KV ja KL käsirelvadest

[slider]

Postimehe uudise avapildil on võitlejal on sihik tagurpidi peale sattunud, eks selleks tulebi õppida ja harjutada
Õnnestus ka R20 lühikest versiooni proovida, väga mõnus. Umbes 200 pauku ja oli seest veel täitsa puhas. Punatäpp viib ka asja järgmisele tasemele, endiselt seda meelt, et olgu siis Holosun aga vähemalt võimalikult paljudel.

[Leo]

Kui natuke suuremat piti vaadata, siis tundub et Varustelekas 250€ maksev punatäpp on relva peal ikkagi õigesti?

[slider]

Kõrguse trummel käib ikka tahapoole, isegi sellel Vortexil. Küllap sellepärast on ka esimene varusihik üles tõstetud, et natukenengi... ja tagumist ei paista kuskil.
Lonkab ka üldine relva käsitlemine, eks me kõik ole kunagi käepidemest sedasi kinni hoidnud aga see seal on lihtsalt "jup, relv on ja isegi enamvähem õigesse kohta suunatud" võitlemisest on asi veel kaugel.
Absoluutselt mitte midagi pildil oleva isiku suhtes, lihtsalt väljaõppe puudulikkus ja reservväe nägu, meeldib see meile v mitte.

[mongol]

Tekib küsimus, miks ägedad fäänsid relvad, kui neid ei osata kasutadagi, mis? A eks see rohkem väljaõppe läbiviijatele korralik etteheide..
Trr, jälle see koht, kus ajab veidi turri, et põhjpool relvi pole veel ja sel aastal tulemaski ilmselt mitte. Seni siis vintpüssidega (AK-4/AG-3 ju praeguse paukmoonaga ei tööta normaalselt) või kuivad väljaõppeharjutused.

[slider]

A eks see rohkem väljaõppe läbiviijatele korralik etteheide..

Nõus, MLRS, Laevaraketid jms on super aga väga VÄGA basic on ka juhtumisi mööda. Ok see vb on ühekordne värk (kui üks, siis ilmselt kümneid, kui mitte sadu), aga kui jaokaaslane ka ei märka, et "kle..hmm see sihik, mul on ju teistpidi"
Peab vist tõdema, et RÕK'l on ikka vaja max jao kaupa tegeleda, mitte nii, et leitnant näitab rühmale basic relv ohutuks ja minek

[Kilo Tango]

A eks see rohkem väljaõppe läbiviijatele korralik etteheide..

Nõus, MLRS, Laevaraketid jms on super aga väga VÄGA basic on ka juhtumisi mööda. ...

No seda ma olen siin korduvalt erinevates teemades tuututanud, et ühte- või teistmoodi peaks igal aastal kogu reserv vähemalt korra lasketiirust läbi käima ja elementaarsed asjad meelde tuletama.

[slider]

Eestis peaks nüüd olema lasketiire küll kus seda teha, edasi paistab selline asi jääma instruktorite puuduse taha. Vb kord aastas kõiki ei jõua aga paari a tagant päevake tiirus peaks küll jõukohane olema tagamaks seda, et see käsirelv ei ole võõrkeha. Jao kaupa OT, põhline tuli-liikumine, ja õhtupoolik tiirus.
Tuli-liikumine jääb hõredaks aga isegi see väike 4h minuarust aitaks

[slider]

AK-4/AG-3 ju praeguse paukmoonaga ei tööta normaalselt

on nad üldse paukmoonaga norm töötand ?

[mongol]

Teoreetiliselt on, kui teoreetiliselt kompekat kinnitades rauasuule seibi lisad teoorias. See teeb teoreetiliselt gaaside liikumise natuke õigemaks ja teoreetiliselt töötab see hästi. Seibi sisemine ava peaks teoorias olema natuke väiksem kui 7 mm ja välismõõt siuke, et ilusti raua ja kompensaatori vahele passib. Teoreetiliselt.
Kompekad on nimelt täielik saast, mis nõrga paukmoonaga oma kombo tekitab.
Aga muidugi ei ole sellised seibituuningud lubatud ja kõik jääb teooriasse
Mis siis, et kogu protseduuri kuluks jääb sendijagu raha.

[vaad]

AK-4/AG3 paukmoon ja selle laskmise otsik ei kannata tõesti mingit kriitikat. Raske on leida relva, mis laseks terve salve moona ilma tõrketa. Arvestades seda, kui ebamugav ja raske on seda relva niigi juba keskmise võitleja jaoks käsitseda, siis kui sinna juurde lisada veel asjaolu, et tihti on relv sisuliselt poltlukk ehk iga lask on tõrge ja vajab tõrke eemaldamist, siis on ka arusaadav, miks võitlejate frustratsioon antud relva vastu nõnda kõrge on ja miks Rahesid nii pikkisilmi oodatakse.

