Kuidas keegi oma riideid pesi?

[Arensburger]

Alguses tundus see küsimus mulle sõjaväes müstikana. Soe vesi oli kasarmus, vist isegi ustavi järgi, keelatud. Pesuvahendiks vaid mingi seebikild, mida staršina täägiga ühe suure pruuni seebikamaka küljest murdis. Kui vaatasin kuidas salagad ööseti umõvalnikus külma vee ja seebiga dedide HBsid pesid, siis tundus asi küll mõtetu aja raiskamine. Aga eks ta nii ju oligi, lihtsalt oma staatuse kehtestamine nooremate üle - keegi sellest pesust ju korralikku tulemust ei lootnudki. Seda enam tekitas imestust, kuidas dedide HBd nii luitunud, peaaegu valged välja nägid.
Lõpuks sain ka ise asja selgeks.
Näiteks mina pesin oma riideid põhiliselt bensiiniga. Autoroodus teenides võib ette kujutada, milline õlikäkk sa paari päevaga oled. Kuna olin suht vaba mees oma sõitudes, siis aegajalt keerasin sisse GSMi lattu. Seal sellid lasid ämbritäie aviobensiini ja riided 5 minutiks sinna sisse likku. Pärast kuivasid veel pool tundi aia peal ja jälle selga. Kiire ja efektiivne. Mõni tola tegi sama autopargis 76 bensiiniga, pärast käis ringi mitu päeva bentsuhais järel.
Need kellel liikumine rohkem limiteeritud oli, leidsid teise lahenduse. Selleks olid tavalised vahukustutajad (tulekustuti). Keerad ta lahti (põhiline et happeballooni lahti ei tee) ja valad sealt seda vahuvedelikku. Sõduritekeeles oligi see pena. Väga efektiivne pesuvahend. Talveti oli autopargi katlamajas ka sooja vett ja küürimine käis nii, et vaht üle pea. Puhtaks tegi küll. Kuid rohelise värvi pleegitas ka ära. Sealt need heledad mundrid tulid.
Nii need vahukustutid vaikselt kadusid. Seda enam, et nendest lõgati ka padstavka-sid demblitele pagunite alla. Õige pagun pidi ju demblil parajalt kaardus olema.

[Arnold]

Issand! Sa sobiksid "tavalise pesupulbri" reklaami!
Me ostsime roodu peale pesumasina "Riga -8", kust me selle sooja vee võtsime, enam ei mäleta, aga pesuvahendiks kraapisime noaga tavalist armee pesuseepi ja kolme mehe hee-beed said puhtaks nagu prillikivi ühe masinatäiega.
Bensiiniga pesid jobud käsi remondibaasis, targemad diisliga. Minul oli remondis olles alati käepärast "REM", mida kulus sitaks, sest pidi kõigile tolgustele nende bensiinist lõhkiläinud käbarate peale sortsutama - sotsialism ikkagi

[linnavurle]

Meil oli kasarmus selline luksvärk nagu soe vesi täiesti olemas. Ja kasarmus pesti ka riideid.
Tehnoloogia selline: munder umõvalniku betoonpõrandale maha, enne muidugi märjaks kasta. Seejärel mingi suvaline seep - selle puudust ei mäleta olevat - ja siis seebi ja harjaga mundri kallale. Harjaks oli tsiviilkaitse ehk OZK komplektist pärinev ümmagrune hari, väga kõvade harjastega muide. Tegi puhtaks küll. Kui olid hooletu ja ühte kohta rohkem hõõrusid kui teist, avaldus see pärast kuivamist kohe mundris - kohe oli näha, millist kohta oli nühitud ja millist mitte. Aga heledaks pleekusid meiegi HB-d (talvel kandsime PH-d, see ei pleekunud).
Õnneks meil dedovshinat polnd ja vanakeste mundrit pesema ei pidanud. Küll mängisime ise vanakesed olles mundri pesemise peale kaarte - kaotaja pidi võitja oma ära pesema. See oli väikese riskiga värk, sest alati võis kaotaja loputamise lohakalt teha ja hullemat asja, kui seebiseks jäetud mundrit ma ei tea - rõvedalt ajas sügelema.

[soadf]

Tulet8rjes siiamaani pestakse vahuga sitaseid riideid.

