Frantzuse nurgake

[frantzus]

karauul ja autopargi kpp narjaad ikka kaks eri asja. autopargi kpp kontrollis ainult kes välja-sisse sõidab, st et pargist väljasõites pidi sul olema sõiduleht koos vajalike allkirjadega ja prapporist pargivaht kontrollis ainult seda et kaine oled ja paprid korras; kahtluse tekkides enne sind pargist välja ei lubanud kui "starschõi maschinõ" isiklikult kohale tuli! ei tohtinud ju sõdur ilma prapporist-ohvitserist saatjata ju väljaspool väeosa liikuda, ei jala ega autoga! see ei kehtinud komandöri autojuhile, ametlikult ka mitte. aga ülejäänud tehnika ainult saatjaga. no pargist said ikka oma Kamaziga välja kui paprid olemas aga väeosa KPP-st mitte ilma saatjata, nn"vanemata". kui willise-Volgaga kimasin siis ka iga hommik käisin pargi KPP-st läbi sest allkiri oli sõidulehele ka sealt vaja ja kanti zurnaali sisse et auto pargist välja sõitnud. ametlikult oleks auto pidanud öösel pargis seisma aga mitteametlikult seisis koguaeg staabi ees. vähemalt meie väeosas oli nii kombeks! autopargi KPP-s oli narjaadis leitnant või prappor ja üks sulane. ja millal keegi magas võite ise arvata. ühesõnaga narjaad valvas ainult oma putkat ja tõkkepuud, ja kontrollis tehnika sisse-välja liikumist vastavalt loale täites zurnaali! aga karauul valvas kogu parki, tehnikat ja perimeetrit; raskerelvastuses! ja magada ta ei tohtinud, aga vahetati iga kahe tunni tagant välja karauuli vahetamise salga poolt! krt, vene keeles oleks seda lihtsam seletada! ja siis kui autopark oli karauuli valve all siis ei lastud isegi pealikku sinna sisse, frantzusist rääkimata! tööpäevadel oli karauuli valve pargis ainult öösiti, mäletagi täpselt kas õhtul kaheksast hommiku kuueni, vist. ja kui siis miski ekspromt väljasõit Kamaziga oli käsuliin pikk. väeosa korrapidaja kõne karauuli pealikule; sealt edasi jalutas karauuli seeru autoparki ja ainult kindlat parooli esitades hakkas hambuni relvastatud sõjamees temaga juttu rääkima! prappor ja tema abiline olid eikeegid oma putkas; st et valvasid ainult putkat! tööpäeval pargi valvet ei olnud, ainult pargi välisperimeetri valve! st et tunnimees päeval ei vastutanud kui miskit pihta pandi pargist, ainult välisperimeetri valve; kogu vastutus oli päeval korrapidajal kes kontrollis tehnika ja rahva liikumist sisepeerimeetri kaudu oma putkast. rivitehnika oli kõik plommitud; kabiinid, töökojad, akukastid, katlakaaned, kõik luugid mis avatavad, jne. ja kui õhtul objekt uuest valve alla võeti siis vana ja uue karauuli esindaja kontrollisid need plommid koos üle; sama ka hommikul kui valve maha võeti ja pargi korrapidaja pidi ise isiklikult koos karauuli esindajaga kontrollima tehnika puutumatust ja ise vastutama hakkama. ja see et frantzus "mit kameraden" seal pühapäeviti peidus oli ikka täitsa ametlik! nimeliselt oli väeosa korrapidaja kaudu karauuli pealikul nimekiri, ja kinnitatud koopia ka pargi KPP-s keda tohib valveall olevasse autoparki sisse lasta; staabiülema allkirja ja pitsatiga! ja kontrollis nägusid mitte prappor vaid raskerelvastuses karauuli tunnimees! ega seda nimekirja uuendati ehk kord poole aasta jooksul; nimelt siis kui hoz-vzvoodi või VTO-sse uusi nägusid tekkis; samas sai ka nn"surnud hingedest" lahti kes vahepeal koju läinud. igatahes tavakollist roodusõdur autoparki pühapäeval ei pääsenud, zampoliit oma jüngritega ammugi mitte; vähemalt tormijooksuga mitte .

oskasin vist ikka piisavalt segaselt kribada .

[vanahalb]

Meil olid ka KPP putka valvamine ja karauul ikka erinevad toimkonnad. Territooriumi jaotus ainult oli natuke teistsugune, Kui lugematuid salaradu mitte arvestada siis ametlik sissepääs väeossa oli tehnikapargi KPP putka kaudu. Putka kõrvalt väravast sisse , läbi tehnikapargi, seal vahel oli veel üks raudaed väravaga ja siis tuli sõjaväelinnak staabi, kasarmute ja sööklaga.
KPP toimkonna asi oli väravaid lahti ja kinni panna ja nad lasid kõik sisse kelle pagunid õiged tundusid. Sõjaväelinnakusse pääsemiseks pidi tulija karauuli kaitsest läbi murdma. Parki valvati muidu öösel, siis seal eriti keegi ei kolanudki aga nädalavahetustel kui valve oli ööpäevaringne juhtus huvitavaid asju.

Üleüldiselt võttis karauulimees asja lõdvalt ja igaüks kellel vaja oli lonkis läbi pargi kas KPP-sse või kohe seal kõrval olevasse sigalasse või veel kuhugi. Väeosa oli väike , 100 mehe ringi ja kõik tundsid kõiki nägupidi. Mingil hetkel jõudis asi alati niikaugele et toimkondade vahetust läbi viiv staabiülem (igal õhtul oli rivistus neile kes järgmiseks ööpäevaks toimkonda määrati) võttis karauulimehi isalikult noomida. Umbes et "voobshe ahujeli, olete endal näod pähe laiaks söönud, tehnikapargis jõlguvad suvalised kujud ringi, tuletõrje kilbid on labidatest tühjaks varastatud, tunnimees magab hambad laiali tornis, rsk, sellised tuleb tribunali alla saata"
See juhtus tavaliselt enne nädalavahetust sest siis oligi pargis lahtiste uste mida tunnimees ei teinud märkamagi.