Paukmoona otsikutega on EKV korralikult ämbrisse astunud ja seda ka Rahedega, mille paukmoona otsik on relvakomplekti kaugeltki kõige kehvem osa. Preemium kvaliteediga relvale on külge pandud absoluutselt kõige odavam ja viletsam paukmoona laskmise otsik. Üsna sage on vaatepilt, kus võitlejad kasutavad mäki teipi, et otsik relva külge kinni saada, sest muidu ta lihtsalt ei püsi. Nähes kui sage selline käitumine Siilil oli, siis on ime, et meedias ühtegi taolist pilti pole. Vähemalt R20 laeb ennast normaalselt ümber paukmoonaga.

Mis puudutab tagurpidi kinnitatud punatäppe, siis antud pilt pole esimene juhtum. Siin pole süüdi kindlasti mitte reservväelane, tema rühmavanem ega ka mitte kompanii veebel, sest relv väljastatakse teatavasti laost juba kinnitatud punatäpiga ehk ei teagi, kelle ämber see siis nüüd on. Kivi TVJ kapsaaeda? Küll aga on ülemate tegemata töö see, et antud probleemi ei lahendatud relvade sisse laskmisel, mida teatavasti iga RÕKi esimesel või teisel päeval tavaliselt tehakse. Tiirus on enamasti ikka kõik vajalikud võtmed ja riistad instruktoritel kaasas. Võibolla seekord polnud ja öeldi, et "on nagu on, lase raudsihikutega"?

Oma subjektiivsest kogemusest lähtudes pole relva kehv käsitsemise oskus probleemiks võitlejatel, kes läbisid ajateenistuse 2016 ja edasi. Küll aga on see suur mure koht neil meestel, kelle ajateenistus jääb varasemasse, nii umbes 2007 kanti. Neil meestel tundub relva käsitsemise väljaõpe olevat oluliselt puudulikum: lahinguvälja kontrollist ei tea nad tihti üldse midagi, relva kantakse ohtlikult, laskeasendid on valed, salvevahetused aeglased ja ebaefektiivsed jne. Siin on jällegi JÜ/RÜ/RV pädevuses vigu korrigeerida. Mis aga saab siis, kui JÜ/RÜ/RV on ise ka juba 10+ aastat reservis olnud? Lisaks võtab õigete drillide sisse õppimine oluliselt rohkem aega, kui need paar tundi või heal juhul päeva, mis selle jaoks eraldatud on. JÜ/RÜ/RV peaks ikka rohkem kui korra 4 aasta jooksul lisaväljaõpet saama.

[Leino]

Oma subjektiivsest kogemusest lähtudes pole relva kehv käsitsemise oskus probleemiks võitlejatel, kes läbisid ajateenistuse 2016 ja edasi. Küll aga on see suur mure koht neil meestel, kelle ajateenistus jääb varasemasse, nii umbes 2007 kanti. Neil meestel tundub relva käsitsemise väljaõpe olevat oluliselt puudulikum: lahinguvälja kontrollist ei tea nad tihti üldse midagi, relva kantakse ohtlikult, laskeasendid on valed, salvevahetused aeglased ja ebaefektiivsed jne. Siin on jällegi JÜ/RÜ/RV pädevuses vigu korrigeerida. Mis aga saab siis, kui JÜ/RÜ/RV on ise ka juba 10+ aastat reservis olnud? Lisaks võtab õigete drillide sisse õppimine oluliselt rohkem aega, kui need paar tundi või heal juhul päeva, mis selle jaoks eraldatud on. JÜ/RÜ/RV peaks ikka rohkem kui korra 4 aasta jooksul lisaväljaõpet saama.

Lahinguväljakontrollile tõesti väga palju tähelepanu ei pööratud (nagu praegu, et iga asendivahetuse ja muu sellise tegevuse läbiviimise esmaseks liigutuseks ongi lahinguväljakontroll - selliselt seda ei õpetatud). Kokkulepitud püstiasendit mingihetk muudeti (nüüd jalad üksteisega samal joonel, mitte üks jalg tagapool) ja seda on raske ümber õppida, võtad asendi ikka lihasmälu järgi sisse, eriti, kui adrenaliin juba avaldab mõju.

Salvevahetuse all mõtled hetkel, et uus salv kätte - vana salv alt - uus salv külge - vana salv salvetaskusse? Sellega on väike probleem, paljudel ei mahu mitu salve korralikult kätte ning sellega sahmerdamisele kulub rohkem aega - sellisel puhul ei mängi harjutamine ka erilist rolli - salved sellepeale paremini kätte ei mahu.

[vaad]

Salvevahetuse all mõtled hetkel, et uus salv kätte - vana salv alt - uus salv külge - vana salv salvetaskusse?

Taktikaline salvevahetus nii käib jah, aga olulised asjad, mille tõttu salvevahtus venib, on detailid, mida pole õpetatud või on ununenud.

