"Moskva" jt. VF laevade uputamine

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..mina jälle arvan vastupidi - enamus MOSKVA meeskonnast läkski pigem loojakarja
Sest:
-- kaheldavaid küsimusi selles osas on liigpallu // vastuseid neile pole aga üldse
-- poolfeik video "päästetud meeskonna rivistusest" näitabki vaid napilt 50+ meest - sest rohkem neid seal rivis polnudki
-- ja mingit muud "võidukat materjali" päästetud meeskonnast pole ka ollagi // no ilmselt ei tule ka

Kui misski on liiga lihtne, et see tunduks tõde - siis harilikult see ongi vaid lolllihtne tõde

[Tux]

Mulle ei anna Moskva ja tolle fregati uppumise juures rahu üks asjaolu. Mõlemal puhul oli sündmuspaiga lähedal ringi lendamas Poseidon, mis startis Itaaliast, jõudis Rumeenia kohale, lülitas seal oma transponderid välja ja kui uuesti sisse lülitas, siis oli ikka Rumeenia kohal, aga vahepeal oli laev kogemata põhja läinud...
Ei suuda hästi uskuda, et see oli juhus.
Teine asi mis mulle rahu ei anna seisneb selles, et VBoris lubas ju mõnda aega tagasi Harpuune Ukrainale. Kas need on kohal või mitte?
Leava tabamise jaoks on kõige kriitilisema tähtsusega teadmine selle asukoha kohta. Liikuvale laevale paarsada km eemal ei ole niisama lihtne pihta saada, ehk Poseidon sobib siia sellesse rolli väga hästi! Samas peaksid siis ukrainlased olema välgukiirusel loonud riist- ja tarkvaralise ühenduses Poseidoni ja Neptuni vahel. See on muidugi teoreetiliselt võimalik, kuid kas ka reaalselt nii lühikese aja jooksul tehtav?
Samas ma usun, et Harpoonide ja Poseidoni vaheline kommunikatsioon on aastate jooksul peensusteni läbi testitud, ehk ma arvan, et Neptuni asemel võis tegelikult olla tegemist Harpooni kasutusega! Kuna USA ja teisesd riigid ei taha ametlikult ja avalikult väga sellesse sõtta sekkuda, siis on meedias kasulikum rääkida Neptunist, mis jääb ka ju usutavuse piiridesse ja ei anna Moskvale võimalust rääkida sellest, et nad sõdivad otse NATO-ga.

[andrus]

Mulle ei anna Moskva ja tolle fregati uppumise juures rahu üks asjaolu.

6. mail USA "toda fregatti" ei kinnitanud, kui jutt on "Admiral Makarovist"

Q: And then there's -- secondly, there's a report out there about a second patrol ship -- Russian patrol ship that's been struck, and if there's anything at all you can say about that?

MR. KIRBY: Yeah, we've seen the reports about this second. I think they're saying that the -- the reporting out there, at least in social media, was a Russian frigate. We've been looking at this all day and we have no information to corroborate those reports.

https://www.defense.gov/News/Transcript ... -briefing/

Ukrainlased ise ka ei kinnitanud seda: https://www.rbc.ua/rus/news/arestovich- ... 58393.html

Арестович также призвал с осторожностью относится ко всем радостным сообщениям о победе на фронтах и не разгонять такую информацию пока ее официально не подтвердят.

[sass2401]

Eile ütles A, et see on fake uudis.

[_dumbuser_]

Yakovina tänane video (10+ minutit) võtab selle saareteema kokku sedasi, et venelaste õhutõrjevidinad lasti ribadeks. Siis prooviti sinna uut relvastust viia aga ka see lasti laiaks ning hiljem tõmbasid sinna igaks juhuks la lennukid veel tule peale. Seejärel läksid nad sinna kopteriga, et olukorda vaadata ja ellujäänuid ära tuua. Ka kopter jäi enamvähem aega viitmata droonidele ette. Seejärel prooviti kopteritegelasi kaatritega ära tuua või lihtsalt olukorda uurima minna aga ka kaatrid lasti laiali. Admirali nimega suurema paadi kohta pole aga mitte mingit kinnitust kummaltki poolet ei sõnas ega pildis. https://www.youtube.com/watch?v=UgtbXjvT58c

[Tarmo Männard]

Kui lasta helikopterit raketiga ülalt, kas on võimalus, et vindilabad lõikavad raketi katki? Või plahvatab see eemalt, mitte kokkupuutes masinaga?

