Vene vs. Lääne tankid

[Kriku]

Ootasin lahingukogemusi Ukrainast, mitte paberil andmeid. Seda, et Ukraina mingit statistikat nii vara avaldab, pigem ei lootnud, aga näiteks purustatud tehnika kohta avaldatud piltide põhjal tehtud statistikat?

Vabanda, mul läks nüüd järg käest. Kas jutt polnud mitte NSVL eksporttankide väidetavalt viletsamatest omadustest - kuidas Venemaa kaotused Ukrainas siia puutuvad?

[Kapten Trumm]

Oletame, et need numbrid vastavad tõele ja VF-l on täna rivis ~2000 lahingukõlbulikku tanki. Tekivad järgmised küsimused:
1. Kui suure osa reaalselt julgevad/saavad venelased Ukraina rindele saata? Poole? Kolmveerand? Veel rohkem ja kogu ülejäänud piiri taha ei jääks õieti midagi.
2. Tänaseks on 1,5kuud sõda peetud ja isegi kõige paduoptimistlikumal Vene planeerijal peaks selge olema, et senise tempoga pikalt vastu ei pea. Vaja on minna (paberil tohutu) varu kallale. Millises tempos sealt masinaid lahingukõlbulikuks saab? 5, 10, 30 masinat päevas? Selge see, et Thalese kraami neis tõenäoliselt ei oleks, aktiivsoomus jms läheks ka kiirelt allamäge. Tõenäoliselt mingi osa masinaid ongi seisukorras, kus paremal juhul piisab õlide vahetamisest. Nendega läheb kiirelt. Mingi osa vajavad voolikute/tihendite vahetamist, nendega enam nii kiirelt ei lähe. Tõenäoliselt valdav osa vajab suuremat tähelepanu - mootori ümberlappamisest kuni kere põhjaliku keevituseni välja.

Ma lihtsalt juhin tähelepanu vene ressursside määratule arvulisele ülekaalule.
Kindlasti kvaliteet langeks (Kontakt-1ga on kaitse palju kehvem kui Kontakt-5ga) kõvasti, aga neid peab ka millegagi hävitama ja seda tehes on vältimatud kaosed.

Ajaloos korra on taoline sündmuste käik aset leidnud, Soome Talvesõjas. Sõja alguses purjetasid venelased ka uljalt peale, paraad pidi 2 nädala pärast toimuma. Laadoga Karjala metsateedel piirati sisse ja hävitati terveid diviise. Siis võtsid venelased operatiivpausi ja keskendusid Kannasele ning lõpuks, vastast enda laipade alla mattes, saavutasidki olukorra, on Soomel läks rahuga kiireks, kuna kaitseliinid olid murdumas. Lihtsalt toona NSVL võitis puhtalt arvulise ja ressursilise ülekaalu arvelt.

Muide, ka seal sai Soome tankiväe saamine tankiväeks alguse massiliselt vene trofeetankide kasutusest ja 10 korda väiksem Soome õhuvägi hoidis punakotkaid varvaste peal 3 kuud ning saavutas võitude/kaotuste suhteid, mis jäid paljudele võimsamatele riikidele kättesaamatuks. Aga lõppes see massi maksma panekuga.

[Kriku]

Nojah, aga Soomes elas siis kui palju rahvast? 2.3 M mälu järgi? Ukrainaga on vahekorrad hoopis teised.

[Gideonic]

Nojah, aga Soomes elas siis kui palju rahvast? 2.3 M mälu järgi? Ukrainaga on vahekorrad hoopis teised.

Lisaks, kui Soomes oli eelneval rahuajal sõjavägi tugevalt alarahastatud, siis Ukraina on 8 aastase sõja puhul sunnitud olnud rohkem liigutama. Tehnika kohapealt oli areng muidugi võinud kahjuks muidugi oluliselt kiirem olla (võrrelda 2. MS eelse Saksamaaga) aga arvestatv süü siin ka Lääneriikidel, blokkides igasugu tehnika tarnimist.

Lisaks rahavaaruvle on Ukrainal õnneks ka rohkem territooriumit millel sõdida ja vägesid välja venitada.

[Kapten Trumm]

Rahvaarvu vahe tänapäeva sõjas niipalju tähtsust ei oma. Ja noh, 130M on ikkagi suurem kui 40M, pealetungiks vajalik 3-kordne vahe.
Zelenski ei nõua ilmaasjata juurde palju asju, mida Lääs ei taha väga anda. Probleem on sõjapidamiseks vajalikes tehnilistes ressurssides, siin on kahjuks VF ülekaal kaugelt suurem kui rahvaarvude vahe eeldaks. Tundmata muutuja selles on, kui palju suudab VF oma efektiivsust parandada.

[gooligan]

kas venelased on nüüdseks reformvoodist tankitorni kohal ametlikult loobunud?

Sõja alguses olid enamikele tankidele võrevoodi ehitanud, praeguses faasis pole sellist analooge mitteomavat leiutist enam silma hakanud.

[KategorieC]

kas venelased on nüüdseks reformvoodist tankitorni kohal ametlikult loobunud?

Sõja alguses olid enamikele tankidele võrevoodi ehitanud, praeguses faasis pole sellist analooge mitteomavat leiutist enam silma hakanud.

Olen ise sama asja mõelnud. Tundub et need pandi külge ainult nö esimese laine masinatele mis on nüüdseks kõik hävitatud. Need üksused mis on juurde viidud on aru saanud et see ei kaitse mitte millegi eest ja pole neid paigaldanud.
Edit: Just oli üks video kus kahel tankil oli endiselt 'voodi' torni kohal. Võisid ka olla nö esimese laine tankid mis siiani terved.

