Venemaa majandus ja sanktsioonid I

[Some]

Vast kilepiimaga saavad ikka hakkama? Mahlasid pole kilepakendis veel trehvanud aga miks mitte?

[Lemet]

Mmm...ja toidu pakendamiseks sobivat kilet toodavad nad ise kodumaisest toorainest??? Ma millegipärast kahtlen sügavalt.

[Basilio]

NL ajal oli väga levinud lahtise kauba müük. Ju nad lähevad selle peale tagasi kui enam pakendada ei saa. Tahkema olluse järele minnakse ajalehega, vedela järele purgiga.
Pisipakendamise puudujääk on nende muredest vist küll kõige väiksem. Julgeksin isegi pakkuda, et igasse Venemaa kolkasse pole kaasaegne pisipakend veel jõudnudki. Majandavad endiselt piimavinkude ja vanade ajalehtedega edasi.

[Alts]

Mmm...ja toidu pakendamiseks sobivat kilet toodavad nad ise kodumaisest toorainest??? Ma millegipärast kahtlen sügavalt.

Olles ise väheke siinkandis selle tootmisega kokku puutunud, ütleks et omamaine tooraine on neil olemas ja lihtsamate ekstrusiooniliinidega peaks pikalt võimekust jätkuma.

[Roamless]

NL ajal oli väga levinud lahtise kauba müük. Ju nad lähevad selle peale tagasi kui enam pakendada ei saa. Tahkema olluse järele minnakse ajalehega, vedela järele purgiga.

Piim ja hapukoor kolivad jälle purki ja pudelisse ehk muutuvad "keskkonnasõbralikumaks". Klaasi venkud ikka toota suudavad. Aga teine küsimus on, et klaaspudelite ja purkide tootmise juurutamine võtab aega, aga praegu on vaja kohe ehk mingil hetkel tõesti pead võibolla piima järgi Venemaal oma vana Coca-Cola 2 liitrise plastpudeliga minema.

[Enkus]

Vast kilepiimaga saavad ikka hakkama? Mahlasid pole kilepakendis veel trehvanud aga miks mitte?

Samal ajal Boliivias...

[Enkus]

Koopiapaberi hind on tõusnud 370 rublalt 2300 rublani...

[Getorix]

Kas koopiapaber on venelastele nii ületamatu tehnoloogia, et ei suudeta seda toota ise?

[Lemet]

Tehnoloogia ise ei pruugigi ületamatu olla, lihtsalt siiani oli pakkujaid hulgi ja osta odavam, kui ise toota. Selles ongi suuresti ju sanktsioonide mõte- lõigata ära ülejäänud maailmast.

[Turist 47]

Täna. Tõlge :"Rubla langetas enda kurssi dollari ja euro suhtes juba enne kauplemist , oodates samal ajal uudiseid sanktsioonide kohta.." ( )
( Esimese kauplemise minuti tulemus - USD 105 ; Euro 116,73 )

Koopiapaberi hind on tõusnud 370 rublalt 2300 rublani...

Peterburis asuv "megatehas" tootis peaaegu kogu vene vajaduse, eksportis EU riikidesse jne. Tooraine tuli Läänest. Venes ei saa enam toota seda klassikalist A4.
Eesti sai ka enda "odavama otsa" ja ka kallima, aga kvaliteetse paberi, suuresti, venest. Meie jaoks on hind tõusnud ca. 50% , millest poole "tõus" oleks ka ilma vene panuseta toimunud.

[Rügaja]

Kas koopiapaber on venelastele nii ületamatu tehnoloogia, et ei suudeta seda toota ise?

90-ndate algusest mäletan, et prooviti, aga paber jäi karvane ja kehv ning koopiamasinad läksid selle vene paberiga kiiresti õhtale.
Koopiapaberi jaoks vaja teatud siledust, et ei kulutaks masinate võlle ja tahmaandureid ära.
Eks vast sõber hiinlane aitab kirvehinna eest.

Aga kui 500 lehte koopiapaberit maksab 2300 rubla, kas siis hakkab vaikselt kätte jõudma aeg, kus rubla trükkimiseks kulunud raha on juba suurem valminud rahasedeli väärtusest? Ehk nagu 2011. aastal Valgevenes, kus kohviautomaat alla 10000 rubla ei tunnistanud.

