REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

[Peeter]

Kriku. See, et inimesel ilmesid terviserikked ja neid raviti ka eriarstide juures, ei muuda selle inimese jaoks fakti, et kõik tema mured algasid peale süsti ja peale teist süsti toimus see jälle. Teda ei veena see jutt, et "midaiganesagamittesüst!" arstide suust. Ja ausalt öeldes ega mind ka ei veena. Ja ta on väga murelik selle 3. süsti pärast. Sest ta ei taha uuesti "pikali kukkuda". See ei ole üksikjuhtum, see on lihtsalt üks näide....
See hull vastusõdimine ja vastuvaidlemine inimeste reaalsetele muredele ongi probleemiks.

[Kriku]

Teda ei veena see jutt, et "midaiganesagamittesüst!" arstide suust. Ja ausalt öeldes ega mind ka ei veena.

Kui te ise arstidest targemad olete, siis muidugi ei ole mõtet rohkem arstide poole pöörduda.

[kana tagumik]

Ei hakka siia postimehest linki panema, maksuline ja olen üsna kindel, et on üleval korrusel siin saadud palveid mitte maksulisi tekste siia suurelt laialt kopida ( mingi nädalajagu perioodina, pakuks).

Aga lühidalt, hiirte pealt koroonatablettide edulugu juba paistab st on kindlaid andmeid ja piisavalt, kui praegu ravimid on toetavad, et organism jaksas võidelda peavaenlasega, siis nood tabletid võtavad otserünnakuga juba vaenlast ennast. Praegu kliinilised katsed. Aga koosseisud tablakatel sellised, et apteegiravimiks ei jõua, jäävad haiglatesse raskemate olude tarvis. Muidu testimine hiirte peal käis nii, et erinevaid kombinatsioone testiti, kuni hakati jõudma toimivate lahendusteni.

[Fucs]

Tehtud süstid/doosid:
Covid-19 vaktsiinidoose on Eestis ajavahemikus 27.12.2020 kuni 7.02.2022 hommik tehtud 1 930 770
Nendest: Comirnaty (Pfizer): 1 402 604 ; Spikevax (Moderna): 216 918 ; Vaxzevria (AZ): 233 616 ; Janssen: 77 632

Ravimiametile on perioodil 27.12.2020 kuni 6.02.2022 COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 6810 teatist (0,35 % vaktsiinidoosidest) võimalike kõrvaltoimete ja vaktsiini ebaefektiivsuse kohta
Nendest: Comirnaty (Pfizer): 2991 ; Spikevax (Moderna): 619 ; Vaxzevria (AZ): 2831 ; Janssen: 369

Kõikide teadete osakaal doosidest: Comirnaty (Pfizer): 0,21% ; Spikevax (Moderna): 0,29% ; Vaxzevria (AZ): 1,21% ; Janssen: 0,48%

27.12.2020 kuni 6.02.2022 on Ravimiametile saadetud 325 teatist, milles kirjeldati vähemalt 1 tõsist võimalikku kõrvaltoimet ja mille puhul esines ajaline seos.
Nendest: Comirnaty (Pfizer): 196 ; Spikevax (Moderna): 29 ; Vaxzevria (AZ): 80 ; Janssen: 21

Raskete teadete osakaal doosidest: Comirnaty (Pfizer): 0,01% ; Spikevax (Moderna): 0,01% ; Vaxzevria (AZ): 0,03% ; Janssen: 0,03%

Raskete osakaal kõikidest teavitustest: Comirnaty (Pfizer): 6,55% ; Spikevax (Moderna): 4,68% ; Vaxzevria (AZ): 2,83% ; Janssen: 5,69%