Peale seda korrastati ridu. Tunnimees pani selle raudvärava mis linnaku ja pargi vahel oli üldse lukku ja võtme omale püksitasku. Mitte keegi ei saanud enam läbi. Need kes harjumuspäraselt tulid pidid tegema igavese ringi ümber terve pargi ja lähenema KPP poolt. Lootes et tunnimees oma ringkäiku tehes parajasti just seal otsas püssiga vastas pole. Söökla toimkond kes viis sigalasse solki ei saanud väravast läbi. Nemad ei hakanud oma sajaliitrise pajaga pargile ringi peale tegema vaid viisid selle sööklasse tagasi. Sead jäid nälga. Pühapäeva lõunaks kostis ruigav kisa juba zampotõli kõrvu. Terava korteripuuduse tõttu elas zampotõl koos oma perega söökla peal kubrikus ja sigala oli ta omale südameasjaks võtnud. Ka teda, hoolimata majori pagunitest, ei lastud parki asja klaarima.

Esmaspäeva hommikul oli tavapärane juhtivkoosseisu koosolek ja võeti üles teema et karauulimehed on ülbeks läinud. Selle tulemusel noomis staabiülem õhtusel toimkondade rivistusel jällegi koosseisu: et krdi sõjakomssiariaat on täiskoosseisu invaliide medkontrollist läbi lasknud, idioodipilv - mingit loomingulist suhtumist pole teenistuskohustuste täitmisel, sellised on paras siiasamasse võsa äärde viia ja muld pärast peal tasaseks ajada. Padrunid oleks omast käest. Tainad!

Sellest tehti vajalikud korrektuurid: Kuniks staabiülem ükspäev leidis karauul on omal näod paiste maganud ja... üldiselt sellest ma juba kirjutasin. Kriitikat võeti muidugi taaskord arvesse ja nii edasi kõik need kaks aastat.

Ainult ühte korda mäletan kui karauulimees sai loomingulisuse eest kiita. KPP lasi põhimõtteliselt kõik tulijad väravast sisse ja ühel pühapäeval otsustas mingi kindral tulla garnisoni rabama. Sõitis väravast sisse, läbi terve pargi ja kohtus siis valgevenelasest tunnimehega kes oli oma ringkäigul just parajasti pargi ja linnaku vahelise värava juures. Juhtumisi oli ka periood kus näidati üles otsustavust. Kindralil jäi veel ainult paar sammu, nägi juba läbi varbaia jahmunult jõllitavaid demblidisainis solbaneid aga pidi täägi ees siiski autosse taganema ja sajatuste saatel minema sõitma.
Temale avaldas kombat pärast käskkirjaga kiitust teenistuskohuste täitmisel ülesnäidatud valvsuse eest. Tegelikult küll kogu pataljoni päästmise eest suuremast degradeerimisest sest kes oleks osanud sellise külalise saabumiseks valmis olla.

[susi]

KPP ja KTP on erinevad toimkonnad. Utšepkas olin korra või 2 KTP-s . Ilmselt minu ülikehv vene keel ei lubanud mind KPP-sse (kontrolno propusknoi punkt). Kontrolno tehnitšeski punkt (tehnilise kontrolli punkt) oli hoopis muu. Nädalavahetus, autod praktiliselt ei sõitnud ja absoluutne enamik ohvesid ja praporeid tulid läbi KPP. Autopark ka kaugel väljaspool nägemist ja jäi meil nägemata. Meelde jäi Ukraina külm talv ja tööstusest haisev linn. Ka häire valves olnud veoautole. Kutt tormas pangega radiaatorit täitma ja käivitama. Täielik läbikukkumine. Kell kukkus ammu enne auto valmisolekut. Automaati meil KTP-s ei olnud. Tääk ehk oli. Ei mäleta. KTP toimkond ei olnud karauul.
Karauulis olin ma karauuli hoones sees valves. Pidin valvama kubus olijaid (2 korda olid nad olemas). Üldiselt seisin hoones sees ukse juures ja avasin vajadusel ust. Seeruga käisime ka punkte kontrollimas. Siin oli tähtis venekeelsed salmid Ustaavist kiiresti ja korralikult meelde jätta. Arusaamist ei nõutud. Omski ja Tomski venelased ja venestunud sakslased (saksa perekonnanimed ja 2-3 sõna saksa keeles enamikul) olid siin kehvakesed ja eelistati mind. Olin rahul . Pigem karauul kui diskoteek sööklas.

[Urams]

Stroibattis oli KPP valves kolm sõdalast,seeru ja kaks reameest,ööseks lasti
hoovi peale lahti kaks topist st reameest.
Kogu selle kamba relvastus oli rusikad olime
eriüksus kellele ei antud ühtegi relva.Relva
hoidlas oli ainult gaasimaskid mida iga nädal puhastati tolmust.