Tänapäeval õpetatakse 2 erinevat viisi taktikalist salvevahetust. Esimene (ja vaieldavalt parem) on nö "L vahetus". Selle jaoks haaratakse uus salv, asetatakse see vana salve alla otsa nii, et uue salve ava on sihtmärgi poole ja padrunid vaatavad maa suunas (kaks salve on üksteise suhtes L tähe kujuga), seejärel vabastatakse vana salv laskekäe nimetissõrmega, pööratakse rannet 90 kraadi ja kinnitatakse uus salv. Kui lukk on taga asendis, lastakse see abikäe pöidlaga ette. Vana salv pannakse tagasi salvetaskusse või drop pouchi. Selle viisiga mahuvad kaks salve hoopis paremini kätte ning salve vahtus on kiire, mugav ja lihtne. Soovitan proovida.

Teine viis on võtta salv, asetada see vana salve kõrvale, vabastada vana salv ning sisestada uus salv. R20 on selline salvevahetus kehvem, kuna erinevalt Galilist läheb R-20 salv relva sisse tunduvalt sügavamale, mistõttu ei piisa ainult kahe salve astmesse asetamisest, kahe salve vahele peab jääma piisavalt ruumi, selle jaoks võib salvede vahele jätta näiteks sõrme. Selle viisi kasutamiseks peavadki olema üsna suured käed, muidu ei mahu kaks salve korraga kätte (ja nende vahele veel sõrme jagu ruumi). Lisaks on selline vahetusviis ebastabiilsem ning on suurem oht salve maha pillamiseks.

Oluline punkt veel, millele tähelepanu pöörata, on salvede asetsemine salvetaskus. Kui salv taskust haarata, peaks see juba õiget pidi olema. Salve käes ringi keeramine enne relva alla asetamist on aja raiskamine. Kui kanda rakmeid, peaksid salved vasakul pool taskutes asetsema nii, et salve ava on maa poole ja kuuli ots on suunaga selja taha. Kui kanda salvesid rinnal, võivad padrunid vaadata ka teises suunas, kõik oleneb taskute asukohast ja laskuri enda kehast ja eripäradest.

Väga suur pidur on ka muidugi salvetaskud, mis laost väljastataval kujul polegi tegelikult kasutatavad. Aitab pistiklukkude eemaldamine ja salvetasku ülemise osa õmbluste läbi lõikamine, et see oleks nö "klapp" mitte "karp".

Mis puudutab laskeasendeid, siis oluline erinevus on lamades ja püsti asendites. Lamades õpetati kunagi, et üks jalg on põlvest kõveralt. Kaasaaegne viis on hoida mõlemad jalad sirgelt ning kannad vastu maad. Püsti asendis on kaasaaegne viis seista sirgelt sihtmärgi poole, üks jalg võib pisut olla teisest taga pool, aga põhimõtteliselt on jalad samal joonel. Küünarnukid on suunatud otse alla, laskekäe küünarnukk on võimalikult keha lähedal ning abikäsi haarab laesäärest võimalikult kaugelt (suudme lähedalt) nii, et pöial on üle laesääre ülemise osa (inglise keeles beer can grip või c-clamp grip). Vanemad olijad haaravad tihti väga salve lähedalt või üldse salvest ning laesääre alt. Võimalikult kaugelt eest ja pöidlaga laesääre ülevalt haarates on relva tagasilööki märksa lihtsam kontrollida ning relvaraua suunamine on palju kiirem, täpsem ja lihtsam. Lisaks olen vanematel meestel täheldanud nö "nõukaaegset" viisi, kus küünarnukk on mitte keha lähedal, vaid nagu kana tiib kehast eemal.

[mongol]

Huvitav, kunas siis järgmised Rahed jõudma hakkavad?
Tundub, et on ikkagi mõistlik olemasolev M-14 optikaga varustada, on vähemalt füüsiliselt olemas. Uued mänguasjad jäävadki vist tulemata

[alo]

Lamades õpetati kunagi, et üks jalg on põlvest kõveralt. Kaasaaegne viis on hoida mõlemad jalad sirgelt ning kannad vastu maad.

See kaasaegne variant on täpselt nii nagu nõukaajal õpetati, EKV's tuli see üks põlv kõveralt. Üheks põhjenduseks oli, et nii saab kiiremini püsti ja sööstule minna. Nüüd siis spiraali mööda vana tagasi, huvitav mis argumentidega?

[kraal]

Lamades õpetati kunagi, et üks jalg on põlvest kõveralt. Kaasaaegne viis on hoida mõlemad jalad sirgelt ning kannad vastu maad.

See kaasaegne variant on täpselt nii nagu nõukaajal õpetati, EKV's tuli see üks põlv kõveralt. Üheks põhjenduseks oli, et nii saab kiiremini püsti ja sööstule minna. Nüüd siis spiraali mööda vana tagasi, huvitav mis argumentidega?

Põlv kõveralt hakkasid kasutama esimese vabariigi ajal kaitseliitlased kes käisid Brasiilias laskevõistlusel ja vist panid selle ka kinni.
Selle asendi eelis on see, et kergitab kere natuke maast lahti ja hingamisega sihikupilt ei liigu. Rindkere ja kõht saavad vabalt liikuda ja oled stabiilselt asendis.