[Che Latino]

See on hoopis uus valuuta ja rubla vahetatakse koopiapaberiteks. Prognoosin et veel selle nädala lõpuks ületab kurss "maagilise viie" piiri, mil ühe rubla eest saab vähem kui viis koopiapaberit.

[2korda2]

Pole see asi nii hull midagi. Mul talu aint nime poolest, pole ei traktorit ega mtztti. Oma pere toidu suudan isegi ilma pingutamatta toota ( labidad ja rehad on olemas) kartulit veel ei kasvata, osta on odavam, lihtsam.
Piim, muna, liha on olemas igapäevaselt.

See on nüüd pisut offtopic aga mina tahaks küll teada kuidas on võimalik igapäevaselt piima ja liha tarbida ilma, et sisendis kordagi tehnikat kasutatud oleks. Teravilja ja heina kasvatus ilma igasuguse mehhaanikata on pehmelt öeldes problemaatiline. Sina võid ju naabrilt heinapallid sisse osta aga kui naabril ka traktorit pole, siis lõpevad piimaandjate päevad õige ruttu. Ma olen piisavalt vana ja teinud heina küll ja küll, vanamoodsalt, rõukudes kuivatades, küünis lae all kinni trampides. Vikatiga olen ka niitnud aga ainult aia/kraavipervede hooldamiseks. Kui keegi tuleb mulle väitma, et lehmale vajaliku koguse niidab vikatiga ära "pingutamatta", siis tõmban kohe Rait Ratassepale traati - ilmselgelt on tegemist samaväärse ultravastupidava mehega.
Ehk siis võta oma valemist maha "igapäevaselt piim" ja ma võiksin uskuda. Liha igapäevaselt on ehk võimalik, kui metsas osav oled - põdrast jätkub tükiks ajaks ja säilitada on suhteliselt lihtne (vorsti või suitsutatud kujul). Sigadelt aastaringi liha saamiseks peab neil sööta ees olema ja seda kulub omajagu.
Seda kõike ütlen isikliku kogemuse pealt: ämmal oli veel paarkümmend aastat tagasi kolm lehma, sead, kanad. Hein niideti traktoriga, kartulipõld künti, vaostati, aeti lahti traktoriga, sigadele sai kogu müümata jäänud piim ning külapoest kõik tähtaja ületanud leib jms sisse söödetud. Ämm hariduselt veterinaar - tegi kõik süstid jms ise ära. Ei tulnud see kõik "pingutamatta" ja müügiks läks vaid piim ja põrsad, heal aastal pisut kartulit ka.

[Basilio]

Ühe ksf!-i poolt korra juba postitatud link A4 paberi teemal.
https://psyteaman.livejournal.com/1612590.html
Nooremale generatsioonile lühikokkuvõte maakeeles: Kvaliteetse paberi tootmine ilma Soome ettevõttest Kemira saadud kemikaalita võimatu.
Venemaal pole ühtegi keemiatehast, mis suudaks vajalikku kemikaali kohe ja vajalikus koguses tootma hakata.
Ainus võimalik tarnija on Hiina, kust müüdaks(kui üldse) verehinnaga.
Lisame sellele ka transpordi maksumuse Hiina - Leningradi oblast vs Soome - Leningradi oblast. Mujal ei paista venelastel mega-paberitehast olevat...
Ühesõnaga - midagi nad tulevikus toota saavad, aga millal ja mis hinnaga, on iseasi.

[Kilo Tango]

... Kui keegi tuleb mulle väitma, et lehmale vajaliku koguse niidab vikatiga ära "pingutamatta", siis tõmban kohe Rait Ratassepale traati - ilmselgelt on tegemist samaväärse ultravastupidava mehega...

Pingutamata mitte - higi ikka lippab nii, et vähe pole. Ja mingit põhjust pole ka, miks peaks seda üksi tegema. Ma olen ise heina niitnud käsitsi lehma jaoks. Raske on, aga tehtud saab. Eriti kui seda ei pea üksi tegema. Ja ma ei ole kaugeltki mitte Ratassepa konkurent. Lihtsalt niitmise tehnika ja korralik vikati teritamise oskus on kriitilised. Kraaviserva niitmine on hoopiski teine lugu, kui heinamaa niitmine.