[susi]

Järgmised 1,5 aastat väeosas olid vägagi erinevad utšepkast. Sattusin Markuleštõ (Lunga) lennuväepolgu teeninduspataljoni tehnilisse roodu (teise nimega -autoroodu). Toimkonnas käimine sõltus teenitud ajast, sõdurite hulgast roodus, autost (millel sõitsid) jne. Mina sain utšepkast paberid hapniku masina peale . Kuna vanur läks varsti demblisse, siis mõne aja pärast sattusin hapniku peale mina. See masin ei olnud just kõige populaarsem. Samas olid tal ka omad plussid, mida paljud ei taibanud. Üks plusse (ja miinuseid) oli vajadus sõita igal tavalisel (ehk päev , kui ei lennatud) päeval hommikul ja õhtul valvelülisse. Valvelüli kontrolliti ka pühapäeval.
Ja see tähendas, et mind paljudesse toimkondadesse enam saata ei saanud.
Meie roodu autopargis sain olla ikka tihti. Tuled suvel peale teist vahetust lende ja kuuled, et oled toimkonnas. Mõne tunni pärast jälle lennuväljale, jättes prapori ainukesena valvama. Majas oli 4 tuba (aga tavaliselt 2 olid lukus). Pargis veel meie roodu tankla, 2 rida katusega lahtisi kaponiire autodele, väike ladu (millest roodule eriti kasu polnud), katlamaja veega (mida siis talvel küteti) , töökoda (maja 4 või 5 uksega, köetav), rida ilma peremeheta autosid, rida mahakandmist ootavaid autosi ja uksed kõrval olevasse NZ-sse. Ei mäleta, et oleks pargis ringi käinud. Kas magasid koikul või tukkusid eesruumis laua taga. Kütust müüsime küll, aga sellest ei olnud puudust. Oska ainult maha kanda. Varuosi varastasime NZ-st (kui seal koera polnud). Ja oligi kõik. Võõraid eriti parki ja selle ligidalegi ei sattunud. Karauul tõi koera teinekord paar korda nädalas, aga samas oli nädalaid kadunud. Üldiselt oli autopark koht, kus end peideti. Alati vajas auto remonti. Ja mida teeb polk lennuväljal ilma hapnikuta ? Nii et auto remontimine või hapniku pumpamine ühest masinast teise olid esmatähtsad.
Sai autoparki tuldud üle trepi ja samas ka lihtsalt üle aia ronitud. Karauul meisse ei puutunud ja prapor ka ei valvanud. Lõpus tulin rooduga hommikul parki ja keerasin magama. Mäletan, et salaga ajab mind üles. Et kas lähed lõunale ? Oli ka seda, et salaga läks minu rahaga linnakusse ja tõi midagi head. Ja läksid rõõmuga. Neil ju autosid polnud ja ka raha mitte.
KTP-si oli meil 2 . Meie rood nendes ei käinud. Ilmselt siis karauul, aga minul sinna asja polnud. Läbi sai küll sõidetud, aga meie pataljoni ohraana rood oli mulle võõras. Aerodroomirood, GSM ja osaliselt isegi tuletõrjujad ja osa polgu sõdureid olid head tuttavad, aga ohraanaga pistmist polnud.

[frantzus]

haiguste teemast peksti frantzus suht viisakalt oma nurka tagasi, ja isegi maskivastase silt kleebiti külge! tegelikult kannab frantzus isegi sukeldumisel maski! ega ma vabatahtlikult sinna teemasse roninudki aga seal oli ju teemaks et need foorumlased kes ainult ühte teemasse postitavad pannakse peatselt kinni! hirmuga kribasin sinna sest ega seal teemas tarka juttu pole vaja ajada, ja sain linnukese kirja!

kaarutan siis kotleti ja pealikuga Termezi lennujaama. pealik sukeldub terminaali ja frantzus valvab parklas kotletti! no selle lõhna peale jooksevad vist kõik oblasti schaakalid kokku! pere väljub terminaalist, ja väike Oleg tõmbab hoo üles ja õkva frantzusi juurde! viskab käe kõrva äärde ja kannab ette et tema enam haige ei ole ja valmis koos frantzusiga teenistust jätkama! kohe näha et frantzusi "preisi koolitus" pole poisil mööda külgi maha jooksnud! prouat tervitasin ikka nagu alati, kaabut kergitades ! muidugi pealiku sisina saatel kes lubas frantzusist kõik väikekodanlikud kombed enne demblit välja peksta! noh seda juttu oli ta ennegi rääkinud! rabasin willise ukse lahti ja istutasin pere tagaistmele, kotlett oli esiistme ees põrandal. proual kohe küsimus et mis siin nii maitsvalt lõhnab! frantzus sai suu vaevalt lahti teha kuid pealik jõudis ette! et kuna kodus miskit süüa pole siis tema tellis väeosa köögist miskit sooja suhupistmiseks! ja mitte lihtsat sõduritoitu vaid ikka a`la carte, nimelt "kotlet po frantzuskii"! muidugi oli prouale koheselt selge et ka frantzus selles vandenõus osaline, aga rohkemat midagi ei pärinud vaid kukkus vadistama pätaka tervislikust seisundist ja arstidest! eks nad olid sellest telefoni teel ikka ennegi põhutanud aga puhas naiste värk, vaja ikka üle põhutada! pätak võtab ka sõna et tema ju terve nüüd aga kes teda kuulas! no lõpuks küsis proua ka frantzusi arvamust et kuidas teil ENSV-s selle meditsiiniga olukord on? frantzus vana tõpratohtrina ei saanud muidugi vait olla ka sellel teemal; et meil ENSV-s on kõik hästi; hommikul tulevad "Georg Otsaga" arstid soomest ja õhtul lähevad jälle tagasi! proua jäi vait, aga pealikku ei petnud ja lubas frantzusi selle loba eest eriosakonna kätte anda, isiklikult! seega pidin ikka ausalt vastama ka lõpuks; vasta mida sa vastad, äkitselt jälle ei sobi kehtiva parteiliiniga . läksin kindlapeale välja; Stalini preemia laureaadi Hr Juhan Smuuli surematu "polkovniku lese" sõnadega et "kõik arstid on lollid", ka eestis! pätakas reageeris sellele esimesena, et on jah, torgivad nõeltega ja teevad haiget! sellega meditsiiniteema lõppes willises, ja proua arvas et enne kojuminekut vaja ka turult läbi astuda! turul käidud, kallutasin pere maha ja pealik andis pealelõuna vabaks, mõistliku aja-aknaga mille ta ka sõidulehele kirja pani oma käega! ajasin linnas omad asjad ära, leivatöökojas ja bazaaril, ja suund väeossa sest lõuna ka ju veel söömata! krt, ila juba tilkus sellest "kotlet po frantzuskii" lõhnast mille pealik isiklikult korterisse tassis!

