"Moskva" jt. VF laevade uputamine

[Peeter]

Lenta.ru pealt tekkis vene kommentaatoritel küsimus - kui tegu oli laskemoonakeldri plahvatusega, siis millal jõuti kogu meeskond elusana evakueerida

Vähe kompetentsemad tegelased mereteemalisel vene foorumil teadsid arvata, et lahingumoona detoneerimisel oleks praegu Musta mere põhi sealkandis paksemalt metalliitükke täis

No siis seismoloogid kah räägiks juba...

[Lemet]

Laeval pole ka neid põlevaid materjale nii lademes midagi, lagi, põrand ja 4 seina on terasest ja koni peale ei sütti. 

Olles mõnda lotja peale osalist põlengut näinud, siis paneks selle lause rohkem small talki kategooriasse. Põlevas ja kuidas veel. Mitte heast elust ei suhtuta suvalisse "kuuma töösse" laevadel sedavõrd suure pieteeditundega.

[Kapten Trumm]

Tegelkult veel mõni nädal tagasi käis päris kõva promeneerimine Odessa lähistel. Peale dessantlaevade ja muud sõjalaevad.
Lihtsalt kui rakette napib (ja UK Harpoone siis isegi ei lubatud), siis pole arukas esimese ettejuhtuva peale neid kulutada, vaid oodata "primary target'i" ilmumist, milleks olid toona VF dessantlaevad.

Nüüd peale lisarakettide tulekut, VF dessantlaevade rappimist Maiupoli sadamas ja nende ainsa merejalaväebrigaadi rappimist on ilmselt olukord, kus dessant Odessa vallutamiseks pole kuigi tõenäoline ja rannakaitsele on antud tuli vaba VF sõjalaevade vabajahiks.

Musta mere laevastiku neutraliseerimine on kindla peale strateegiline eesmärk. Seejärel on võimalik tuua merele miinitõrjealused ja avada kaubalaevade liiklus, mis UKR majandust praegu kõvasti kägistab.

[gooligan]

ehk oskavad teadjamad kommenteerida, et kuidas sellise laeva evakuatsioon keset tormist merd välja näeb või peaks välja nägema?

Päästepaate ei tundu olevat. Loodeti ainult parvedele. Ei kujuta ette, kuidas sellisel tormisel merel parvedele ronimine õnnestub.
Estonia uppumise ajast meenuvad ellujääjate kommentaarid, kuidas end parvele tõmmata oli üliraske ning välise abita praktiliselt võimatu.
Propavideotest näha, kuidas ka kaptenisillal on meremehed täisvarustuses (kuulikindlad vestid/kiivrid jne). Ujuvusele need kaasa ei aita.

Isegi kui evakuatsiooniks oleks aega olnud piisavalt (mida ei olnud, kuna puhkes ju tulekahju), siis in-corpore pääsemist on väga raske uskuda isegi kõige veendunumal putinistil.

[Kapten Trumm]

Ma mõtlen et kas ukrainlased võib-olla meelega ei hakanud oma vähest raketivaru mingi esimese sihtmärgi pihta kulutama, lootuses et venelased muutuvad mugavaks ja toovad mõne rasvasema sihtmärgi ettepoole? Moskva on lipulaevana kõige preštiisem märklaud, aga lisaks on ta ka struktuurilt ülimalt haavatav kuna suured raketilaskjad on otse tekil rivis. Üks hea tabamus ja laskemoona ahelreaktsioon teeb ülejäänu.

Antud laeva puhul, kui see droon kuidagi pääseks laeva kohale, on jumet isegi selliste väikepommide rünnakul, kus sihitakse raketikonteinereid.
Nendes hiigelrakettides seal on tonn lõhkeainet igaühes. Ja teine tonn raketikütust. Või siis mingi Spike-ER laadsel rünnakul. Vertikaalstardiga asjadel on see palju keerukam, kuna raketid asuvad kere sügavuses ja väiksekaaluline moon sinna ei jõua. Või tapjadroonide parvel.

[Kapten Trumm]

ehk oskavad teadjamad kommenteerida, et kuidas sellise laeva evakuatsioon keset tormist merd välja näeb või peaks nägema?
Päästepaate ei tundu olevat. Loodeti ainult parvedele. Ei kujuta ette, kuidas sellisel tormisel merel parvedele ronimine peaks välja nägema.
Estonia uppumise ajast meenuvad ellujääjate kommentaarid, kuidas end parvele tõmmata oli üliraske ning välise abita praktiliselt võimatu.
Propavideotest näha, kuidas ka kaptenisillal on meremehed täisvarustuses (kuulikindlad vestid/kiivrid jne). Ujuvusele need kaasa ei aita.

