Jeesus kristus küll - Ligi jälle võtab sõna
Jeesus kristus küll - Ligi jälle võtab sõna
Noh, maitea kohe. Tuleks juba valimised. No kaua võib ausõna.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=14497507
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=14497507
Pauk või paar peab ikka olema - kasvõi selleks et 50 aastat hiljem avada debatt teemal "okupatsioon".
See lõik on kõige parem
Ise kaldun arvama, et ta pidas silma seda esimest.
Sel juhul milleks meile üldse sõjavägi ja kui hoolega järele mõelda, siis milleks kaitseminister.
Igaljuhul kui sellist juttu räägib kaitseminister siis on midagi väga valesti.
Muuseas olen kuulnud, et Ligi ei ole läbinud ajateenistust, vastab see tõele
Kas ta nüüd tahtis öelda, et igaljuhul me ei suuda end kaitsta, või tahtis ta öelda, et palgaarmee seda suudaks.“Ma tahaks teada, kas siis, kui võtame 100 protsenti poisse ajateenistusse, kas me saame hakkama ühe suurriigi agressiooniga?” küsis Ligi.



Ise kaldun arvama, et ta pidas silma seda esimest.
Sel juhul milleks meile üldse sõjavägi ja kui hoolega järele mõelda, siis milleks kaitseminister.
Igaljuhul kui sellist juttu räägib kaitseminister siis on midagi väga valesti.