[an2]

haiguste teemast peksti frantzus suht viisakalt oma nurka tagasi, ja isegi maskivastase silt kleebiti külge! tegelikult kannab frantzus isegi sukeldumisel maski! ega ma vabatahtlikult sinna teemasse roninudki aga seal oli ju teemaks et need foorumlased kes ainult ühte teemasse postitavad pannakse peatselt kinni! hirmuga kribasin sinna sest ega seal teemas tarka juttu pole vaja ajada, ja sain linnukese kirja!

No näed, isand Frantzus saab küll, kui tahab. Ja saakalid, kes igas teemas lugupeetud akf-i varitsevad, on tänulikud, sest pealiini juurde on tagasi pöördutud.
P.S. Õpin, kuidas pilte lisada, sest on tunne, et Frantzusi demblipilt on netis olemas.

[frantzus]

õppida,õppida,õppida! (V.I. Lenin). vähemalt nii õpetati Frantzusi juba lasteaias! väeossa kaarutades, polaroidid silme ees; huvitavad uitmõtted! et pealik pole vist lasteaias käinud ja pole sittagi õppinud! juba keskajal olid nii sultani paleedes kui euroopa kuningakodades ettenähtud palgalised sulased, nn toidumaitsjad enne kui kõrgetele isikutele seda serveeriti! noh et mürki poleks sisse segatud! frantzus oleks täitsa tasuta sellest kotleti kannikast proovi võtnud, riskides oma eluga pealiku pere huvides! aga tutkit; kas oli pealik naiivne; puudulik riskianalüüs; või lihtsalt sinisilmselt usaldas Frantzusi; ei tea! meil sööklas igas ruumis vähemalt ühes nurgas miski karp valge pulbriga, olevat kahjurite vastu! kahjuritest nägin kõrbes ainult skorpione, mini-krokodille, miskid ämblikud ja suslikud kes oma nina sööklasse ei toppinud! need kastikesed olid juba siis sööklas kui frantzus veel duhh oli ja söökla narjaadis oma risti kandis! igatahes oli meil range käsk neid kastikesi mitte puutuda! olevat rotimürk!
igatahes teenistuses edasijõudnuna pidas frantzus sellel teemal diskussiooni maha alampolkovnikust tagalaülemaga! mingi pealelõunane aeg, ohvitserid ka juba lõunalt laekunud ja frantzus sööklas lõunat manustamas! tagalaülemast alampolkovik koos hoz-vzvoodi prapporiga sööklas ringkäiku tegemas. söökla ju tagalateema, meie prappor alampolkovniku otsene alluv ja söökla eest vastutav, ja kuna frantzus prappori otsene alluv siis ka ju frantzus peab söökla eest vastutust kandma! käib siis komisjon mööda sööklat, polkovnik juhib prappori tähelepanu karjuvatele puudustele sööklas; ja jõuavad otsaga ka söögisaali kus frantzus lõunatab. polkovnik arvab söögisaalis et nn kahjurikaste peaks ikka sissekäigule lähemale liigutama. frantzusil selle alampolkovnikuga miskit kanakitkumist polnud, pigem vastupidi sest aksepteerisime üksteist järgides subordinatsiooni, ja vaikimisi kokkuleppel ei pidanud alampolkovnik isegi au andma frantzusile kui juhuslikult väeosa territooriumil trehvasime. ei mingit sinatamist, ta ikka juba pensionieelik, aga juttu saime ikka vabas õhkkonnas ajada. jagab siis polkovnik prapporile korraldusi kus oleks need mürgikastid paremini sihitud kahjurite vastu, ja vot siis ei saanud frantzus mitte vaiki olla! järgides subordinatsiooni ei hakkanud aega raiskama prappori poole pöördumiseks et luba küsida polkovnikuga suhtlemiseks vaid lendasin otse peale polkovnikule! frantzusile oli see lubatud, ustaavi järgi! et äkitselt kannatab need nn kahjurikastid hoopis kõrgemale tõsta; sest frantzus pole oma teenistuse jooksul näinud ühtegi kahjurit sööklas kes nii madalat profiili hoiaks! krt, prappor läks näost punaseks; polkovnik ainult muigas ja arvas et frantzusil igati asjalik ettepanek!!! noh ega neid kaste keegi muidugi ei liigutanud kuhugi, asi vaibus sujuvalt peale kontrollreidi sest kõik olid seal karvupidi sees! ja ega frantzus ka kaebama läinud .

igatahes sellised uitmõtted kui väeossa kaarutasin. õnneks järgmine hommik pealikul mingeid toidumürgistuse nähtusid polnud ja frantzusi au ka sellega päästetud!

[frantzus]

põhimõtteliselt võib selle "kotlet po frantzuskii" saagale joone alla tõmmata, ainult epiloog veel kribada!

väeossa laekudes suund muidugi koheselt sööklasse, paar hlepjoschkat kaenla all ja arbuus süles. auto parkisin muidugi söökla kõrvalukse juurde! väeosa koorekiht juba koos, istuvad seal näljaste nägudega! eks neil kõigil hais ninas et peakokk miskit erilist valmistas, aga kokk oli ehtne tatarlane, mingi Kaasani khaani otsene järeltulija ja pani noolijad paika! et enne miskit serveerimist ei toimu kui frantzus välja ilmub, et see värk on kõik tänu frantzusile! köögisulane siis tassib kastruli lauale, seal sees ikka ehtne kartulipuder, võiga praetud; teine toob lihaleeme molli ja kolmas kompoti tcainiku! ja kõige lõpuks peakokk isiklikult suure taldrikuga millel lahtilõikamata ca kilone "kotlett po frantzuskii" ! lahtilõikamise au jäi frantzusile! lugesin näod üle ja lõikasin enam-vähem võrdseteks viiludeks, unustamata ka söökla prapporist korrapidajat ja tema seersandist abilist! nemad küll koorekihti ei kuulunud aga frantzus oli väeosas ka demokraatide eestkõnelejaks lisaks anarhistidele! kokku meid oli ehk 6-7 lusikat! müts maha koka ees, oskas kummutada kõik frantzusi eelarvamused loomaliha suhtes! ikka super-maitsev-mahlane "pikk poiss" valmistatud! aga miks-kus-ja millest see tuli jäi rahva ees saladuseks! kõik kiitsid kokka aga frantzus oli vait, vestlesin temaga privaatsemalt kui mehed arbuusi kallal olid. frantzus polnud ju juba aasta arbuusi suu sissegi võtnud! kiitsin siis peakokka, ja et kui pealiku "pikk poiss" ka sama maitsev on siis on jama vist majas, et hakkab igal ohvitseride lihapäeval "kotlett po frantzuskii" pealiku tellimusel küpsetama! kokk ainult muheles et selle vastu pole tal midagi, ja kõik kolm pätsi on sama maitsega! mis kolm pätsi? kokk ütles et tema sööb õhtusöögil ka pikka poissi hea meelega! ta oskas sellest lihahunnikust ikka viimase välja pigistada! ja läkski nii nagu frantzus ennustas! ainult liha kogus läks ca poole väiksemaks, aga ka sellest meile piisas! kas hakkas pealikul miski kelluke helisema, või tahtis ka proua miskeid lihatooteid kodus valmistada; igatahes järgnevatel lihapäevadel lendasin poest kõigepealt sööklasse, peakokk nokkis vajalikud palad välja ja ca pool lihast viisin ikka pealiku koju, toorena. ca kolm korda kuus vähemalt sai ka frantzus pikka poissi süüa. ja polnud vahet kas pealiku lihast või sõdurite portsust "varastatud" hakklihast! see oli juba koka teema; ja koka seljatagune oli koguaeg kindlustatud, olenemata kelle lihast "kotlet po frantzuskii" pannil särises! see on pealiku isiklik tellimus omast toorainest, ja mitte keegi ei lähe selle jutu tõepärasust pealiku käest kontrollima, seda enam et vahest isegi laupäeval küpsetati; siis oli muidugi 100% pealiku tellimus; aga pühapäeviti kui väeosas kotleti päev siis oli ka ju "pealiku autojuhi" tellimus! mitte ühtegi probleemi kuni peakokk demblisse läks, peale seda oli jah tõrge ca 1,5 kuud kuni frantzus koduteele asus! igatahes viimane poolaasta sain ehk ainult 4-5 korda pühapäeviti keedumune süüa! peakokal oli täielik voli frantzusi munadega majandada, ja ainult viimas hädas viskas need keedupotti et hauduma ei läheks.
pealik ei maininud miskit esmaspäeva hommikul kui järgi läksin, oli lihtsalt tavapärasest veits paremas tujus kuna kahe nädalane poissmehe põli oli läbi. no see hea tuju ei seganud teda frantzusi sõimamast, põhjuse leiab ikka kui sõimata tahad, aga olin sellega juba harjunud! ja oli ka pealik harjunud et frantzus neid asju isiklikult ei võta, lihtsalt selline sõjaväeline rutiin kui reamees ja major ühes willises istuvad, ja eriti hommikul kui pealik peab ennast vaimselt ette valmistama väeosa ohvitserkoosseisu sõimamiseks!
mõned päevad hiljem trehvasin ka pealiku prouaga, tahtis pealiku lõunatamise ajal bazaaril käia, aga see oli vist ainult ettekääne! tundub et proua oli NKVD-lase tütar või kogunisti lapselaps! igatahes Stalinlikud kombed tal olid. bazaari parklasse jõudes löödi frantzusi näpud willise ukse vahele ja nõuti kogu tõde "kotlet po frantzuskii" kohta! ega frantzus pole mingi valgevene partisan, hakkasin kohe laulma nagu lõoke täpselt nii nagu asi alguse sai! proa jäi seletusega rahule ja kiitis ka kotleti valmistajat, ja frantzus lubas selle kiituse peakokale edasi anda. tegelikult oli sellel ülekuulamisel ka natukene kaugem mõte! oli ju pealik kaks nädalat poissmees olnud ja proual mure et äkitselt miski kohalik Katjuuscha selle "käki" kokku keetnud; ja kellelt muult sa ikka küsid kui pealiku isiklikult autojuhilt. isegi pekstes jäi frantzus enda sõnadele kindlaks sest naisterahvastele kohe mitte ei taha valetada! igatahes proua isegi ei üritanud "kotlet po frantzuskii" retsepti frantzusilt välja peksta, ja nii mõnedki korrad serveeriti seda nädalalõpu väljasõitudel jahi-kalaretke järgsel ümarlaual sakummina, nimetuse all "domaschnõi" . sõi ka frantzus seda ja kiitis tegijat, nimesid nimetamata; muidugi proua tänuliku pilgu all

joon alla sellele kotleti teemale. jätkan selle teemaga mis pooleli jäi, aga enam ei mäleta mis pooleli jäi . kui järjepeale saan siis jätkan kribamist.