[kaugeltuuriv]

Proovin panna ka lingi,kui uuesti üles leian.Nägin tuubis warhog plogis uudist,et USA-s on katsetuste lõpufaasis kergema soomusega tank,mille tootjaks tahab saada General Dynamic.Kompositsioonilt on tal mootor esiosas,meenutab madalamat kõrgusega lahingumasinat,kahuriks 120 mm.Kaal on selline,et seda saab transportida lennukites ning eelkõige peaks olema mõeldud õhudessantvägedele aga ka ekspordiks riikidele,kes NATO-s on huvitatud odavamast variandist tankitehnikale.
Kahur huvitaval kombel saavat võimaluse tulistada ka juhtivate tankitõrjerakettidega.
Huvitav,kuidas oleks selline variant kasutamiseks meil?

[kaugeltuuriv]

https://www.youtube.com/watch?v=gRQ6H_C ... dg&index=1

Link ka sellele,väidetav mudeli nimi on Griffin 2,katsetatakse 2 kahuri vahel,105mm. ja 120 mm.

[KategorieC]

Neid prototüüpe on siin ju varemgi olnud, kasvõi CV90 baasil. Ei näe ponti miks meie, kel meil pole vaja oma masinaid kuhugi lennutada, peaks tahtma tanki kahuriga aparaati mis tankida vastamisi minna ei saa. Isegi kui hind on odavam siis jooksvad kulud vaevalt eriti väiksemad on kui tankil. Kui, siis lihtsalt tankitõrje rollis, aga muidu..

[Kilo Tango]

https://www.youtube.com/watch?v=gRQ6H_C4RSs&list=RDCMUCANk4DCsImDX3wlXQ6M1Jdg&index=1

Link ka sellele, väidetav mudeli nimi on Griffin 2, katsetatakse 2 kahuri vahel, 105mm. ja 120 mm.

Selle roll on rohkem olla selline jalaväe tuletoetuse masin. Tankiga konflikti ei lähe. Kui meie konteksti peale mõelda, siis olen korduvalt rääkinud sellest, et meil sobiks saarte kaitsmiseks CV90-te kerede peale upitatud Cockerilli 105mm toruga tornid, mis võimaldavad suure tõusunurga tõttu anda ka kaudtuld. Sellisel kujul oleks suursaarte jaoks tegemist väga heade tuletoetusse masinatega.

Aga üldjoontes on sellised masinad mõeldud ikkagi selleks, et neid saaks lennuvahenditega kiiresti konfliktitsooni paisata.

[affa]

Soomlaste ülevaade vene tankiehituse eripäradest.
https://www.is.fi/ulkomaat/art-2000008779783.html

[ruger]

Vene T-80BVM mudeli tutvustus.Uus masin-2020-2021 tehasest välja lastud. Prantsuse Thalesi sihik jne.
https://twitter.com/L_Team10/status/1520163060241027072
https://twitter.com/L_Team10/status/1520163729350049793
https://twitter.com/L_Team10/status/1520164027846037504

[Xender]

Vast ikka uuendatud 2020, Venemaa ei tooda T80neid enam 90nendate lõpust ...

[Tux]

Vene tankidel endil on ka muidugi suured erinevused. T72 ja T64 omavad näiteks erinevaid laadimismehanisme ja T72 oma, mis on ka aeglasem, pidi olema väiksemate tolerantsidega, ning näiteks kergemat sorti miinile sõitmise korral pidi põhi deformeeruma nii, et automaatlaadija kiilub kinni ja pearelv muutub seega kasutuks. Seda probleemi ei olevat aga T64-l.
Roomikud on neil ka erinevad, T64-l kitsamad ja ka vedrustus parem, kuna roomikurattad on väiksema läbimõõduga, ehk sõidu pealt on laskmine täpsem. Samas peavad T64 roomikud olema korralikult pingutatud, et nad maha ei tuleks.
T72 mootor ei kannata kuuma kliimat ja viletsa jahutuse tõttu kaotab suure osa võimsusest. Samuti on seal suured kaod jõuülekandes, sest käigukast ja friktsioonid pole otse mootori küljes vaid eraldi sõlmedes.
TD4, TD5 ja TD6 mootorite puhul T64 juures jahutuse muret ei pidanud olema ja käigukast-jõuülekanded on mootoriga kokku integreeritud, mistõttu on neil ka tagurpidi sõidu võimalus kuni 30km tunnis erinevalt T72-e 5km/h.

Vene tankide puhul on laialt kasutusel reaktiivsoomus, kuid paistab nii, et seal oleva lõhkeaine "best-before" ei ole eriti üle 10 aasta ja see ilmselt seletab ka seda, miks me näeme nii massiliselt praegu tankide vrakke.
Sama "parim-enne" probleem pidi olema ka tanki pearelva püssirohu laengutega, mis pidid peale 10 aastat hapuks minema, ehk väidetavalt suureneb brisantsus ja laskmisel suureneb seetõttu rõhk rauas, mis omakorda vähendab selle eluiga.
Teine teema pidi olema selles, et "parim enne" ületanud viskelaengud ei põle enam ühtlase kiirusega, ehk tule täpsus kannatab, mõni mürsk lendab seepärast lähemale ja mõni kaugemale, kui ette nähtud on, mis teeb tuletäpsusele ja sihtimisvõimekusele karuteene. Ehk NL aegse moona kasutamine on paljus loterii.
Huvitav oleks teada lääne moona "best before" aega.