Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[mart2]

... Raskem, tegelikult võimatu on nende pensioneerunud ja muidu tuhmimate tegelastega, nende jaoks on putinism religioon, kui see ära võtta, ei jää midagi järele.

Jep, kui see kokku langeb, siis selgub, et kogu elu on elatud asjata ja valedes. Psühholoogiline enesekaitse ei lase seda uskuda.

[Kapten Trumm]

President Alar Karis on siis otsustanud oma piiratud volituste juures olla tegudeinimene st ka midagi reaalselt ära teha. On hakanud mööda vene koole ja kultuurimaju käima ja seletama, kuidas valged inimesed mõtlevad ja käituvad. Keeleprobleemi pole, vene keel tal vabalt suus, kui eesti keelest ringreisil publikum väga aru ei saa. Samuti intervjuu intervjuu järel eesti meedia venekeelsetele osadele, kõik need rusdelfid ja ruspostimehed ja muud sellised.

Ida-Viru koolides käärib, kuna koolis räägitav Ukraina sõjast on risti vastupidine sellele, mida vene meediaruumis elavad vene laste vanemad kodus oma lastele seletavad.

[parkija]

Kuidas oleks : Soodsa tuulega venemaale õhupalle lennutada milles on lendlehed Ukrainas venemaa poolt toimepandava kirjeldusega , nii ütelda erainitsiatiiv ?

[Walter2]

Kuidas oleks : Soodsa tuulega venemaale õhupalle lennutada milles on lendlehed Ukrainas venemaa poolt toimepandava kirjeldusega , nii ütelda erainitsiatiiv ?

Ilmselt kvalifitseeruks vene propas koheselt nato rünnakuteks vene vastu ning küllap ''leitakse'' nendest õhupallidest ka ründematerjali.
Tunduvalt mõjusam oleks pidev häkkimine vene propagandakanalitesse ning nende kaudu adekvaatse info edastamine.

[Kriku]

Ah, ei tea nüüd. Seda tehakse üle maailma pidevalt ja tehti ka NSVL vastu (lihtsalt kursilt kaugele eksinud meteoroloogilised õhupallid ja muu prügi, mille peal vaprad õhutõrjujad kätt said harjutada, veel peale selle). Kui ma ei eksi, siis Rootsi poolt visati ka näiteks piibleid Läänemerre, kui oli lootust, et need Baltikumi randa ujuvad.

Piiblite niimoodi saatmisel võib veel mingi mõte olla, aga lendlehtede kasutegurisse küll ei usu.

[Health]

Õhupallidega lendlehtede teemal võib mainida ka Korea piiri. Varasemalt said Lõuna-Koreas olevad sellega suhteliselt edukalt hakkama. See aga väidetavalt põhjustas Põhja Koreale nii palju meelehärmi, et nõudsid selle otsekohest lõpetamist ning selle korraldajate karistamist oma vastaspoolelt lõunas. Tulenevalt tollel hetkel võimul olevast valitsusest tuldigi neile vastu.

Mingi kasutegur oli nendel lendlehtedel ja asjadel isegi seal, ei tea muidugi kuidas venelaste peal töötaks aga huvitav idee ikkagi.

https://www.bbc.com/news/world-asia-55308456

[Kapten Trumm]

Seoses Tartu ülikooli otsusega peatada uute VF ja VV üliõpilaste vastuvõtmine, on Eestis hakanud levima üks kummaline narratiiv - justkui VF-st ja VV-st tulijad on need "mitte-Putini-meelsed" ja "uuendusmeelsed", keda me peaks iga hinnaga koolitama.

Läheneme sellele asjale vähe talupojamõistusega. Kas Eestis suudab keskmine pere oma lapsi koolitada nt Inglismaa ülikoolides? Ilmselt mitte, rahalistel põhjustel. Suudavad jõukad.

Kuidas Venemaal või VV-s saab korraga olla jõukas ning samal ajal mitte reziimi-meelne, jääb ausalt öelda segaseks. Ehk need, kel on raha koolitada oma lapsi välismaal (see on puhtalt tasuline+elamise kulud), ei saa olla kuidagi opositsiooniliste vaadetega või Putini/Lukashenko vastane, sest sealses kleptokraatias pole lihtsalt teisiti võimalik.Tööga seal rikkaks ei saa ja äriliseks eduks pead omama suhteid reziimiga.

Seepärast on see laste välismaal koolitamine samasugune asi nagu villad Hispaanias ja jahid Küprosel. Eestis õpitakse seepärast, et siin saab hakkama ka vene keeles ja kodule läheb.

