Autotehnikateema

[AMvA]

Väga suur protsent autoomanikke tundub meil ka südasuvel +20-25-ga eelistama üldse talverehve, nii naeltega eksemplare kui ilma, st lamelle. Täiskomplektseid naeltega eksemplare oli siiski vähe, aga oli, enamusel olid siiski naelad vastavalt seaduses nõutule eemaldatud. Küll aga võis täheldada seda, et ju nad hindavad isegi südasuvel seda talvist kummisegu paremaks pidajaks, kui suvine, sest väga mitmetel oli see lastud suisa slikiks kuluda. Ju siis sileda elik no-jeeli-lubatava mustriga talverehvid on kah veel paremad, kui täiesti korralikud uued suverehvid?

See on lihtsalt vaesus ja ülim kokkuhoid.

Aga mis puudutab hiinlasi, siis ma olen positiivselt üllatunud Nankangi lamellide üle - sõidan nendega alates Novembri algusest Austria mägiteedel ja väga korraik pidamine, mida ei oleks väga uskunud.

[Peeter]

AMvA, ma lihtsalt ei öelnud seda välja. Ma ei tahaks uskuda, et sa tõsimeeli arvasid, et ma oleksin juurelnud, et "milles küll seisnevad slikiks lastud talverehvi eelised võrreldes uue suverehviga kesksuve kuumuses ja kuivuses?"

[Kapten Trumm]

Aga mis puudutab hiinlasi, siis ma olen positiivselt üllatunud Nankangi lamellide üle - sõidan nendega alates Novembri algusest Austria mägiteedel ja väga korraik pidamine, mida ei oleks väga uskunud.

Ma olen seda matat kunagi ka teinud. Eeldusel, et sõidad ikka mingi 20tkm+ aastas ja auto kasutab mingeid rahvapärase mõõduga rehve (nt 195/65R15 või 205/55R16), siis see talverehvidega suvel sõitmine või "aastaringsete" rehvidega sõitmine ei tasu ära. Talverehvidel on suurem veeretakistus ja see avaldub suuremas kütusekulus (minu tähelepanekuid mööda +1 liiter 100 km peale), mis söövad selle kokkuhoiu rehvidelt ära (ja varuga veel). Lisaboonusena on ka auto parim pidamine mõlemal hooajal tagatud (suvel ära kulutatud lamellid ei pea talvel enam midagi).

Teine asi, mis rentaabel on, on hooajaline rattavahetus. Seda eeldusel, et mingeid eksootilisi rattamõõte pole. Hankige second hand teised veljed (talveks käravad ka plekkveljed odavate plastmasskilpidega) ja vahetage rattad ise. Kokkuhoid rehvivahetuselt on suuremgi veel. Meie lähedal rehvipunktis on 4 ratta täisvahetus 50 eurot, iga aasta 100. Rehvide eluiga on 3 hooaega, 3 aasta peale 300 eurot. No selle raha eest saab enamikule autodest täiesti kobedad second hand veljed +kilbid vajadusel pluss jääb ära närvikulu, kui talv äkki algab. Teiste rehvidega saadud säästust saate endale osta Dewalti 1/2 tollise akulöökmutrikeeraja, millega on väga mugav rattapolte lahti-kinni põristada.

Kaubanduskeskuse parklas on end hea lõbustada "naabrist parem teemal". Vaatad uus X5 või Mersu ML, aga all on suht kulunud Nankang lamellid, millega aastaringi sõidetakse. Miks ostate endale mingeid 22 tolliste rehvidega pikendusi, kui rehve osta ei jaksa? Liiklusohutus ja peace in mind maksab ka midagi.

[Peeter]

.

Aga te minge kõik kampas koos ja tehke ise üks uuring. Minge tehke kaubakeskuste parklaid pidi üks uuring millega TEGELIKULT inimesed ringi sõidavad.

Siin on ilus näide tüüpveast. Minnes Rocca keskuse parklasse rehve loendama saame me tulemuseks Rocca külaliste rehvieelistuse. Kuidas see suhestub Eesti keskmise juhi eelistustesse jääb teadmata.

Täiendan ja selgitan oma varemtehtud postitust, hommikul ei olnud mahti seda kirjeldada ja eeldasin (ekslikult, nagu näha), et seda teha pole vaja...
Ma kirjutasin, et teha nädalane tuur paljudes erineva suunitlusega parklates saamaks valimit (kaasa arvatud ettevõtete suuremad parklad). Kirjutasin, et neid ka süstematiseerida, nii asukoha, kui automargi/hinna, kui valitud rehvi ja selle seisukorra kohta, aga samas ka kellaaja ja nädalapäeva kohta. Ja siis saame teada millega need inimesed TEGELIKULT SÕIDAVAD. Nüüd lisangi siia mis enne jäi panemata: Kui nüüd peaks ilmnema oluline lubatavust ületav lahknemine mingitest turuuuringutest, siis järelikult ei ole need üldsegi need inimesed, kes mingites anonüümsetes eelistusuuringutes osalevad vaid hoopis need, kes REAALSELT OSALEVAD LIIKLUSES.
Aga nüüd teen veel ühe olulise täienduse: See rehviarutelu, millesse sekkusin käis ümber ANONÜÜMSETE EELISTUSTE, mina sekkusin aga soovitusega vaatluse läbiviimaks TEGELIKU olukorra fikseerimiseks. Need on täiesti erinevad asjad. Selgitan enda näitel: sõidan eraldi velgedel vähe-kesk-kantud kasutatud Prantsuse suvekate Mikudega ja talvekad on autol ostes all olnud "nimetud" aga mind veel rahuldava pidamisega lääne-Eurotalvekatega, samas samaväärsed Barumid tunduvad justkui pidamist kaotama. See on TEGELIKKUS. Aga kui küsida minu eelistusi, siis loomulikult teen linnukese suvekate puhul kasti: "Uued Lääne-Euroopa kvaliteetmargi testivõitja nimekirja mudelid rehvid valikust Goodyear-Michelin-Continental-Pirelli". Talvekad aga võtaksin Põhja-Euroopa testides Lapimaal võitnud talverehvide valikust, Kesk-Euroopa testid pole meile nii olulised. Ja võtaksin eraldi jooksud nii naelaga- kui ka lihtsalt lamellid. Ja siis hakkaksin vahetama vastavalt sellele kus ja kuhu sõidan. Valiku tingib see, et kui meil siin Eestis ringi purjetada, siis on ikka peateelt ära pöörates naela vaja, aga kui ainult linnas asfaldil paarutada ja kui peaks tekkima vajadus Leedust edasi minna, siis seal on juba lubatud ainult lamell.

Trumm: See ongi see karm reaalsus: autod uhked reas (väga uhkedki), aga paljudel neist rämps all....... See ongi kurb....

[Kapten Trumm]

Ütlen ka sõnakese "testivõitjate" kaitseks.
Mul autoga tulid ostes kaasa mingid noname naelad, naelte teravikud kulusid 2 talvega täiesti ära.
Kuna rehvimõõt on veits eksootiline, siis polnud asenduse otsimisel muud valikut peale Continental Ice Contacti, mis oli kohe saadaval.
Pidasin neid 120 eurose tükihinnaga algus kalliks, aga nüüd olen rahul. Mis kõige tähtsam - libisemise algusest/libedale sattumisest annab kohe märku naelte muutnud hääletoon. Mingeid üllatusi ei paku (üllatused on just nende Taiwani ja Hiina talverehvide suurim miinus).

[AMvA]

Kapten, ma ei saanud selle su pika postituse seosest minu postitusega aru?

[parkija]

Minu tähelepanek rehvide teemal : Ühe Tallinnas asuva relvapoe juures köitis mu tähelepanu soome numbrimärkidega Opel Ascona ( Millal nägi keegi meil Opel Ascona t liikluses ? ) , auto oli väljast vaadates nii nagu ikka üks vana Opel aga rehvid auto all olid küll uhiuued Nokia Hakkapeliitad .

[Walter2]

Minu tähelepanek rehvide teemal : Ühe Tallinnas asuva relvapoe juures köitis mu tähelepanu soome numbrimärkidega Opel Ascona ( Millal nägi keegi meil Opel Ascona t liikluses ? ) , auto oli väljast vaadates nii nagu ikka üks vana Opel aga rehvid auto all olid küll uhiuued Nokia Hakkapeliitad .

Sugulane Rootsis tõi kunagi välja, et sealmail on kombeks osta iga sügisel uus talverehvide komplekt (umbes analoogiline teema oli autode esiklaasid, mis vahetatakse välja iga 3...4 aasta järel - nii kummaliselt kui see ka ei kõla..).
Rikaste riikide paradoksid.

[AMvA]

Minu tähelepanek rehvide teemal : Ühe Tallinnas asuva relvapoe juures köitis mu tähelepanu soome numbrimärkidega Opel Ascona ( Millal nägi keegi meil Opel Ascona t liikluses ? ) , auto oli väljast vaadates nii nagu ikka üks vana Opel aga rehvid auto all olid küll uhiuued Nokia Hakkapeliitad .

Arvestades Soome ülevaatuse rangust, siis ma arvan, et nende kulude kõrval, mis on tehtud, et see Ascona liikluses hoida, on see rehvikulu köömes.