[ghost]

Riideid pesta sai utsebkas (Gaisinis siis) õues, kuna oli kena suveaeg ning toimus see tavaliselt pühapäeviti, kuna siis oli rohkem vaba aega. Muidugi sai pestud käsitsi ja vesi sai ämbriga ühes toodud.
Väeosas pesti riideid pesumasinaga. Asus ta sööklas. Oli meil selline tööstuslik pesumasin, väljanägemiselt nagu tänapäeval tavalised trumliga pesumasinad, milledel uks külje peal. Aga suurust oli tal parasjagu – sinna oleks ise sisse mahtunud. Vesi tuli käsitsi kraanist sisse lasta ja pesuvahendiks pesupulber suure kotiga. Kuna meil oli 3 komplekti riideid suvevarustust (tavariided + kaks komplekti tehnilist riietust) ja lisaks veel üks talvekomplekt (poolkasukas + soojad püksid + labakud) oli see vägagi normaalne, et masin olemas oli. Samas ei määrdunud meil riided tehnika remontimise tõttu (meie autopark oli autode keskmise vanusega 3 aastat ja neid polnud vaja remontida) vaid riided lähevad ikka kandes mustaks ja nagu pesta vaja. Igaüks vaatas ise, millal oma riideid pesi ja nooremaid selleks ei sunnitud. Lihtsalt masinatäis oli niivõrd suur, et ainult omi riideid oli nagu narr pesta ja siis sai kamp kokku kogutud ja mõnel õhtul pesema mindud. Pesemise ajal aga tegime sööklas praekartuleid. Pikemates komandeeringutes olles sai riideid tavaliselt pesta ühiselamu pesumasinaga.

[Arensburger]

Väeosas pesti riideid pesumasinaga. ....ja pesuvahendiks pesupulber suure kotiga. Kuna meil oli 3 komplekti riideid suvevarustust ..... Pesemise ajal aga tegime sööklas praekartuleid. Pikemates komandeeringutes olles sai riideid tavaliselt pesta ühiselamu pesumasinaga.

Uskumatu!! Mõistus tõrgub uskumast, et see võis nii olla. Oli see ikka vene sõjavägi, kus teenisid?
Minul oli võimalus külastada ajavahemikus 1982-84 väga paljusid väeosi erinevatest väeliikidest (põhiliselt valgevenes). Pesumasinat ega pesupulbrit ei kohanud ma kusagil.
Praekartuleid vist sai sööklas endale praadida vaid hlebarez. Suvalised vennad peksti sealt kohe välja.
Mis asi see ühiselamu sul oli? Ega sa juhuslikult lendur ei olnud?

[kalleb]

Jah - pesumasinast ei olnud meil keegi kuulnud.
Kõige lihtsam oli jah seebiga pesta ja kui zhotka DK oli, siis läks asi kähku.
Pesupulbrit polnud ka keegi näinud.

[ghost]

Mulle endale tundus ka see suht uskumatuna, kui ma väeosa väravast sisse sain ja ajapikku kohanema hakkasin. Utsebkaga võrreldes oli kontrast väga tugev. Samas ma kaldun arvama aja möödudes ikka rohkem ja rohkem, et suurem osa erinevustest väeosades tulenes siiski juhtkonnast ja sellest, kas nad parseldasid maha kõike, mis kätte sattus ja tegelikult sõduritele oli mõeldud, või mitte. Sama muidugi sõdurite kohta käiv, kes sisuliselt endi tagant varastasid.
Vägi oli ikka seesama vene kroonu VVS VTA 86-88 (Transpordilennuväe vanasõna – Seal kus lõpeb mõistus algab VTA, ehk nagu lendurid ütlesid – See on TA ilma V-ta). Lihtsalt kuna kogu süsteemis oli tugev ohvitseride ülekaal, siis kogu infrastruktuur oli nende vajadusi silmas pidades üles ehitatud. Meid koheldi seal kui inimesi, mitte kui kedagi, kes on rohkem nagu tasuta tööjõu eest ja kelle vajadustega ei pea arvestama. Lendurid tehnikud olid samuti inimesed nagu meiegi ja nendega sai koos külg-külje kõrval töötatud ilma igasuguste auastmete eristamiseta. 1,5 aastase teenistuse jooksul väeosas, olen komandeeringutes viibinud väga paljudes kohtades ja näinud samuti vägagi erinevaid väeosi. Äärmusest äärmusesse, paremaid ja hullemaid, ilma igasuguse ustaavita ja kohti kus seda 100% järgiti.
Panevezise lennuväljal näiteks oli pesumaja koos saunaga ühes majas linnaku territooriumil ja ma nägin seal olles küllalt tihti sõdureid riideid pesema minemas. Seega ka seal pesti masinaga. Kusjuures oli neil veel ka seal kuivati.
Mis sööklas käimisse puutub, siis meie söökla ei olnud mingi kellast kellani asutus ja seal kokkadeks olevad naised – mehed olid väga kenad inimesed, kes näiteks ei tassinud teistele mõeldud toitu endale koju.
Ühiselamus olin ainult komandeeringute ajal, sest külastatavates väeosades oli võimatu kasarmus elada, kuna meie elurütm oli täiesti erinev. Seega olin majutatud sel ajal koos lenduritega, komandöri eestvedamisel. Komandeeringul olles allusin ainult oma lennukikomandörile ja elasin samades tingimustes sama päevakava järgi kui lendurid. Ei olnud lendur vaid ekipaaži kaheksas liige, tavaline sõdur.