Seepärast mina isiklikult ei usu, et VF ja VV üliõpilaste koolitamine siin on võrreldav vabadusvõitlusega. Nende ja nende vanemate hulgas peab olema päris kaalukas osa reziimimeelseid. Kindlasti on nende hulgas ka opositsionääre ja muidu normaalseid inimesi, aga TÜ-l on õigus - ülikoolil pole võimalik meelsust kontrollida ja sorteerida teri sõkaldest.

[Kriku]

Kas Eestis suudab keskmine pere oma lapsi koolitada nt Inglismaa ülikoolides? Ilmselt mitte, rahalistel põhjustel. Suudavad jõukad.

Doktorantide ja eriti järeldoktorite kohta see loogika ei kehti.

[mart2]

Kas Eestis suudab keskmine pere oma lapsi koolitada nt Inglismaa ülikoolides? Ilmselt mitte, rahalistel põhjustel. Suudavad jõukad.

Doktorantide ja eriti järeldoktorite kohta see loogika ei kehti.

Minu mäletamist mööda käsitles TÜ otsus bakalaureuse ja magistriõpet alustavaid inimesi, mitte neid, kellel vastav elamisluba ja õppetöö juba käimas.
Samas on oluline põhjendus ka - pingutus on suunatud Ukraina õppurite toetamiseks, sest nendel, erinevalt eakaaslastest Venemaal, puudub võimalus rahuliku õppetööga alustamiseks.

Minu arust täitsa asjalik selgitus Ülikoolilt.

[parkija]

Juba aastal 2010 oli venemaalt tulnud tudengite hulgas aktiviste kes kutsusid venemaa ja meie venekeelseid Ida Virumaalt pärit tudengeid kohapealset võimu muutma , see TTÜ kohta .

[mart2]

Juba aastal 2010 oli venemaalt tulnud tudengite hulgas aktiviste kes kutsusid venemaa ja meie venekeelseid Ida Virumaalt pärit tudengeid kohapealset võimu muutma , see TTÜ kohta .

Ja juba 2010 oleks sellest piisanud, et täiesti seaduslikult saata nad kodumaale tagasi.
Kas ei julgetud KaPo-t teavitada?

[parkija]

Ma teavitasin sündmusest vastava ala eest vastutavat isikut omapoolse ettekandega , ikka vastavalt käsuliinile .

[parkija]

Jätkub :
Kui ma nüüd seda sündmust meenutan siis tundub et juhtum vaikiti maha ehk mätsiti kinni . Miks ma nii arvan , ikka sel põhjusel , kui oleks sündmuse kohta koostatud ettekanne vastavat pädevust omava asutuse menetlusse jõudnud , siis oleks mind kui sündmuse tunnistajat ja kirjeldajat täiendavalt küsitletud .

[mart2]

Jätkub :
Kui ma nüüd seda sündmust meenutan siis tundub et juhtum vaikiti maha ehk mätsiti kinni . Miks ma nii arvan , ikka sel põhjusel , kui oleks sündmuse kohta koostatud ettekanne vastavat pädevust omava asutuse menetlusse jõudnud , siis oleks mind kui sündmuse tunnistajat ja kirjeldajat täiendavalt küsitletud .

Selliste "sõpradega" pole vaenlast vajagi!

PS. Ei pidanud akf-i silmas.

[NGolf]

Levila Narva loo viimane osa.
Narva loo viimane osa: Kelle lipp?
Minu Narva-Jõesuu tuttav kohkus, kui kohalikud teda linnasaunas äkitselt eesti keeles tervitasid. Milliseid tülisid on tõusnud Narva kollasinisest lipust ja mis juhtub, kui panna oma Facebooki profiilipildile Ukraina lipp, räägivad Narva eestlased.

Kaks päeva pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, oma sünnipäeval 26. veebruaril külastas Madis Narva-Jõesuu ühissauna. Ta teeb seda laupäeviti ikka.

Seal on koos häälekas poliitanalüütikute seltskond – kõik on alasti ja räägivad.

Seekord oli aga teisiti. Mida vanem mees, seda rohkem oli ta vait.
Saunas käib ka palju rekajuhte. Elavad küll siin, aga sõidavad mööda Euroopat ja Venemaad ringi. Üks neist küsis Madiselt: “Miks sa siia tulid, meil on hoopis teised jutud siin?”

“Samas tervitasid teised mind aga eesti keeles. Sellist asja ei ole seal varem juhtunud,” täheldab Madis ja lisab mõtlikult: “See oli huvitav nihe.”