Muuseas olen kuulnud, et Ligi ei ole läbinud ajateenistust, vastab see tõele

Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
et siis:
Härra töökäik:
X Riigikogu 2003 - 2005
IX Riigikogu 1999 - 2003
VIII Riigikogu 1995 - 1999
EVEA Panga Kuressaare filiaal, juhataja 1993 – 1995
Kaarma Vallavalitsus, majandusnõunik 1992 – 1993
Ettevõtluskonsultant 1992
Kaubandus-Tööstuskoja Saaremaa osakonnajuhataja 1989 – 1990
Saaremaa ATK, peaspetsialist 1989
Plaaniinstituut, ökonomist 1982 – 1989
Ja Härra hariduskäik:
Estonian Business School, MBA programm 1994 – 1996 (lõpetamata)
Tartu Ülikool, välismajandus 1989 – 1993
Tartu Riiklik Ülikool, geograafia 1977 – 1982
Tartu 2. Keskkool 1977
Tehke oma järeldused, kui lähedal või kaugel härra riigikaitsele on.
Härra töökäik:
X Riigikogu 2003 - 2005
IX Riigikogu 1999 - 2003
VIII Riigikogu 1995 - 1999
EVEA Panga Kuressaare filiaal, juhataja 1993 – 1995
Kaarma Vallavalitsus, majandusnõunik 1992 – 1993
Ettevõtluskonsultant 1992
Kaubandus-Tööstuskoja Saaremaa osakonnajuhataja 1989 – 1990
Saaremaa ATK, peaspetsialist 1989
Plaaniinstituut, ökonomist 1982 – 1989
Ja Härra hariduskäik:
Estonian Business School, MBA programm 1994 – 1996 (lõpetamata)
Tartu Ülikool, välismajandus 1989 – 1993
Tartu Riiklik Ülikool, geograafia 1977 – 1982
Tartu 2. Keskkool 1977
Tehke oma järeldused, kui lähedal või kaugel härra riigikaitsele on.
Pauk või paar peab ikka olema - kasvõi selleks et 50 aastat hiljem avada debatt teemal "okupatsioon".
- Kuperjanov
- Liige
- Postitusi: 415
- Liitunud: 23 Veebr, 2006 15:02
- Kontakt:
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
-
- Liige
- Postitusi: 1649
- Liitunud: 15 Mär, 2005 10:15
- Kontakt:
Ligi lihtsalt esindab oma erakonna seisukohti, Reform on alati olnud palgaarmee poolt ja pole seda minu meelest iial varjanud. Vahet pole kes neist kaitseminister oleks, sama juttu räägitaks ikka.
Mida saab teha, on minna kevadel valima ja katsuda hoolitseda seeläbi selle eest, et järgmine minister oleks kuskilt mujalt.
Mida saab teha, on minna kevadel valima ja katsuda hoolitseda seeläbi selle eest, et järgmine minister oleks kuskilt mujalt.
Vaataks asja ilma emotsioonideta, kainelt. Olukord on järgmine: Reformierakonna üheks programmiliseks seisukohaks on üleminek palgaarmeele. Eestis kehtib sõna- ja mõttevabadus ja mitte ükski seadus ei keela nendel teemadel arutamast. Samas ütleb kaitsejõudude struktuuri- ja arenguplaan 2004-2010, et vähemalt kuni 2010. aastani kehtib Eestis ajateenistuskohustus. See tähendab seda, et Ligi võib palgaarmeest rääkida mida tahes, enne 2010. aastat ei muutu praktiliselt midagi. Seetõttu ei ole mõtet Ligit ka kohe maapõhja taguda.
Kuigi kontseptuaalselt on Ligi ajateenistuse vastane, on ta sellest hoolimata astunud viimasel ajal samme, et ajateenistuse süsteemi tugevdada - ajateenijate 2000-4000 kroonisest toetusest võib rääkida mida tahes, aga selge on see, et Ligi algatus toetust mitmekordistada ajateenijate motivatsiooni kindlasti ei nõrgenda, vaid pigem tugevdab. Enamgi veel: tänane Eesti Päevaleht kirjutab, et Laaneots soovib ajateenistuse pikkust kuu võrra pikendada ja Ligi on selle plaaniga päri. Säh sulle siis palgaarmeed!
Paljud ohvitserid on seejuures ka Ligi kohta kiitvaid sõnu öelnud: Laaneots ütles teisipäevasel pressikonverentsil avalikult, et Ligi on esimene kaitseminister üle pika aja, kes on midagi teinud ohvitseride palkade tõstmiseks. Kolonel Urmas Roosimägi on avalikult öelnud, et Ligi on üks esimene kaitseminister üle pika aja, kes on teinud midagi Kuusalu keskpolügooni kiirema valmimise nimel.
Seetõttu ei maksa sattuda paanikasse Ligi palgaarmee teemalistest seisukohtadest, sest kaitseminister üksinda ei suuda mitte mingi valemiga Eestis ajateenistust kaotada ja palgaarmeed moodustada. Selleks on vaja teiste erakondade, ohvitseride ja riigikaitse kõrgema juhi ehk vabariigi presidendi konsensust.
Kuna see konsensus puudub - teised erakonnad on selgelt vastu ajateenistuse kaotamisele, ohvitserid ei taha sellest kuuldagi ja president Ilves on selgelt toetanud ajateenistuse jätkumist - siis näeb Ligi palgaarmeed sama palju, kui oma kõrvu.
See aga ei tähenda, et palgaarmee teemal ei võiks olla elutervet ja konstruktiivset debatti. Palgaarmee toetajatele pole vaja vastu astuda ropu sõimuga, vaid sisuliste argumentidega - selgitada, miks on ajateenistus noortele hea, miks ei ole Eesti vaid palgaarmee abil sõja korral kaitstav, miks ei leiaks me palgaarmee jaoks piisavalt sõdureid jne jne.
Väljendite "Paha hakkab, kui kuulata mida see pudilõug räägib.", "T9ielik h8lge ila.", "Eile ajas ta oma kapitulantlikku iba raadios"., "Selline könn", "Venelaste talla******a selle jutu järgi" kasutamisega võib mõnel selle foorumi külastajatest jäädagi mulje, et ajateenistuse pooldajad on mingid ebaviisakad kõrtsikaklejad, kes ei suuda ajada argumenteeritud juttu, vaid ainult ebaviisakat sõimu.
Kuigi kontseptuaalselt on Ligi ajateenistuse vastane, on ta sellest hoolimata astunud viimasel ajal samme, et ajateenistuse süsteemi tugevdada - ajateenijate 2000-4000 kroonisest toetusest võib rääkida mida tahes, aga selge on see, et Ligi algatus toetust mitmekordistada ajateenijate motivatsiooni kindlasti ei nõrgenda, vaid pigem tugevdab. Enamgi veel: tänane Eesti Päevaleht kirjutab, et Laaneots soovib ajateenistuse pikkust kuu võrra pikendada ja Ligi on selle plaaniga päri. Säh sulle siis palgaarmeed!
Paljud ohvitserid on seejuures ka Ligi kohta kiitvaid sõnu öelnud: Laaneots ütles teisipäevasel pressikonverentsil avalikult, et Ligi on esimene kaitseminister üle pika aja, kes on midagi teinud ohvitseride palkade tõstmiseks. Kolonel Urmas Roosimägi on avalikult öelnud, et Ligi on üks esimene kaitseminister üle pika aja, kes on teinud midagi Kuusalu keskpolügooni kiirema valmimise nimel.
Seetõttu ei maksa sattuda paanikasse Ligi palgaarmee teemalistest seisukohtadest, sest kaitseminister üksinda ei suuda mitte mingi valemiga Eestis ajateenistust kaotada ja palgaarmeed moodustada. Selleks on vaja teiste erakondade, ohvitseride ja riigikaitse kõrgema juhi ehk vabariigi presidendi konsensust.
Kuna see konsensus puudub - teised erakonnad on selgelt vastu ajateenistuse kaotamisele, ohvitserid ei taha sellest kuuldagi ja president Ilves on selgelt toetanud ajateenistuse jätkumist - siis näeb Ligi palgaarmeed sama palju, kui oma kõrvu.
See aga ei tähenda, et palgaarmee teemal ei võiks olla elutervet ja konstruktiivset debatti. Palgaarmee toetajatele pole vaja vastu astuda ropu sõimuga, vaid sisuliste argumentidega - selgitada, miks on ajateenistus noortele hea, miks ei ole Eesti vaid palgaarmee abil sõja korral kaitstav, miks ei leiaks me palgaarmee jaoks piisavalt sõdureid jne jne.
Väljendite "Paha hakkab, kui kuulata mida see pudilõug räägib.", "T9ielik h8lge ila.", "Eile ajas ta oma kapitulantlikku iba raadios"., "Selline könn", "Venelaste talla******a selle jutu järgi" kasutamisega võib mõnel selle foorumi külastajatest jäädagi mulje, et ajateenistuse pooldajad on mingid ebaviisakad kõrtsikaklejad, kes ei suuda ajada argumenteeritud juttu, vaid ainult ebaviisakat sõimu.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline