Uued relvasüsteemid EKV-le

[Kapten Trumm]

Kas Instalaza on kuidagi heam, kui AT-4? NLAW? Või on väärtus "väga palju"-s? Ehk siis klassikuid tsiteerides:"Kvantiteet muutub kvaliteediks"

Instalaza on suht sama hea kui AT-4, kunagi oli seda vist lihtsalt rohkem ja odavamalt saada. NLAW on teist masti (top-attack) relv ja kindlasti tõhusam ja suurema laskeulatusega, aga ka kallim. Ukraina sõda aga tõesti näitab, et ilmselt on parem omada odavat ja palju, kui kallist ja liiga vähe.

AT-4 uutel mudelitel on omadus, et nendega võib lasta suletud ruumis (nt aknast õue), mis tavalisel granaadiheitjal võib kergesti lõppeda sellega, et tagaplahvatuslaine viskab sind ennast aknast välja. Ehk siis linnalahingu teema.

[strateegiline sõdur]

Spike LR mõlemasse brigaadi on ka pitsi tõstmist väärt!

SPIKE LR mõlemas brigaadis on juba täna, nüüd tuleb veel juurde. All on kronoloogia teemast:
1. SPIKE LR esimene hange tehti aastal 2018. Hanke raames osteti vähemalt 18 relvasüsteemi koos laskemoonaga, samuti lisavarustust, tehnilist tuge ja väljaõpet. Hanke eeldatav maksumus koos täiendava ostuvõimalusega oli 40 miljonit eurot.
https://www.postimees.ee/6458242/riik-o ... ospike-ilt
2. Hanke raames ostetu on juba kohal ja üksused välja õpetatud. https://mil.ee/uudised/kaitsevaelased-o ... asutamist/
3. Nüüd anti lisaraha mille raames ostetakse täiendavaid relvi mõlema brigaadi jaoks ja muud tarvilikku.
4. Vajadus lisarelvade järgi oli juba varasemalt, kuid raha polnud. Ettenägelikult loodi 2018. aastal raamlepinguga võimalus ja nüüd kus on raha olemas tehakse asi lisarelvade osas kiiresti ära.
5. Sama ka paljude muude teemadega. Raamlepingud on varasemalt sõlmitud ja lisaraha tekkides saab asjad kiiresti töösse lasta. Olgu selleks siis kas K9 Kõud, laskemoon jne. Päris uute asjade puhul tuleb alles hanked läbiviia, kuid kui juba varasemalt on soetatud , siis saab aega kokku hoida ja kasutada varasemalt loodud võimalusi.
6. K9 on hea näide ettenägelikust raamlepingust. Esimene kogus mis osteti oli 12 relva 1.brigaadi. Ressursiraami paranedes suurenes kogus 18 peale. Möödunud aasta lõpus kinnitatud arengukavaga jõudsime 24 juurde (sh 2. brigaadi omad) ja nüüd lisarahaga liigume 36 relva suunas. Eeltöö selleks ja raamleping sõlmitud sai juba ligi viis aastat tagasi.

[Benjy]

Mis seisus meil droonide kasutamise strateegia väljatöötamine on? Viimane aeg, kui juba ei ole tehtud. Meiesugusele väikese kaitseeelarvega riigile oleks need väga abiks asümmetriline vahend.

[nimetu]

AT-4 uutel mudelitel on omadus, et nendega võib lasta suletud ruumis (nt aknast õue), mis tavalisel granaadiheitjal võib kergesti lõppeda sellega, et tagaplahvatuslaine viskab sind ennast aknast välja. Ehk siis linnalahingu teema.

On olemas ka Instalaza CS-90 versioon, mis on siseruumidest laskmise jaoks mõeldud.

[mikks]

https://www.postimees.ee/7488213/kaitse ... etiheitjat

Kaitseväe ja Kamina inimesed on täna Iisraelis Elbit Pulsi süsteemi laskmist vaatamas.

[Xender]

Elbit Puls tundub üks asjalikumaid MLRS süsteeme mida turul saada - on võimeline laskma väga erinevat laskemoona - nende seas ka Grad-i mis tähendab, et üks kogupauk ei vii EKVd panktrotti.

Saab paigutada juba mõnele EKVs kasutuses olevale masinale (ehk siis ei tule juurde veel ühte eksootilist platvormi)

Lääne omadest oleks veel valida M142 HIMARS, kuid sellele pole saada odavat laskemoona.

[Kapten Trumm]

Meile sobiv MRLS on selline, mis võimaldab lasta termobaarilist laskemoona, kuna meil muid võimalikke kandureid (lennuvägi) ei ole.
Kui vastase kohal ei ripu pidevalt ähvardust seda põrgukraami ise kaela saada, hakkavad nad tuima rahuga sama asjaga meie kaitsesõlmi ja linnakvartaleid kõigest elavast puhastama.

Täna nad Mariupolis sellist jälkust linnas kasutavad, põletades kvartal haaval maju kõigest elavast tühjaks.

Hetkel ei näe, et 122 mm termobaarilist eksisteeriks. Sel teemal avaldub muide üsna kõnekalt VF/NSVL paremus, näiteks USA-l on seda moona põhiliselt lennukipommidena (eeldab lennukeid) ja mingi Hellfire raketi variant (maapinnalt lastes oleks see väga piiratud võimalustega).

[Kilo Tango]

...

Hetkel ei näe, et 122 mm termobaarilist eksisteeriks. Sel teemal avaldub muide üsna kõnekalt VF/NSVL paremus, näiteks USA-l on seda moona põhiliselt lennukipommidena (eeldab lennukeid) ja mingi Hellfire raketi variant (maapinnalt lastes oleks see väga piiratud võimalustega).

Elbit Puls laseb:
1. Gradi 122mm rakette
2. LAR-160 mm rakette, (unitaar, kontrollitud frag ja kobarmoon)
3. EXTRA 306mm rakette (150km kaugusele lendav 120kg unitaarmoon)
4. Predator Hawk 370mm taktikalisi ballistilisi (300km kaugusele lendav 140kg unitaarmoon)

Lisaks valmistavad nad 122mm ja 160mm juhitavat moona nimega ACCULAR. 122mm moona jaoks on juutidel olemas konteiner, mis sobib HIMARS-i/M270 peale. 160mm rakettide kohta ei tea.

Mis puudu jääb:
1. Termobaariline moon
2. Suure kauguse kobarmoon (see EXTRA võiks sialdada ka kobarmoona)
3. Lennu lõppfaasis laserjuhitavat moona (stiilis GLSDB)
4. Distantsmineerimise võimekus (122mm puhul on see olemas, aga nadi)

M270 eelis on see, et sellele valmistatakse moona ka mujal, kui USA-s. Lisaks nimetatud 122mm konteinerile juutidelt, on neil olemas minu teada ka omamaine 270mm moon ning kindlasti toodab ka Türgi ja (vist) ka L. Korea. Viimase konflikti valguses ma ei usalda juute eriti relvastuse tarnijana - kipuvad vale poolt valima või olema sellised ambivalentsed.

[Xender]

M270 oleks hea, kui seda kusagilt soodsalt saab. Kui, siis Ameeriklaste käest, kuid mis hinnaga? Igal juhul HIMARSi 5 miljoniline hinnalipik tundub kallis.

Eriti kui arvestada laskemoona hinda, siis peale 122 mm eriti midagi muud me massilisemalt sealt lasta nagunii ei suudaks. Kui mängime aga peamiselt 122 mm peale siis pole väga tähtis juutide "poliitilised valikud" kuna 122 tootjaid on palju.

[Kilo Tango]

...Eriti kui arvestada laskemoona hinda, siis peale 122 mm eriti midagi muud me massilisemalt sealt lasta nagunii ei suudaks. Kui mängime aga peamiselt 122 mm peale siis pole väga tähtis juutide "poliitilised valikud" kuna 122 tootjaid on palju.

122mm ei ole imho meie vajadusteks piisav. Eriti arvestades nõrka laskeulatust. Lisaks saab (nagu eelnevalt kirjutasin) 122mm lasta ka M270/HIMARS-i pealt.

[Xender]

Uuem 122mm moon laseb 40+ km välja. Mis on meie jaoks piisav - saab ära anda vast üle 90% tulelöökidest, mis anda vaja oleks.