****

Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed: ajavahemikus 27.–31. detsember 2021 esitatud teated Eestis ja üldine teave
https://ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiin ... C3%BCldine
Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed: ajavahemikus 1.–9. jaanuar 2022 esitatud teated Eestis ja üldine teave
https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vakt ... C3%BCldine
Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed: ajavahemikus 10.–16. jaanuar 2022 esitatud teated Eestis ja üldine teave
https://ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiin ... C3%BCldine
Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed: ajavahemikus 17.–23. jaanuar 2022 esitatud teated Eestis ja üldine teave
https://ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiin ... C3%BCldine
Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed: ajavahemikus 24.–30. jaanuar 2022 esitatud teated Eestis ja üldine teave
https://ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiin ... C3%BCldine
Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed: ajavahemikus 31. jaanuar–6. veebruar 2022 esitatud teated Eestis ja üldine teave
https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vakt ... -eestis-ja

Kõrvaltoimetest teatamine

Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.

Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.

[Turist 47]

WHO palus täna jõukatel riikidel maksta oma õiglane osa rahast COVID-19 vastu võitlemiseks. Tänane vajadus on umbes 16 miljardit dollarit, et "kohene rahastamise puudujääk likvideerida ".
https://www.dw.com/en/covid-digest-who- ... a-60708401

Rootsist sai kolmapäeval viimane Euroopa riik, kes tühistas enamiku pandeemiapiiranguid(?)

[Peeter]

Teda ei veena see jutt, et "midaiganesagamittesüst!" arstide suust. Ja ausalt öeldes ega mind ka ei veena.

Kui te ise arstidest targemad olete, siis muidugi ei ole mõtet rohkem arstide poole pöörduda.

Mina ei ütle, et mina olen targem. Ma ei ole nii loll

[aht0]

