peale lõunat laekusid ka ohvitserid ja katselendur Termazist tagasi; ja kohe razvood. moskvalastel austav ülesanne Kolgata mäele laboritelk üles panna koos varjualusega; frantzusil oli juba ette teada et lähen starleiga jälle röövretkele oma väeossa mahajäänud varustuse järele mis peale ei mahtunud hommikul; ja kokale pandi ülesandeks valmistada kuuele inimesele õhtusöök. et hommikuti ja õhtuti on kuus inimest leival, aga lõuna tuleb serveerida kümnele hingele sest seltsimehed teadustöötajad päise päeva ajal ei raiska oma aega Termezi restoranis vaid ajavad ikka armee asja. kokast veits: vene poiss, frantzusist peajagu lühem; pärit Vladimirist või oblastist, igatahes linnapoiss; haritud ja korraliku silmaringiga; aga väga arglik ja tagasihoidlik, samas hea südamega ja sõbralik. sain selle kutiga ikka väga heaks sõbraks selle aja jooksul, ca kuu aega polügoonil. hiljem kahjuks ei trehvanud. oma tööd ta tundis, ja frantzus ikka huviga õppis tema kõrval köögikunsti saladusi; kodus teen siiani plohvi temalt õpitud tehnoloogia järgi.
ja siis võttis sõna kokk oma vaiksel häälel häbelikul moel: et söögitegemine pole probleem, saab hakkama; produktid on olemas; aga on ka mõned tagasihoidlikud mured. väliköök teise ilmasõja aegne, saab kütta ainult puudega ja kõrbes puid pole; oleme järve kaldal ja see vesi kõlbab ainult nõude pesuks aga pesupulbrit ka pole; seega vaja ka söögi tegemiseks puhast kaevuvett! vot sellised ootamatud tagasilöögid ohvitseridele! raskused teevad nõukogude inimese ainult tugevamaks! ja see raske sitt lendas kohe frantzusi kaela! kapten jagas siis starleile ülesande et lähete frantzusiga puuduva kraami järgi ja möödaminnes hangite ka puhast vett ja puidumaterjali katla jaoks, pesupulbrist rääkimata! kapten kamandas jah, kuigi oli major kõige tähtsam teadlane. aga ega kotkas sitaga jända, kapten oli põhiline kõneisik.
frantzus lõi siis willise käima ja panime starleiga jugama. oma väeosast saime kõik vajaliku, ca 50L veetünni kah värske veega ja muu puuduva kola jne; möödaminnes käisin oma sööklas söömas kah sel ajal kui starlei prapporiga diile tegi. prapporil muidugi peidetud puumaterjali kah müügi jaoks aga oli ikka sunnitud seda ka meile eraldama sest ega temagi tahtnud seda tähtsat teadustööd põhja lasta sest kui see põhja läheb siis hakatakse ju süüdlasi otsima! igatahes pildus frantzus suure hunniku lauajuppe ka willise kasti, prappor pisarsilmi pealt vaatamas. olen ju kribanud et puit oli Termezis puhas valuuta!
koorem küüdis, aeg polügoonile tagasi kimada et kokk saaks õhtusöögiga tegelema hakata! starlei oli ka paras aferist nagu kõik nõukogude nooremohvitserid ja tajus ka duhhist reamees frantzusis mingit hingesugulust ja tegi ettepaneku frantzusile et milleks otse polügoonile kimada ca 25km kui on võimalik ka läbi Termezi minna suure ringiga! et kui hästi frantzus linna tunneb, ja kas õigeid poode ka teab? frantzus tunneb kõike ja kõiki, pole probleemi aga frantzusil on ka omad huvid mängus! starleile see sobis, kuidagi sujuvalt olime kogu see komandeeringu aeg temaga samal lainepikkusel! juhatasin ta kohaliku univermagi juurde kust ta sai omale vajalikud "tarvikud" ja siis ajasime frantzusi asja. ikka leivaahju juurest mitu kuuma hlepjoskat ja tänavanurgalahvkast ka suurem arbuus koormasse, ikkagi kohtumisõhtu moskvalastega ja pole ju viisakas sinna tühjade pihkudega minna! objektile jõudes sai starlei muidugi satre kätte et miks nii kaua aga sujuvalt lükkas süü frantzusi kaela et see duhh eksis uzbekistanis ära! raputasin tuhka pähe ja tõttasin kokka abistama! tegin katlale tule alla ja viskasin koorma tühjaks. rahvas möllas veel laboritelgiga. ja seda kola seal oli. frantzusi sinna ligi ei lastud, sõjasaladus. aga mõni päev hiljem käisin seal ikka härrastele teadlastele tsainikuga keelekastet viimas