[Turist 47]

Ukrainlased ise ka ei kinnitanud seda: https://www.rbc.ua/rus/news/arestovich- ... 58393.html

Vähemalt on ilus lugu. https://www.youtube.com/watch?v=cTyFz2tTCYM
Tegelikult on usutav.

[Sekeldaja]

Kui lasta helikopterit raketiga ülalt, kas on võimalus, et vindilabad lõikavad raketi katki? Või plahvatab see eemalt, mitte kokkupuutes masinaga?

Isegi kui raketil õnnestub otse laba ette jääda, siis mida lähemal tiiviku tsentrile, seda väiksem on laba joonkiirus ja kineetiline energia millegi viilutamiseks. MI-8 tiivik teeb arvatavasti 200 pöörde kandis minutis ja tiiviku välimise otsa juures võib "trimmeriefekti" tõesti ette kujutada (seal võitlevad insenerid alati, et laba tipu joonkiirus ei läheneks liialt helikiirusele). Aga eks rakett sihitakse ikka kopteri korpuse, muuhulgas võimalik et mootorite, mis asuvad üsna telje lähedal, soojuse pihta.

[Kapten Trumm]

Moodsad laevatõrjeraketid suudavad sihtmärke eristada, valida prioriteetsema ja vältida tsiviilaluseid. Seda kõike ilma inimese sekkumiseta. Anduriks kas IR ja optika või millimeeterradar.

Täna on UKR-l kindlasti seline probleem, et nad ei suuda olemasolevate rakettidega (GB antav Harpoon, enda Neptun) anda lööki Sevastopolis kai ääre seisvale vene laevastikule. Sest nende rakettide sensorimajandus on mõeldud ründamaks laevu taeva ja mere taustal ega suuda eristada näiteks kaubalaeva sõjalaevast ja laeva kaist.

Selliseks aktsiooniks sobivad ameeriklaste tomahoogid, mille radar suudab tekitada telekaamera laadset pilti (sünteetiline apertuur) ja ära tunda sealt huvipakkuva. Või on neile salvestatud sadama kaart (satifoto järgi), kus vajalikud alused on sihtmärgina märgitud - rakett tekitab endale pildi, kõrvutab seda salvestatud sihtmärkide kaardiga ja lendab kuhu vaja.

Päris selge on, et UKR merekaubanduse avamine (kasvõi liitlastelt liisitud sõjalaevade kaitse all) eeldab Musta mere laevastiku neutraliseerimist, see tähendab aga ikkagi olulisemate "lahingvimplite" uputamist/rasket vigastamist.

Üldiselt aga tüüpne laevavastane rakett on tehtud raadiokontrastsete märkide (suuremad laevad) leidmiseks ja tabamiseks mere ja taeva taustal, kus pole eriti segavaid asjaolusid. Musta mere laevastikku on aga soovitav rünnata just Sevastopoli sadamas, kuna suure sõjalaeva merele minek võtab omajagu aega, initsiatiiv on UKR käes. Merel olles kipub initsiatiiv olema VF käes - nemad määrvad, mida ja kuhu nad saadavad, laevad liiguvad jne. Ja alahinnata ei saa ürituse propagandlistlikku mõju - sellist pauku ei õnnestu maha salata isegi Putini Venemaal. Sevastopoli sadam on nähtav tuhandetele tsivilistide silmapaaridele ja nende nutiseadmetele, tegemist ei ole mingi Poljarnõi sadamaga, kus keegi naljalt ei käi. Sadam asub linna keskel ja Põhjalahe kõrgetel kallastel on tsiviilehitised, elumajad jne. Erinevalt Moskva põlemisest näevad seda pauku kõik.