Mis puutub + 50 km rakettidesse siis küsimus on hinnas. Ameeriklaste lahendused pole teps mitte odavad, hinnad algavad nii 0.5 miljonist. Raske öelda mis on juutide laskemoona hinnad. Igal juhul saab seda laskemoona olema meil vähe ning kas sõja ajal juurde saab, on küsitav ühte, teist ja kolmandat pidi.

Kokkuvõttes minu jaoks pole suurt vahet kas M270/HIMARS või Elbit Puls olen kindel, et EKV tegelased teevad kõige mõistlikuma valiku.

[Kilo Tango]

...

Kokkuvõttes minu jaoks pole suurt vahet kas M270/HIMARS või Elbit Puls olen kindel, et EKV tegelased teevad kõige mõistlikuma valiku.

Nii palju on vahet, et konflikti ajal võib M270/HIMARS-i jaoks olla moona valik suurem. Elbit-i puhul jääb kardetavasti ainult 122mm. Lisaks on suure alamlaengute arvuga kobarmoon IMHO ülivajalik vastase tehnika koondumiste hävitamiseks suurelt kauguselt.

[Pirr]

Kui M270 peale minna, oleks seda ilmselt ainult USA`st võimalik saada, kuna neil on neid üle 400 isendi ja ilmselt oleks ka tarneaeg oluliselt lühem kui konkureerivatel relvasüsteemidel, mida tuleks uuena tellida. Ostuhind oleks ka ilmselt M270 soodsam aga ekspluatatsioon jälle kallim, kuna veermik roomikutel.
Millist laskemoona (eelkõige juhitavat) Soome on oma M270 süsteemidele ostnud ning mis hinnaga?
300 km kaugusele lendav juhitav rakett oleks vajalik küll aga ilmselt ei jõuata neid suuremas koguses osta, ainult käputäis.

[Kapten Trumm]

122mm ei ole imho meie vajadusteks piisav. Eriti arvestades nõrka laskeulatust. Lisaks saab (nagu eelnevalt kirjutasin) 122mm lasta ka M270/HIMARS-i pealt.

Jah, mitmel pool on raketipuudusel praktiseeritud seda, et torudesse pannakse vahehülsid ja saab lasta peenemat moona. Kuna raua tagaots on lahtine, siis suurem raua pikkus ei tohiks eriti ballistikat mõjutada. EKV praktiseerib sellist asja signaalraketi püstolitega

[Xender]

Siin lihtsalt tekib omajagu küsimusi, mis on mingi süsteemi mõte

Arvatavasti mingi täpistulelöögi andmine näiteks Switchblade 600 40km ulatuses on oluliselt odavam, kui teha seda ükskõik millise suurtükki või MLRSi täpismoonaga + omab iseseisvat sihtmärgi tuvastuse võimet.

300 km kaugusele tulistavad MLRS raketid on tiibrakettidega samas hinnaklassis, näiteks kasvõi meil muretsetud Blue Spear 5Gga. Kuid tiibraketid on oluliselt paindlikumad ja mitmekülgsema kasutusalaga. Samuti mõttekoht.

Ma näen siiski MLRSe peamiselt meie kontekstis ikka massiivse alapuhastajatena.

M270/HIMARS või Elbit Puls vahesid vaadates ongi küsimus - arvatavasti soetamise ning ülalpidamise osas tuleb viimane kõige odavam. Millest sõltub jälle masinate arv - kas näiteks 12 Pulsi on kokkuvõttes parem kui 6 M270?

Küsimus jääb, kui kallis on juutide moon vs ameeriklaste suurema laskekaugusega moon. Samuti LAR-160 moon vs M270 tavamoona hinnavahe. Kui juutide moon on kasvõi 20 - 30% odavam, siis see kaalub juba üles riski, et ehk sõja ajal ei saa juurde juutidelt. Kuna me ei saa olla samuti kindlad, et ameeriklaste käest midagi juurde saame (kas logistilistel või poliitilisel põhjustel).

Ukraina olukorda vaadates pole ma väga kindel lihtsalt, et keegi tõttab meile andma moona, mida me kasutaksime vene piiri taga (pmt 150km + moona) ainus eesmärk on kottida vene lennuvälju ja infrastruktuuri (näiteks raudteesildu).