. santlaager enam-vähem koos õhtuks, kokk möllab köögis õhtusöögiga ja frantzus täitsa vabatahtlikult talle abiks moraalselt ja füüsiliselt; ja siis härrased ohvitserid koos katselenduriga korraldavad razvoodi enne lahkumist Termezi hotelli. kokale jagati ülesanded et hommikusöök peab ka olema kuuele hingele kell kaheksa; valveteenistus pandi ka paika ööseks. need kaks sõdurit ja starshinaa kes kaasas olid pidid kolmekesi vastutama valveteenistuse eest. ja nii oligi, kaks sõdurit ja üleajateenijast starshinaa olid iga öö valves, kordamööda muidugi. sõdurid said iga päev kuni lõunasöögini magada. lõunani oli ju kogu tegevus frantzusi ja teadlaste kontrolli all; tavaliselt siis ajasin juba termezi linnas starleiga tähtsamaid asju. igatahes razvoodil frantzusile miskeid ülesandeid ei pandud, va et kokka vaja abistada kui vajadus tekib ja muul vabal hetkel aidata neid kel miskit muud tegemist pole! härrased istusid siis oma Moskva willisesse ja suundusid Termezi hotelli ööbima; jefreitorist ülbik-willisejuht tuli muidugi tagasi meie santlaagrisse ööbima, kodutu selline. peale ohvede lahkumist tegi frantzus muidugi PR ürituse lihtsõduritele ja nende pensionieelikust starschinaale! koukisin willisewst suht soojad kohalikud pitzapõhjad välja mida nimetati hlepjoschkadeks ja 10kg arbuusi kah! kokk kargas kohe arbuusi lõikama sest pealinna poisse selle tähtsa toimingu ligi tohi lasta! no kõik tegid suu seks eesotsas starschinaaga, ja kiitsid parteid-valitsust-frantzusi selle püha söömaaja eest; no nende jaoks oli selline õhtuoode ikka täitsa tundmatu asi! uskumatu, aga duhhist frantzusi hakati põhimõtteliselt "teietama"! noh nii hull see asi ka polnud aga põhimõtteliselt kadus igasugune barjäär suhtumises et frantzus on duhh ja nemad pool aastat rohkem teeninud; ja duhhist koka kallal nad ka ei tõmmelnud; va willisejuhist jefreitor kes ikka veits üritas, tulutult. vaikselt frantzus suretas selle jefreitorist willisejuhi autoriteeti juba esimesest õhtust alates. laekus see jefreitor siis õhtul laagrisse öömajale ja õhtusöögile, ja näeb ainult arbuusikoori
seltsimehed panid ikka kõik enne õhtusööki pintslisse; ja suht kurja näoga manustas herneputru koos kompotiga õhtusöögiks. ega omad joped teda ka ei austanud, olevat ikka liiga õhku täis peale willisejuhiks ja fefreitori paelte saamist läinud! omad velled ussitasid selle venna taga, seda lihtsam oli frantzusil nende velledega ühine keel leida vaatamata duhhi staatusele.
esimene öö teaduslaagris, uus ja huvitav! valvasid seda laagrit kolm sõdalast; kaks ajateenijat ja pensionieelikust üleajateenijast starschinaa. üks karabiin, ja pole kindel kas üldse padrunitega. paberite järgi 3+3+3 tundi; alustasid sõdurid, ja hommikune vahetus oli starschinaa teema; ja nii kogu see aeg mis seal olin. kas keegi tegelikult ka valvas ei tea, igatahes valvemeeskond võis alati lõunasöögini magada. miskit podjomi hommikul kuuest ei olnud, lihtsalt kokk tegi häält kui hommikusöök valmimas. tegelikult olid juba tund-kaks enne seda üleval. krt, külm oli ju! päeval jah +30 sooja septembrikuus aga öösel oli kõrbes ikka suht jahe, +5 äkitselt. pursuikat ka telgis polnud. külm ajas varakult üles, ja sooja saamiseks hüppasid lihtsalt kõrbejärve mille temperatuur oli tugevalt 20+, pesid oma sihverplaadi ja ajasid habeme, aga enne veest välja ei roninud kui hommikusöögile paluti! peale hommikusööki miskil ajal laekusid ka teadlased laagrisse ja vot siis hakkasime teadust tegema. frantzusi teaduse tegemine oli küll kohati suhteline, aga ühtkomateist tegin ikka nõukogude armee allakäigutrepi sillutamisel
paraku on frantzus tunnustamata vabadusvõitleja
Noorem põlvkond jäi sellest koolitusest ilma ja tulemus on Ukraina sõjana näha! 
.