[URR]

Täiendan veel eelmist. Raketi täpsel sihtimisel mingi laeva osa pihta pole ka sügavamat mõtet. Olulisemad süsteemid on niikuinii dubleeritud ja viidud nii sügavale laeva sisse kui võimalik. Lisaks teeb korralik laevavastane rakett suhteliselt suure paugu. Seega ongi kõige parem tabamispunkt enam-vähem laeva keskel.
Aga Kapten Trummile vaidlen vastu (propagandistlik mõju välja arvata). Kui õnnestuks Musta mere laevastik sadamas hoida, oleks see pea-aegu kasutu ja tulemus pea-aegu saavutatud. Sadamas on seda väga raske tabada (nagu mainitud: linna keskel ja kõrged kaldad), võib tabada hoopis vale laeva või midagi kaldal, ilmselt on seal ka õhutõrje tugevam. Isegi Musta mere laevastiku püsimisest Krimmi poolsaare lähedal võiks piisata, et midagi mööda Ukraina, Bulgaaria ja Rumeenia rannikut liigutama hakata, aga kust leida laevaomanik ja kindlustus, kes tahavad sellist riski võtta?

[Kapten Trumm]

Igal juhul näib UKR sõjavõidu üheks eelduseks olevat VF Musta mere laevastiku vähemalt neutraliseerimine.
Mis tähendab selle lahinguosale piisavalt suurte kaotuste tekitamist.

Sevastopolis selle tabamine võib muidugi kaasa tuua veel selle efekti, et allesjäänud laevastik kolib Novorossiiskisse ega ürita rohkem midagi teha.
Sellise näitega on ka kõige umbusklikumale maaväelasele tehtud selgeks, et Krimmis pole laevastik kaitstud ja tuleb viia ohutusse kohta.

[kalvis]

Kui saab Musta Mere laevastiku Odessa lähedalt ära siis teoorias saaks Odessa avada merekaubandusele. Miks seda silda pommitataksegi - Ukraina merekaubandus käibki üle selle silla ja nende kahe jõesadama kaudu. Venelasele teeb see ikka tigedaks küll - ukraina praegu ekspordibki vilja nende sadamate kaudu. Kui vene laevad passivad vaid Sevastoopolis siis nad pole ohtlikud.
See eeldab kindlalt laevavastaste rakettidega piisavalt suure akvatooriumi kontrollimist, et Venemaal kaoks igasugune himu sinna kasvõi ühe laeva läkitamist. Maosaare juhtum näitas, et Venemaal on veel ambitsioonid. Niikaua kui Venemaa üritab Maosaart kontrolli all hoida, on Ukraina merel veel piisavalt nõrk.
Laevu saab uputada ka lennukitelt lastavate rakettide või pommidega.

[NGolf]

Raptoreid lasti kaks puruks ja kolmas sai ka neli korda raketiga, sikk-sakitades paistab, et õnnestus kõrvale põigata siiski Bayraktari rakettidest. Raadiosides kapten peaaegu nutab, et kus on kurat meie õhuväe tugi, kaks laeva lasti puruks ja ise ka tule all.

https://twitter.com/mdmitri91/status/1524126494137757698

Video ise: https://www.youtube.com/watch?v=KPAFmPH7a6M&t=1s

[nimetu]

kus on kurat meie õhuväe tugi

Ma arvan, et see küsimus on kõigi vene sõdurite huultel. Ussisaare operatsiooni puhul torkab see aga eriti teravalt silma. Tundub justkui vene dessanti ei kaetudki millegagi ja ukrainlased võisid vabalt oma droonide ja isegi hävitajatega tegutseda. See on ikka väga piinlik möödalask. Dessandid on niigi ohtlikud ja keerulised ning kui see veel õhutoeta ka jätta...

[URR]

Neil oli Maosaarel õhutõrje, aga ukrainlased lasid selle puruks ja seda mindigi täiendama. Nüüd on nad küll oma õhutõrje jälle üles saanud ja varasemaga võrreldes tugevdanud, lisaks patrullivad lennukitega, aga droon on ebamugav sihtmärk ja ka õhupatrull ei saa igal hetkel igas kohas olla. Kaks drooni on küll alla tulistatud ja ukrainlased hoiavad nüüd eemale.
Pärast Moskva uputamist ja Musta mere laevastiku Ukraina rannikust eemale tõmbamist jäi seal Vene õhutõrjesüsteemi auk, mida lapitaksegi Maosaarelt.
Kommentaariks, et “dessant” on vale termin. Kui midagi tuuakse vett mööda enda kontrollitavale rannale, on see administratiivmaabumine, kui sadamakaile, siis lihtsalt sildumine ja lossimine.