ahto, aga kuidas või mida sa ütled siis vastuseks inimesele? Muideks nad minu käest just küsisid ja mina siis mõtlesin, et kuidas ja mismoodi ma nüüd sellisele konkreetsele inimesele ja tema küsimusele ja murele vastan. Ju ma siis olen nende jaoks osutunud selliseks arukas, tasakaalukaks ja mõistlikuks inimeseks kellelt nõu küsida. Seda enam, et inimesed eriti ei kipu sellel teemal (enam) avalikumalt rääkima, noh nii nagu mure mida ei saa kõva häälega rääkida ega kurta. Sest siis kohe tembeldatakse rahvavaenlaseks, lamemaalaseks, uhuu-ullikeseks, valitsusvastaseks, Putini-käsilaseks jne. Just nagu nõukogudeajal vestlused teemal "iseseisvus versus kommunistlik parteipoliitika".
Mida sa vastad inimesel, 40-sele naisterahvale, kes kurdab, et peale süstimist on nii temal kui ka mehel ilmnenud terviseprobleemid. Mehel väiksemad, temal suuremad. Varem senine terve-inimese-elu on asendunud pidevate terviseprobleemidega immuususega, keha talitustega (konkreetsed mured). Ütleb, et varem selliseid muresid polnud. Peale esimest süsti lõi välja. Oli ikka raskelt pikali, arst ütleb, et kujutad ette. Ise seostab justnimelt süstiga. No varem ju ei olnud ju? Aga talle ikka vastatakse, et ükskõikmismuuagamittesüst!!! Peale teist süsti jälle uuesti pikali. Jälle mured. Esimest süsti ei osanud peljata ega midagi- nagu me kõik enamus. Teise süsti "sundimisega" hakkas juba kartma, et no ei julge. Et äkki läheb samamoodi? Läkski samamoodi! Jälle pikali. Arst samamoodi, et ära kujuta endale asju ette jne. Inimene, kes pigem liigitub valdkonda, et "ei saa endale haiguslehte lubada, kuna raha on loetud" (puuetega inimeste tegevusjuhendajatel pole kunagi raha laialt käes) pluss lisaks võimalik sellestki töökohast ilmajäämise oht. Varem terve inimene on korduvalt järjest nüüd haiguslehel. Nüüd nõutakse kolmanda süsti tegemist. Küsib omavahel rääkides, et ütle mida teha? Ei julge minna süstile kuna kardab uut litakat pikali. Tööandja "nõuab". Küsida kelleltki kah enam ei julge. Arst naerab. Haige olla ei saa, vaja tööl käia. Haigeks jääda ka ei taha loomulikult. Levitada kah mitte. Ütleb, et kõik tema mured on alanud peale vaktsineerimist aga talle öeldakse, et see on meelevaldne. Ütleb, et mees sai lihtsamalt üle, aga ega temagi peale seda püsti-pikali jama ise üle elades ja kõrvalt naise pealt nähes enam mingist süstist kuulda ei taha. Ütleb, et ega me antivxerid ei ole ometi ja ega olla ka ei taha. Tahan lihtsalt normaalne inimene olla. Samas enda pere pealt ja ka mujalt kõrvalt olen küllalt näinud seda, et pole mingeid erilisi tagasilööke süstile. Elame edasi nagu tavaliselt... tundub. Saba ja sarvi kah kasvama pole justkui kellelgi hakanud. Aga saa aru, see ei ole vastus sellisele inimesele kellel probleemid on tekkinud. Neid on küllalt, kes on kurtnud või kurdavad. Aga nad ei julgegi enam kurta, sest neid naeruvääristatakse. Aga see ei muuda nende inimeste probleeme olematuks. See on see külg millest ei taheta et räägitakse ega ei taha ka need inimesed ise enam rääkida. Sest neile on selgeks tehtud, et kõik sellised on lollakad ja väärakad ja lamemaalased jne muidu soodad. See teema on muutunud selliseks nagu valitsusvastaseks teemaks: räägitakse omavahel, nagu vanasti Brežnevi-anekdoote. Et näe jah Toomas oli raskelt pikali, oli küll 3 süsti saanud aga ikka "raskelt kooles kodus nädalaid". Kati oli pikali peale igat süsti jne. Need on isiklikud tuttavad kellest kuuled, et on läinud nii või naa. Aga (tavalised) inimesed ei taha sellest enam suurt rääkida (nagu Ufodestki). Toon siia konkreetse fakti. Tartu lasteaedades (vähemalt osades) oli eelmisel kevadel selline "omavaheline suuline kokkulepe", et kui keegi peale süsti pikali kukub, siis saage ise omavahel asendades asi klatitud, aga ärge haiguslehte võtke. Enamus naisi kurtis tookord naise töö juures järelmõjusid aga vastavalt mitteametlikule kokkuleppele keegi haiguslehte ei võtnud. Valikud olid ju sellised: kas ametlikult fikseeritud ja kaotus palgas, või ametlikult fikseerimata palgas kaotamata vaba päev tervise jaoks. Aga varem nõuti iga sellise asja eest haiguslehte, kokkulepeasjade jutu peale hakati naerma. Suurepildi riiklik olukord oli ju aga selline, et igasugune info vaktsineerimisega kaasnevatest terviseprobleemidest oleks olnud viisakalt öeldes väga-väga ebameeldiv. Ja kui nüüd vaadata tuima statistikat, siis ametlikult lasteaednikud pole peale süstimist ei kaevanudki järelmõjude üle, ega ammugi mitte haigestunudki. Kui nüüd keegi väidabki, et tegelikult naised ikka kaebasid, siis vastus sellele on konkreetne: "Ärge valetage! Ükski statistika ei kinnita, et muidu terved ja iga päev tööl käivad naised olid vahetult peale süstimist kes tunnikese, kes päeva, kes kaks või rohkemgi töövõimetud! Vaadake statistikat kui ei usu. Haiguslehti EI OLE väljastatud! Kõik pole must või valge, seal vahel on kari halle toone.

P.S. See siin näitena toodud naine on praegu jälle haiguslehel. Jälle.

