmatakse valitsustel pistik seinast. LNG-le sellises mahus üleminek ei ole tänasel hetkel reaalne, LNG hinnast ja infrastruktuuri investeeringutest tuleb tarbijatele jällegi otsene hinnatõus(sellisel juhul küll tiblastan jääks nälga, aga piisab jälle vana hinnaga gaasi pakkumisest ning LNG kaotab konkurentsivõime).Mis puudutab tarbimise vähendamist, siis paar kraadi toas temperatuuri alandades on maksimaalne ehk 10% kokkuhoid küttekuludelt. See ei tähenda aga seda, et kollektiivselt kamspuniga toas istudes langeks maagaasi vajadus 10%, sest otseselt kütteks kulub ainult mingi osa gaasist. Kiiresti statistikat ei leidnud, aga 2016 Eestis 14% gaasist on majapidamiste kütteks kulunud, ilmselt tänasel päeval Saksamaal ehk 50% ligi, mistõttu tarbimine väheneb üldisest vaid 5%. Tiblastanist tuleb aga ca 40% Saksamaa gaasist, ülejäänu väikeste mahtudena erinevatest suundadest. Kui Saksamaal mingi suvalise statistika järgi 50%+ majapidamistest on otse või läbi kaugkütte gaasiküttel, siis kust need pelletikatlad tulevad? Ma parem ei küsigi, kust need pelletid tulevad ja kuhu nende hind tõuseb. Samas on selge, et tuumajaamade sulgemise ja rohepöörde tõttu süvenevat elektridefitsiiti ei ole võimalik gaasijaamadeta kompenseerida. Seega tuleb loobuda kas gaasist või tuumajaamade sulgemisest ja igasuguste tossavate söe ja põlevkivijaamade kasutamisest.
Ühesõnaga kokkuvõttes on see olukord ikkagi suhteliselt sitt, sest inimeste jaoks gaas on sigakallis ja elekter samuti ning alternatiivide hinnad samuti tõusevad. Meil siin tulevik ikkagi tõenäoliselt põlevkivi tehnoloogia edasiarendamise päralt, ükskõik kui palju tuulikute ja paneelide huvigrupid ka lobitööd ei teeks.