Madisele saatsid mehed hiljem foto sellest seltskonnast, kes temast maha jäi ja õhtuks peo nii üles kruvis, et personal hiljem kurtis. Kes paljalt, kes rätik ümber niuete, kel viht käes – kõik üksteise kõrval lähestikku. Ja sellel oli pildiallkiri: “Mõ za Mir – meie oleme rahu poolt!”

Narva lipp on tagurpidi Ukraina lipp

“Sama lipp, aga tagurpidi. Tooni vahe on, aga tavalise inimese silm seda ei erista. Peale vaadates võib need vabalt segi ajada,” ütleb Madis, kui selgitab, miks esmapilgul Narva ja Ukraina lipp ühesugused näivad.

Madisel on rääkida sellega seoses üks naljakas lugu.

“Piiripunkt on kohe Peetri platsil, seal kõrval on ka linnavalitsuse hoone. Pühade ajal lehvib seal Narva lipp. 2014. aasta Krimmi okupeerimise ajal said mitmed tundlikuma hingega Venemaalt tulijad vaat et kreepsu, kui nägid, et “Ukraina” lipp on neid esimese asjana tervitamas,” räägib Madis.

Narva on venekeelne linn. Madis usub, et enamik siinsetest inimestest ei tahaks Venemaaga liituda.

“Üks tööriist, mis hoiab siinse riigi küljes kinni, on pension. Kui siin on pension keskmiselt 450 eurot, siis Venemaal on see kordi väiksem. Seda teatakse. Sellel põlvkonnal on säilinud Venemaaga sidemed ja nad on jäänud suhtlema. Siit näeb ju üle jõe, milline see maa on, selleks ei ole vaja mingeid antenne ega telekanaleid.” Aga ravimid on Venemaal odavamad. Koguni kuni kümme korda odavamad.

Paljusid neist meil ei müüdagi, aga inimesed mäletavad neid vanast ajast ja Venemaal on need senimaani saadaval. Neid saab rahulikult üle piiri tuua. Seepärast on Madis ikka öelnud, et Narva pensionärid on Eesti kõige suurema ostujõuga pensionärid. Pidu kestis kaua. Näiteks viina- ja tubakaäri on praeguseks aga lõppenud. Nüüd saab tuua vaid üle liitri viina ja kaks pakki suitsu kuus.

Arutame, kuidas ikkagi pea täiesti venekeelsed piirkonnad Ukrainas nii südilt vastu panevad. Miks venelased ei ole venelaste poolt?

Lennart toob välja ühe harva kõlanud põhjuse, mis ka mind kõrvu kikitama paneb.

“Põhjus, miks Ukrainas elavad vene inimesed ei taha Venemaaga liituda ega seal elada, on bürokraatia. Kogu see üldine kvaliteet, suure riigi asjaajamine – seda ei igatse keegi. See on täielik košmaar. Ja see pole nii ainult Venemaal, vaid üldse paljudes suurriikides, nagu näiteks Prantsusmaal ja Hispaanias,” arutleb Lennart. “Venemaa viisa taotleja pidi täitma lehekülgede kaupa küsimustikke ja ankeete. Kirja oli vaja panna kõik viimase kümne aasta reisid kuupäevalise täpsusega – no see ei ole võimalik,” lisab ta.

Siinsetel vene sõpradel ja tuttavatel on Lennarti arvates ikkagi häbi. “Igal normaalsel inimesel on häbi. Isegi Putini pooldajatel on häbi. Sõda Ukrainaga keegi ei tahtnud, nad oleksid tahtnud näha, kuidas Ameerika molli saab, et näidata tervele maailmale, kui äge on venelane,” selgitab Lennart. Mõnedel on topelthäbi, et Venemaa ei suutnud uut sõda läbi viia selliselt nagu Krimmis omal ajal – lihtsalt sisse marssides.

“Lisaks sellele, et süütud inimesed hukkuvad, on Putin asja ära rikkunud, konkreetselt kihva keeranud. See sinu võitmatu armee, millesse sa uskusid, ei saa nüüd Ukrainast jagu. Aga vene hing on selline, et ega ta Ukrainat ei taha – ta tahab anda molli ikka kõige kõrgemale – Ameerikale või Hiinale,” vahendab Lennart oma tähelepanekuid.

https://www.levila.ee/raadio/mis-meelt-on-narva/3-osa-kelle-lipp?fbclid=IwAR05c6fVfj2zjAwzUaa0le0B4qJZuprFfnQFQD1N66VvOdSQmBtwuX0xIQU