P.S. kui kotleti teemat alustasin siis kostis saalist rõkatus et kotlett ja nõukogude armee kohe mitte ei mahu ühte dimensiooni. meil oli viimane poolaasta kotlet iga kahe nädala tagant ametlikult menüüs pühapäeviti, ja parematele töölistele serveeriti isegi "kotlet po frantzuskii"; ka pealik teenis paremate tööliste hulgas ära aunimetuse "lihunik", frantzusi ettepanekul muidugi, ja ühehäälselt

[frantzus]

aga nüüd teemasse!

igatahes kui järgmine ennelõuna Termezi vaksali perroonile maandusime oli kõigil habe ajamata, valgest kraest rääkimata! kõigil oli pohhuj. tunnikese laiasime veel Termezi vaksalis kuni väeosast valve-Kamaz meile järgi laekus. ja õige kinu hakkas alles siis pihta kui laekusime keskpäeval oma kodusesse väeosasse 33212

aga jätkan kribamist. väeosas võttis väeosa korrapidaja meid isiklikult vastu, ikka suur au duhhidele! korrapidajaks oli väeosa peakomissar isiklikult! temast kangemaid polnudki hetkel kohal sest laupäev. noh rivistati meid üles ja tähtsaim leitnant kandis ette et kaks rühma kursante on erialaliselt väljaõppelt täies koosseisus ilma kaotusteta isikkooseisus tagasi laekunud edasist teenistust jätkama mis toimub teadmata kohas aga teatud riigis! no muidugi hakkas komissar paukuma leitnantide kallal, et siin pole mingi partisanide kogunemispunkt, et miks sm kursandid ei ole väljanägemiselt kursantide väärilised, mingi habetunud lõnguste kari vahetamata kraedega jne. leitnant pani ikka vapralt vastu et rongis oli veeavarii ja Termezi vaksalis polnud üldse vett mis oli selles linnas suvel täitsa tavaline asi, no lihtsalt ei jätkunud vett igale poole, puuvillapõllud olid prioriteet nr.1! no ega me kõik ka karvased olnud, heledapäised aarialased said hilisemas teenistuses ka ülepäevase habemeajamisega hakkama tavateenistuses, vähemalt frantzus, piimahabe nagu ma olin; eks olenes kundedest keda oli vaja teenindada; kolmandal päeval hakkas isegi pealik kriuksuma kui sitt tuju oli või pizdulei oli saanud kõrgemalt , kölni vesi maksis ju ka midagi! aga meie pundis oli ka vähe tumedamaid mehi, kaukaasiast, ja muid tumedapäiseid venemaa eri rahvustest; ja vot nende habemetüükad olid isegi pimedas näha! kaukaaslastel oli duhhi ajal juba enne õhtusööki jamad et seerud hakkasid tüügaste pärast kottima ja saadeti habet ajama! no lõpuks hakkas komissar ka asjalikku juttu ajama: lõunasöögile olete hiljaks jäänud sest pada on juba tulel, aga õhtusööki saate juba kogu raha eest sest produktide väljastamise käskkiri on hetkel koostamisel ja pole veel lukku löödud, et jõudsite oma toiduatestaatidega viimasel hetkel! (olen vist kribanud et produktide väljastamine järgmiseks söögikorraks läks lukku ikka pool päeva varem kui söögiaeg, näiteks õhtusöögi nakladnoi kirjutati välja juba keskpäeval vastavalt hetkel väeosa hingekirjas olevate sõdalaste arvule). aga nõukogude armee oma sõdureid austab ja midagi saate ikka lõunaks ka, vähemalt suppi ja leiba ikka leiame! no muidugi saame, ega me turakad olnud; esimene poolteist kuud Termezis ainult õpperood söökla narjaadi mehitaski ja teadsime täpselt mis moodi tulnukaid koheldatakse kes hingekirjas hetkel pole! pang-kaks vett lisati supipatta ja voilaa, vallavaesed on toidetud armee kulul, olge tänulikud; küsimus ainult selles et millal seda vett lisati, kas kohe või peale põhjakaape eemaldamist! ja leivaga polnud üldse probleemi sest laudatelt korjati must leib kokku mis söömata oli sest see oleks nagunii sigadele läinud, ja ega seda keegi söönudki kohalike teenijate poolt! ja tulnukatele kaeti laud alati peale seda kui põhikoosseis oli juba ära söönud! no mingi neli-viis korda olime me kõik duhhi ajal söökla narjaadis olnud ja teadsime täpselt kuidas asjad köögis toimuvad! no lõpuks hakkas komissar ka asjast rääkima. et täna on laupäev, nn " parko-hozjaistvennoi den"; et lõunani tegeleme tehnikaga aga peale lõunat hozjaistvoga; aga kuna teil tehnikat pole siis tegelege oma majapidamisega. laupäev on ju saunapäev, voodipesud vahetusse ja oma pesu kah koos saunaga. et enne lõunat peate oma "moodulis" korra majja lööma ja linad-värgid sauna pesuhoidlasse tassima ja värsked vastu saama jne. saunas oli meil jah pesuhoidla mida saunamees majandas ja vastutas selle eest, aga pesu veeti ikka Termezi garnisoni pesumajja, saunas said ainult ennast pesta, ja edasijõudnud isegi mundrit kuna neile saunasviibimise taksomeeter ei tiksunud. kui pesid ennastsiis ei jõudnud mundrit pesta, ja vastupidi; saunas viibimine käis ikka vile peale! aga saunateemast ehk hiljem sest saun oli meil ikka vägev, nn "soome saun"! teenistuse jooksul sai kolmes erinevas saunas käidud mis ikka sauna mõõdu välja andsid, aga sellest teine kord.
kõigepealt oli meil vaja oma moodul-kasarmusse sisse saada et oma elamine üle vaadata, koristada ja voodipesu kokku korjata. komissar ise isiklikult tõmbas mooduli ukselt pitseri maha ja lasi meid sisse. uskumatu, poolteist kuud polnud siin kedagi olnud ja miskit polnud isegi pihta pandud . voodid olid kenasti kanti löödud nagu meie lahkudes jäi, ja tumbotskad-taburetid ja isegi voodilinad kõik alles! selgituseks seda et osa poisse jäid ju kohalikku väeossa väljaõppele akumeesteks, nende hulgas ka kaks eesti poissi kes olid isegi frantzusist pikemad, polnud ka seal maganud. nemad viidi koheselt kohaliku roodu kasarmusse oma seitsme asjaga ja meie moodul pandi lukku ja pitseri alla. no kõik oli alles meie moodulis, ja ikka väga palju oli ka lisa tulnud mida pidi välja loopima! arvan et osa kaasteelisi saab aru millest ma räägin, nimelt "moodul" on üks sõjaväe kerg-kasarmu tüüp lõunaosariikides, kiirelt paigaldatav kuna koosneb valmis puitpaneelidest mis seespoolt kipsplaadiga vooderdatud, nn elementidest koostatud maja. mingit montaazivahtu tol ajal ei tuntud, ja kui olekski tuntud siis see oleks kõik aftermarketil olnud! igatahes olid seinad-aknavahed nii hõredad et kubrikutes olid liivaluited mis ulatusid kuni aknalauani kõrguselt! see oli ju vaja kõik aknast välja loopida! eesti poistega omavahel lõõpisime et ei tea mitu kanti( kuupmeetrit) seda liiva siin on; vastus oli et sittakanti! igatahes lõunaks saime suurema sõnniku välja visatud ja voodipesu kokku korjatud; tekid veel jäid liivast puhtaks kloppimata kuna tuli käsk valmistuda sööma minekuks, supiga tembitud vett musta leivaga sööma, ilma kompotita! tegelikult ei ole naljakas, meie kolleegid kes poolteist kuud Taschkendis tarkust taga nõudsid lasid ikka lusikatel käia ja ja isegi mustast leivast ära ei ütelnud; ainult kolm aadlipreilit pirtsutasid ja ajasid lusikatega kärbseid eemale söömise asemel! muidugi Frantzus koos kahe Saraatovlasega! krt, võrreldes kamraadidega olime me juba väljanägemiselt nagu ülesöönud sead; ja peale lõunat kui sain ka nende kahe eesti poisiga lõpuks kokku kes kohapeal oma utsepkat läbi viisid, siis oli küll tahtmine häbi pärast läbi liiva austraaliasse vajuda . NB. oli ju suvi, ja kutid olid kõige kuumemal ajal Termezis, ja kui meie saabusime oli ju ikka täitsa tipphetk, juuli lõpp-augusti algus, kõige karmim aeg sealses kliimas! olen varasemalt selle temperatuuri tabeli kuude lõikes oma nurka üles riputanud. aga noh-jah, igatahes saime ka sauna lõpuks, õues +45 ja saunas +90, erilist vahet nagu polnudki saunast välja tulles!

aega võttis aga vist leidsin üles poolelijäänud teema. selleks pidin kogu oma nurga ühest nurgast teise nurka veeretama, ja paraku olen ikka väga palju lahtiseid otsi jätnud. aga vist leidsin kronoloogiliselt kõige õigema; utcebka lõpp ja afgaani minek.

laupäevane päev siis vaikselt lõppemas ja meie leitnandid ka esimesest ehmatusest üle saanud et nüüd jälle kasarmureziimil ja ikka ustaavi järgi peab nn õpperood käituma, kuigi miski kolmandik koosseisust veel puudu. seerusid meil enam polnud sest need olid koheselt peale meie väljaõppele lahkumist uue tööandja juurde suunatud, kohaliku kahe roodu koosseisu. seega oli ka nende pidu läbi mis tegi meil ikka meele rõõmsaks! nimelt kui meie lahkusime siis polnud kohalikku täiendust veel tulnud ja meie "suured juhid ja õpetajad" olid kohalikul teenistusredelil ikka veel duhhi staatuses vaatamata nooremseeru paeltele . ja ega neid meile enam tagasi saadetud, pidime viimase nädala Termezis oma jõududega hakkama saama! leitnandid siis struktureerisid veits, jagati jagudesse ja keegi sõduritest määrati "vanemaks" jne, korraldati isegi mooduli valveteenistus; suvaline sõdur roodu korrapidajaks ja kaks sõdurit tumbotckat valvama; ainukeseks relvaks oli käeside varrukal ja põrandalapp. pühapäeval saabusid ka puuduolevad kursandid rongijaamast väeossa ja oligi kogu punt jälle koos, 100%! ei mingeid kadusid, isegi ohvitseride hulgas. pühapäev ikka täitsa lebopäev, ainuke asi mis keelatud oli päeval voodis magamine. moodulist väljas võisid seina ääres isegi püstijalu magada kui viitsisid, no mitte keegi meid ei kottinud ega turkinud; olime väeosas nagu kutsumata külalised kellega keegi tegemist ei taha teha. oli ju teada et järgmine pühapäev meil enam hommikusöögil munatamist pole, vähemalt selles väeosas. rivistustel ikka käisime, ja söömas kah rivikorras. esmaspäeval olime isegi razvoodil kus isegi meie kohta kõval häälel korraldusi jagati. nimelt kell kümme peab õpperood olema san-tcasti ees sest Termezi hospidalist saabub kõrge arstlik komisjon kes vaatab selle kahuriliha enne jõetaha saatmist korralikult üle. olime juba varakult san-tcasti ees vedelemas, no mitte küll päris ees sest san-tcasti ees üle tee oli staabi parkla kus willis ja Volga seisid, ja sinna ikke oma nina ei torkinud; olime ikka rohkem nurga taga! saabus siis Termezi hospidali sanitarka kõrge komisjoniga ja kõigil oli selge pilt et siin läheb ka aadrilaskmiseks! see oli riistadest näha, olime ju korra verd juba andnud üsna alguses, ja mitte vereproovi vaid ikka pool liitrit korraga panustades 40. armee meditsiinivõimekusse! kas just pool liitrit ei mäleta täpselt, aga paar poissi viskasid pildi tasku kevadel peale aadri laskmist. tasuks kruusitäis hästi magusat teed ja kaks schokolaadi kommi! krt, mulle oleks sobinud tuutu hernekommikesi . sättisid siis oma aparatuuri üles, meie kenasti ukse ees rivis ja järjekorras komisjoni ette. pikkuse järjekorras, seega oli frantzus kolmas kunde komisjoni ees, aga esimene kes peale komisjoni verd ka andis.