Me ei tea ju, mis päästevahendid venelastel on. Või kui moodsad. Näiteks reisilaevadel on tänapäeval sellised parved, millel jookseb liugtee järgi, lased parve vette ja seltskond sõidab tagumendi peal nagu veekeskuses, sinna parve. Mul üks sugulane (naissoost veel) on seda läbi teinud - kogu meeskond, sh kokatädid teevad. Aga päästeparv ise on palju merekindlam asi kui paat. Ja noh, mereväelased teevad rohkem trenni ka kui keskmine Estonia reisija.

Kui neil aga on seal pardal mingid NSVL aegsed kummipaadid, siis loomulikud kaod meeskonnas saavad suured olema.

[URR]

Panen siia, sest Ukraina sõja sündmused peaks ühes kohas koos olema. Kui just päris heietuseks ei lähe.
Meie andmetel juhtus Moskvaga (pole veel päris kindel, mis juhtus) Maosaarest idas, 50-60 miili kaldast. Sel laeval peaks korralik õhutõrje olema, suurima paugu sai moraali kõrval venelaste õhutõrjevõime.
Kui see tõesti rakett oli, peaks ukrainlased olukorda ära kasutama (Vene laevad tõmbuvad juba kaugemale) ja Maosaare tagasi võtma. Lisaks propagandavõidule piiraks see ka venelaste tegevusvabadust. Tundub, et ukrainlaste suurim probleem on praegu meresihtmärkide leidmine. Sealt saaks vaatlusala laiendada. Miinimumina tunneks venelased ennast seal ohustatuna, hoiaks eemale ja see muudaks nende blokaadi vähem tõhusaks. Võibolla õnnestuks isegi mingeid laevu oma ja naaberriikide sadamate vahel liigutama hakata. Muide, Ukrainal on praegu kaks toimivat jõesadamat Reni ja Izmail, kuhu pääseb Rumeenia vetest ja Rein-Main-Doonau veeteed mööda Põhjamerest.

[tone]

ehk oskavad teadjamad kommenteerida, et kuidas sellise laeva evakuatsioon keset tormist merd välja näeb või peaks nägema?
Päästepaate ei tundu olevat. Loodeti ainult parvedele. Ei kujuta ette, kuidas sellisel tormisel merel parvedele ronimine peaks välja nägema.
Estonia uppumise ajast meenuvad ellujääjate kommentaarid, kuidas end parvele tõmmata oli üliraske ning välise abita praktiliselt võimatu.
Propavideotest näha, kuidas ka kaptenisillal on meremehed täisvarustuses (kuulikindlad vestid/kiivrid jne). Ujuvusele need kaasa ei aita.

Me ei tea ju, mis päästevahendid venelastel on. Või kui moodsad. Näiteks reisilaevadel on tänapäeval sellised parved, millel jookseb liugtee järgi, lased parve vette ja seltskond sõidab tagumendi peal nagu veekeskuses, sinna parve. Mul üks sugulane (naissoost veel) on seda läbi teinud - kogu meeskond, sh kokatädid teevad. Aga päästeparv ise on palju merekindlam asi kui paat. Ja noh, mereväelased teevad rohkem trenni ka kui keskmine Estonia reisija.

Kui neil aga on seal pardal mingid NSVL aegsed kummipaadid, siis loomulikud kaod meeskonnas saavad suured olema.

Kindlasti ei ole kummipaadid NSVL aegsed. Päästevarustusel on aegumistähtaeg, vast niipalju raha on neil ikka olnud, et päästevestid ja parved välja vahetada.
Kui on vaja kiiresti laevalt lahkuda (moona detoneerimise oht) lastakse kõik parved ja päästevahendid vette ja meeskond hüppab (täpsemalt astub) üle parda. Mingeid kaldteid ei kasutata.
Kes suudavad parvel ujuda on õnnelikud.

Kui on aega, siis evakueerimine muidugi teistsugune.

[Lemet]

Kui on vaja kiiresti laevalt lahkuda (moona detoneerimise oht) lastakse kõik parved ja päästevahendid vette ja meeskond hüppab (täpsemalt astub) üle parda.