[pontu6]

Suvel,kui ilmad olid kuivad, sai riideid pestud õues ikka vee ja seebiga. Söökla taga oli asfalt ja sinna sai riided maha laotatud. Seal oli neid siis hea suure õue pühkimise harjaga nühkida. Muul ajal sai pesta katlamajas. Kuna sealsete tegelastega oli hea läbisaamine, sai pesta nii riideid kui ennast sooja vee all. Samas ka suurte kuumavee paakide peal oli hea kuivatada.
Tankistid ja muud õlisemad vennad pesid omi asju petrooleumiga. Mäletan, et polügonil sai isegi pestud vahest. See aga ei tahtnud riietest eriti välja aurata. Kuidagi riided aga kuivaks said ja mingit erilist haisu nagu ka ei mäleta. Küll aga räägiti kõvematest tankistidest, kes oma riideid kuivatasid töötava tanki turbiinist väljuvas kuumas õhujoas. (Ise küll ei näinud) aga räägiti, et riiete kuivamine on nii kiire, et kui õiget hetke mitte tabada lähevad riided lihtsalt põlema...

[Tux]

Mul on paar sõpra radarite peal olnud ja neil oli komme oma riideid lokaatori antennide peal kuivatada.

[Tarmo Männard]

Korra elus olen pesnud om PŠ-d ikka külma vee ja seebiga, ning seejärel märgade riietega teki peale magama heitnud. See oli diviisis.
Aga sigalas oli meil suur elektriküttega suitsuahi. Selle tennide peal sai mõnusaste vett keeta ja kaane peal riideid kuivatadagi.
Lisaks oli nädalalõppudel meie käsutuses saun. Kui diviisiülem oli koos oma järjekordse tütrega saunas käinud, ja banshik oli diivanilt paugused linad ära koristanud, oli meie kord....Saun koos kamina, kõrvalasuva järve, kuuma vee ja poolikute peente napsidega.
sigala omad olid ikka esimese sordi sõdurid

[susi]

Utshepkas Gaissinis sai talvel 1-e korra pesta ja 1 kord anti meile kaptjorkast kasutatud , aga puhtad riided.
Väeosas sai suvel lennuvälja betoonplaatide peal kõva harja ja seebiga tihti nühkida. Mitte, et riided oleks mustad olnud. Meil olid auto remondiks tunked olemas. Lihtsalt munder sai kähku heledaks ja betoonplaatide muster püsis sedasi frentshi seljal. Värvus ja riiete kitsaks õmblemine näitas seisust.

[kalleb]

Kas semjorka sigala oli sealsamas ligidal (asus kusagil GSM sklaadide juures)?
Mul oli üks tuttav, kes aastatel 87-89 seal asus.

[Tarmo Männard]

Kõnealune kahuridiviisi sigala asus Kaliningradi oblastis Ljublino küla ligiduses mingil polügonil. Vahel veeti seal kahureid, vahel sõitsid tankid ringi. Kord tahtsime kaaslastega kolhoosnikele 200 rublaga mahajäetud haubitsat müüa, aga nad ei olnud eriti huvitatud ostjad
Ükskord nägin, kuidas mingist õhutõrjerelvast "Aerofloti" reisilennuki pihta paukpadrunitega märki lasti.
Minuga koos oli seal veel üks eestlane, kelle nimi oli Armin Rüster.
Praeguseks on tema puhul tegemist Linnateatri valgusmeistriga.

[ennww]

Semjorka (või Moskva.Minski diviisi?) sigala oli küll GSM ladudde juures, vana fordi kõrval.

Sealse 2. karauuli üks post valvas mingit ladu otse sigala kõrval...

Aga teemasse.
Põhipesemine ikka külma vee, pesuseebi ja Dk harjaga. Peldiku/pesuruumi põrandal tavaliselt. Voodi- ja ihupesu ning jalarätid käisid pesumajas ja pesumehega pidi head sefti tegema, et ta päris saasta ei annaks

Bensuga pesemine on ka tuttav. Aviobensiini muidugi kõigil kätte ei käinud.
Mingit keemiat kasutati veel, millega HB ilusasti helekollaseks saada
Siis tuli see veel kitsamaks õmmelda, saabastele topeltkontsad alla ja koonusesse ning oligi dembel valmis