Kaks täna üleslaetud vaheltvõetud kõnet:
Isa küsib, kus poeg on, Poeg vastu, et Brovary kandis.
Oleme linnas, jalaväena. Iga päev kaotused. 152 mm tabas otse kaevikusse. Isa imestab: "Miks seda kuradi Kiievit ei saa puruks lüüa juba?" Poeg vastu: "See on ju ikka vana linn!" "Mis, aitab juba, põrutaks sita vastu taevast!"
"Me ootame hetkel siia 5. armeed (märkusena, seda Ussuriiskist pärit armeed juhib kindralmajor Podivilov (
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%BE%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%BB%D0%BE%D0%B2,_%D0%90%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%81%D0%B5%D0%B9_%D0%92%D0%BB%D0%B0%D0%B4%D0%B8%D0%BC%D0%B8%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87), järgmine kandidaat siis armeeülematest sõjalaevale järgi minna)), ehk vahetavad meid välja. Süüa pole midagi, oleme omale siin varunud veel 7 elusat kana, süüa tahaks ju midagi".
"Hoia ennast, et vangi ei lange neile ukraina piidritele!"
"Me valmistusime juba, igaühel on kolm granaati"
"Tubli, pojake, hoia neid ligi alati!"
https://www.youtube.com/watch?v=s3rCKiwChyA&list=PL8ao2ZjeM9mslBOATvDa87lvgELw281lF&index=2"Taevasse mind ei lasta, olen siin palju tapnud."
"Eile oli juhus, saime miinipilduja tuld kaela Guljaipole kandis, meie pataljonikomandör koos zampotehi ja tankikomandöriga sõitsid vasakule, õhtul 22 ajal, ühe veel töökorras oleva tankiga. Näevad, tuleb kolonn 4 BTRiga. Meie omad kütsid kahuriga, kolonn hakkas vastu laskma, sõbralik tuli kurat. Kolonn oli oma. Selle peale saime lisaks veel omade miinipildujate käest löögi."
https://www.youtube.com/watch?v=66DpyESlk1Q&list=PL8ao2ZjeM9mslBOATvDa87lvgELw281lF&index=1