[muruniiduk]

Muuseas needsamad rehvid mis seal pealt maha võetakse 1-2 hooaja järel jõuavad üle lahe meie turule.

[frantzus]

Milliseid valesid fakte ma esitasin?

Teised esitasid, sa hakkasid mind ju üldiselt kritiseerima siin.

Jää peal on lamell vale rehv jah.

Rääkides mootoritest ja ülekannetest, siis olen ma seda teemat ikka natuke uurinud, kuidas käib mootori jõu ära kasutamine ja milleks ülekanne vajalik on ja milline ülekanne on sobivam.
Samuti oskan ma loogiliselt mõelda.

hr. AKF Klemmikas, mina isiklikult ei oma ühtegi tiitlit-kraadi autonduse vallas, olen ka lihtsalt hobi korras püüdnud ennast sellega kurssi viia! ega eriti ei õnnestu sest interneedus on mulle keeruline ja inglise keelest saan sama palju aru kui hiina keelest! vanuselt ju juba pensionieelik ja paremad ajad jäid nõukogude aja viljastavatesse tingimustesse sest siis olid ju tehnika viimased saavutused meie riigis suur sõjasaladus. seega Teie kirjutistest ei saa kohati aru, terminoloogia vist kah muutunud läbi aegade! igatahes niipalju tean et poola keeles on käigukast otsetõlkes eesti keelde "jooksukorv"! naabrimees rääkis, ta rekkajuht. aga mul on mõned asjad Teie kirjutistest arusaamatud ja seega mõned küsimused:

mis on "kerge" ja "raske" käik?

50a tagasi saadi hakkama ka kolmekäigulise käigukastiga tavaautodel; kas tänapäeval on kõik autod kiirendusautod?

kas inseneridel on lihtsam projekteerida 3 käiguline käigukast või 9 käiguline? kumb on kallim nii toota kui ekspluateerida? kummas kastis on rohkem liikuvaid osasid? kas autotootjate vandenõu et kliendilt rohkem raha kätte saada?

kas 50KW mootoriga auto saavutab kiiruse 250kmh kui sinna otsa panna ainult kerged käigud?

olen vana kolhoosnik, kombainer jne; võimsama mootoriga kombainiga oli lust tööd teha, aga lahjema mootoriga oli kang haljas sest pidevalt pidid trumlit lahti kangutama kuna jäi jõudu väheks kui liiga hoogu läksid ja jooksis trummel nii kinni et mootor jäi ka laksust vait! võimsama mootoriga kuulsid ennetavalt häälest kui turbo kõvemini vilistama hakkas et nüüd vaja hoogu maha võtta! pealtnäha samasugused mootorid. seega küsimus kuidas mootori võimsust mõõta?

autodega oli see teema et mingist surveastmest oli jutt koguaeg, et mis bensiini võib kasutada. kuidas surveastet mõõta?

sisepõlemismootori efektiivsed pöörded; mis pöörded ja milles see efektiivsus väljendub?

miljon miksi, aga vastuseid pole, ei oska otsida ka kahjuks

äkitselt AKF tulistab puusalt kuna natukese asja uurinud? ise ma kahjuks loogiliselt mõelda ei oska.

P.S. abikaasa sõidab naastrehvidega, 4 veolisega; aga ise lasen aasta läbi lamellidega esiveolisega seega fifty-fifty. abikaasal muidugi kallim auto kah .

[Kirs]

Soomlaste 2019 uuring, lamellrehvidega sõidukitega juhtub vähem õnnetusi.
Soome OTI liiklusõnnetuste registri väljavõttest selgub huvitav tõsiasi, et lamellrehvidega sõidukitega juhtub oluliselt vähem raskete tagajärgedega õnnetusi kui nendega, millel on all naastrehvid.

[frantzus]

olen ise Soomes tööl, ja vot sellepärast ma lamellid valisingi et siin lamellidega vähem õnnetusi

eks statistikat mõjutab ka see et Soomes enamus ikka naastrehvidega

[Manurhin]

Purjus juhid põhjustavad samuti vähem liiklusõnnetusi kui kained, aga miskipärast politsei jahib ja karistab just neid.

[Some]

Ise olen ajalooliselt mõlemaid rehve kasutanud - nii naelu kui lamelle. Kraavi pole kummagiga sõitnud. Hetkel lamellid. Otsustasin puhtalt rehvimüra pärast. Muidugi tegu ikka preemiumklassi rehvidega, talverehvide osas kokku hoida on tervisele kahjulik.
Naelikute usku kodanikele võin kinnitada, et lamellidega saab täitsa sõita, küll aga on hea lamell kallim kui naelrehv.