[frantzus]

see oli armees ka esimene kord kus oma nn meditsiiniraamatut käes hoidsin; vast ehk siiani kuskil arhiivis alles? igatahes enne komisjoni ette astumist jagati need meie leitnantide poolt kõikidele sõdalastele välja! noh seda raamatut oli alustatud siis juba kui frantzus oli 16.a vana, ja Tallinnas. kõik parameetrid ja muud asjad seal kirjas, osa isegi ladina keeles. aga üks asi oli meil kõigil ühine, nimelt viimane sissekanne, ja tehtud oli see ikka kodumaal; eestlastel Tondil ja teistel kuratsedateab kus aga poiste jutu järgi ikka peale esmast kogunemispunkti kuskil keskuses! ja see oli kuupäevaliselt fikseeritud. sissekanne oli konkreetne, neljakandiline!

neljakandiline tempel, ja ainult kuupäev ja allkiri oli pastakaga eraldi lahtris templi viimases lahtris. templi kirja sisu kriban eesti keeles sest vene keeles raske! "kõlblik teenistuseks Nõukogude Armee piiratud kontingendis mis ajutiselt viibib Afganistani Rahvademokraatlikus vabariigis; komanda K20A." ja viimasel real kuupäev ja allkiri. kõigil meil oli samasugune tempel medraamatus sõltumata kus oblastist pärit olid!

noh ja see medraamat näpus astusidki komisjoni ette! viisakalt tutvustasid ennast, andsid raamatu ära asjatundjatele peale kaalumist-mõõtmist; taoti kuvaldaga vastu põlvi ja muud loomkatsed ; näiteks kinnisilmi pidid näpu ninaotsa ajama, ja samal ajal ka kükitama. silmanägemine-kõrvakuulmine; põhimõtteliselt sama teema kui autojuhiloa arstlik komisjon; aga selle vahega et hullumajast ei pidanud tõendit tooma, olevat juba eelnevalt kontrollitud! lõpuks kabinet kõige tähtsama juures; tema auastet ei teadnud sest valge kittel oli seljas, aga tol hetkel tundus et väga tähtis aukandja! hilisemas teenistuses sain teada et tegu oliTermezi hospidali ülema asetäitja kuratsedateabmisalal polkovnikuga! no hren snim! aga pull vana oli, trehvasin temaga ikka mitu korda hiljem Termezi hospidalis kui käisin oma kaasteelisi külastamas kes voodisse olid aheldatud! ja käisingi lõunasel ajal kui pealik lõunatas kodus, lihtsalt küsisin pealikult luba et veits kuritarvitan oma willist et kamraadi hospidalis külastada! alati lubati. noh eks ma siis trehvasingi selle polkovnikuga hospidali koridoris, ja tema tundis mind millegipärast ära kuigi reamees Frantzus järgis võõral territooriumil rangelt subordinatsiooni! tundis lihtsalt huvi et miks reamees frantzus afgaanis pole!
aga medkomisjonis oli temal viimase sõna õigus; lappas frantzusi medraamatut kuhu värsked sissekanded tehtud, viskas ka pikema pilgu frantzusi peale! konstateeris et esimene wundersoldat tänasel päeval ja palus kabinetis viibivat medõde et too juhataks reamees frantzusi dr. Mengele kabinetti! seal läks muidugi aadrilaskmiseks, ja dr. Mengele mainis et reamees frantzus on esimene kunde täna! huvitav, sest enne frantzusi oli veel kaks eestlast kes medkomisjoni läbi jooksid??? selgus tuli hiljem, peale lõunat kui meid mooduli ees üles rivistati ja esmane kokkuvõte tehti meie lahinguvalmidusest!

[kana tagumik]

noh eks ma siis trehvasingi selle polkovnikuga hospidali koridoris, ja tema tundis mind millegipärast ära kuigi reamees Frantzus järgis võõral territooriumil rangelt subordinatsiooni! tundis lihtsalt huvi et miks reamees frantzus afgaanis pole!

nojaa, aga miks siis ei ole ? Kas kotlet po franzuskii tähendas seda, et oli neid, kelle arvates reamees Franzust ei peetud piisavalt afganistaani vääriliseks ?

[karludune]

Olen väga pikka aega lugenud ja nautinud seda alafoorumit.
Kuid leian, et tänaste sündmuste valguses ei ole sünnis teemat jätkata, kuni Vene väed on Ukrainast välja löödud.
Kahtlemata on isiklikud mälestused ja poliitika erinevad teemad.
Kahjuks siiski jätavad need mälestused natuke positiivse mulje sellele, mis piiri taga toimub. Mitte midagi isklikku, lihtsalt ajad on kohutavad.

[ElrikThunderson]

Mina pole sellise piiranguga nõus ja ootaks Frantzuselt veel jutustusi.

Ei ole tema ega teised NL sundaega teeninud eestlased süüdi idanaabri praegustes sigadustes ning ajad on Ukraina kontekstis kohutavad olnud tegelikult juba 2014. aastast.

[an2]

Mina pole sellise piiranguga nõus ja ootaks Frantzuselt veel jutustusi.

Ei ole tema ega teised NL sundaega teeninud eestlased süüdi idanaabri praegustes sigadustes ning ajad on Ukraina kontekstis kohutavad olnud tegelikult juba 2014. aastast.

Toetan austatud kaasfoorumlase arvamust. Frantzus, lase edasi.