Kui on vaja kiiresti lahkuda, hakkab meeskond end kõigepealt lahingupostidelt ja ülepea laeva sisemusest välja murdma. Mis kardetavasti pole ülepea lihtne teema. No ei ela tänapäevase lahingulaeva meeskond dekil, kust piisab loetud sekunditest üle parda hüppamisest. Proovige kasvõi mõne Tallinki autopraami teiselt dekilt vettesaamiseks sobivasse kohta jõuda. Ilma valguseta, mõtteliselt samas veekindlaid uksi avades, parajas paanikas etc.

[eestlane356]

Kindlasti ei ole kummipaadid NSVL aegsed. Päästevarustusel on aegumistähtaeg, vast niipalju raha on neil ikka olnud, et päästevestid ja parved välja vahetada.

Ei tasu nii kindel olla, alles aasta tagasi oli uudis, et mingi laeva kapten müüs sõukruvid maha.

https://www.thedrive.com/the-war-zone/3 ... -destroyer

[Poti soldat]

Venelased kipuvad rahaliselt nurki lõikama just asjadega mis igapäevases kasutuses silma ei hakka, nähtud pilte nende meditsiinivarustusest mis sisuliselt hallitama läinud (https://twitter.com/TheDeadDistrict/sta ... 1164097538). Laevade päästevarustus on suht sarnane kategooria.

[Walter2]

Kindlasti ei ole kummipaadid NSVL aegsed. Päästevarustusel on aegumistähtaeg, vast niipalju raha on neil ikka olnud, et päästevestid ja parved välja vahetada.

Ei tasu nii kindel olla, alles aasta tagasi oli uudis, et mingi laeva kapten müüs sõukruvid maha.
https://www.thedrive.com/the-war-zone/3 ... -destroyer

Toimus see juba relvastusest mahavõetud ja museaaliks läinud laeval.

[Kapten Trumm]

Laeva pardalt vette hüppamise tehnikat õpetatakse isegi väikelaevajuhi kursusel. Hüpatakse jalad ees ja põhiline trikk on vältida lõuahaaki vastu vett puutuvalt päästevestilt. Selleks pannakse käed vesti rinnale risti ja kummagi kämblaga hoitakse kõvasti kinni vesti kaelaaugust. Paukvesti puhul pole see eriti vajalik (kui vest pole täidetud), aga sellise räigeid peno klotse sisaldava vesti puhul, mis laevadel kasutatakse, vägagi küll. Kergemal juhul saad muidu mehise lõuahaagi koos keelde hammustamisega, hullemal juhul läheb kaelalüli. Avamere jaoks tehtud vestid on piisava tõstejõuga, et isegi kui oimetuks hüppad, siis vest tõstab sind õiges asendis vee peale ja hoiab kaela, et ära ei upu.

Tänapäevased automaatsed päästeparved on varustatud hüdrostaatide ja asjadega, isegi kui neid ei jõua enne laeva uppumist vette visata, siis tuleb veits oodata, peagi ilmuvad nad veepeale ja avanevad ise. Põhiline on "elavjõud" minema saada. Kaua ka Mustas meres tänase ilmaga ei hulbi, aga küllap ristlejal ka mingid saatelaevad ligi on.

Automaatselt täituv vest täitub ise vee toimel (vette sattudes), käsitsi täidetaval peab omanik olema adekvaatne, et rõngast sikutada.

[cuda]

Kui see tõesti rakett oli, peaks ukrainlased olukorda ära kasutama (Vene laevad tõmbuvad juba kaugemale) ja Maosaare tagasi võtma.

üsna nutune saaks see saare garnisoni elu olema, varjuda pole ju kuhugi. ilmselgelt oleks saar siis venelastele oluline sihtmärk nii merelt kui õhust isegi, kui otsest dessanti ei üritataks.

[URR]

üsna nutune saaks see saare garnisoni elu olema, varjuda pole ju kuhugi. ilmselgelt oleks saar siis venelastele oluline sihtmärk nii merelt kui õhust isegi, kui otsest dessanti ei üritataks.

Tõsi. Garnisoni nahas ei tahaks mingil juhul olla. Aga kuni venelased ei saa olla kindlad, et saarel vaenlast pole, piirab see nende tegevusvabadust. Selle kindlaks tegemiseks tuleb ise kohale tulla, veel parem saar hõivata. Kas nad julgevad? Mis veel põhja lastakse, kui julgevad?