1. Käik perearstile. Saatekirjad eriarstidele. A la EKG, vereanalüüsid jne. A la "kas süda töötab korralikult, kuidas on trombi-jms ohuga"..
2. Vastavalt leitule siis spetsialistid tegelevad edasi. Või mitteleidmise korral laiutavad käsi ja saadavad koju.

Et mõlemal korraga on analoogne jama siis usutavam on mingi väline tegur. Sest kõrvalmõjude tõenäosused (tõsiselt tervist häirivad, mitte lihtsalt paar päeva palavikku) on 1/1000-1/10000+ ning šanss et mõlemal on täpselt samad hädad ja need tulevad just nimelt vaktsiinist ja mõlemale muudab tõenäosuse kusagile eurojackpoti võitmise kanti. Stress, pinged, psühhosomaatiline notseebo .. midaiganes.

Ja kui arstid on tõesti tuvastanud mõlemal(!) vaktsiinkahjustuse, saavad nõuda sellest "vaktsiinikahjude fondist" endale kompi.
Kui ei ole, vaadaku oma elukeskkond, stressorid ja harjumused üle ja korrigeerigu.

Isiklikult ajab naerma mõne jauramine et vaktsiin mürgitas teda, vaadates kuidas muidu toitutakse burksidest jms kiirtoidust ja muidugi kimutakse iga tund nuka taga suitsu.

[Kriku]

Teda ei veena see jutt, et "midaiganesagamittesüst!" arstide suust. Ja ausalt öeldes ega mind ka ei veena.

Kui te ise arstidest targemad olete, siis muidugi ei ole mõtet rohkem arstide poole pöörduda.

Mina ei ütle, et mina olen targem. Ma ei ole nii loll

Nii ma sellest jutust aru sain, et arstide arvamus ei veena. Kui ei veena, siis ei veena, siis ei ole midagi teha. Igaühel omad veendumused. Kui siiski on tahtmist mitte veendumus-, vaid teaduspõhiselt vaevuste põhjust edasi uurida, siis tuleks küsida mõne teise arsti arvamust.

[Walter2]

Soovitused hankida saatekirjad eriarstide jm. spetsialistide juurde uuringutele mõjuvad tänapäeva perearstisüsteemi juures ikka kohatult - sama hästi võiks kohe öelda et sinuga ei viitsi keegi tegeleda, mine ära ja ära tüüta. Ma nuiasin perearstilt üle aasta saatekirja kaela MRT ja ultraheli uuringutele ning neuroloogi vastuvõtule (diskide teema). Perearstidel on mingi rahastuse teema nende saatekirjadega (pole spetsialist ja ei tea täpsemalt), et neid ei taheta kergekäeliselt anda. Oma rahakoti peal oleks järgmiseks nädalaks saanud kõik uuringud...

[Kriku]

Teisest arvamust saab küsida ka perearsti diagnoosi kohta.

[ssk]

Toon siia konkreetse fakti. Tartu lasteaedades (vähemalt osades) oli eelmisel kevadel selline "omavaheline suuline kokkulepe", et kui keegi peale süsti pikali kukub, siis saage ise omavahel asendades asi klatitud, aga ärge haiguslehte võtke. Enamus naisi kurtis tookord naise töö juures järelmõjusid aga vastavalt mitteametlikule kokkuleppele keegi haiguslehte ei võtnud. Valikud olid ju sellised: kas ametlikult fikseeritud ja kaotus palgas, või ametlikult fikseerimata palgas kaotamata vaba päev tervise jaoks. Aga varem nõuti iga sellise asja eest haiguslehte, kokkulepeasjade jutu peale hakati naerma. Suurepildi riiklik olukord oli ju aga selline, et igasugune info vaktsineerimisega kaasnevatest terviseprobleemidest oleks olnud viisakalt öeldes väga-väga ebameeldiv. Ja kui nüüd vaadata tuima statistikat, siis ametlikult lasteaednikud pole peale süstimist ei kaevanudki järelmõjude üle, ega ammugi mitte haigestunudki. Kui nüüd keegi väidabki, et tegelikult naised ikka kaebasid, siis vastus sellele on konkreetne: "Ärge valetage! Ükski statistika ei kinnita, et muidu terved ja iga päev tööl käivad naised olid vahetult peale süstimist kes tunnikese, kes päeva, kes kaks või rohkemgi töövõimetud! Vaadake statistikat kui ei usu. Haiguslehti EI OLE väljastatud! Kõik pole must või valge, seal vahel on kari halle toone.

Mismoodi on haiguslehele jäämine ja vaktsiini kõrvalmõjudest teatamine omavahel seotud?

[aht0]

Kogu akf Peetri tänane jutt on a la "üks argument lükatakse ümber, hakkan urgitsema järgmise argumendiga". Vägisi tundub lihtsa antivax agenda pushimisena. Alustas ju jorinaga vaktsiinipasside ja kella 23'ste piirangute üle..
Hakkan kahtlema kas tal reaalselt on mõni "tuttav paar kel nüüd vaktsiini pärast tervis probleemne" või on tegu lihtsalt kuskilt FB grupist nopitud narratiivi esitamine isikliku kogemuse pähe.

[loomake]

Mis siis võiks olla see põhjus miks ei lubatud haiguslehele? Mis selle põhjus oleks? Ma ei mõista.
Sest see et vaktsiinil võivad olla kõrvalmõjud on ju vabalt kättesaadav info. Mis kasu on lasteaia töötajatele vaktsineerimis kõrvalmõju ilmnemisel seda seal varjata? Või kes neile sellise käsu kätte andis? Kust käsk tuli?

[Peeter]

ssk: Kui nad oleksid võtnud haiguslehe (ametliku, arsti käest) et nad peale süstimist järgmine ja/või mõnel ka ülejärgmine päev tõestamaks, et nad tervislikel põhjustel tööle tulla ei saa, siis oleks se ka praegu fikseerituna ikka veel nähtav. Enne koroonat ei oldud juhtkonnas/juhtkondades kaugeltki nii aldis mingite "vabade päevade võtmisega, et olen haige". Siis oli konkreetne jutt: too arstilt haigusleht! Aga see tähendas koheselt kaotust palgas, mis lasteaias töötajatel pole teps mitte nii suur. Seda keegi ei tahtnud ja arvestati juba ette, et selline lugu käib üle arsti, või vead end tööle olgu-kuidas-on. Selle pärast oligi mulle suur üllatus, kui vaktsineerimisega seoses öeldi kohe ära, et kui kellelgi on sitasti, siis ärgu haiguslehte võtku, et "polevat vaja", klattige ise rühmades ära ja töö olgu tehtud. Minu jaoks oli see väga üllatav tookord, et kuidas nüüd nii kardinaalne muutus? Küsisin, et kas on siis palju kaebusi neil. Ja naine mul ütles, et kõik kaebavad mingeid jamasid. Jah olen nõus, et juba siis oli ja täna seda enam võimatu kindlaks teha, et kui paljudel neist oli tõsiseid ja päevapikkusi tervisehäireid, ja kui palju lihtsalt virisemist, aga fakt jääb faktiks- kui inimene ikka järgmine päev end sandisti tunneb ja arst talle haiguslehe väljastab, siis on konkreetne lugu, mida varem suht alati nõuti. Ja fakt on ka see, et juhtkond andis töötajatele teada: vaktsineerimisjärgset töövõimetust arstitõendiga kinnitada me praegu ei nõua, pole vaja.

[Peeter]

loomake: ma mõtlesin kohe siis samamoodi. Miks siis järsku teisiti?

Parandus: loomake: mitte ei lubatud, vaid vastupidi. Öeldi, et pole vaja, tuled kui saad, palk jookseb, ära põe. Aga arsti juurde pole vaja minna. Iseenesest kena ju!