EV energia ja julgeolek

[Kapten Trumm]

Meil kasutusel olnud Grundfossi 5 MW gaasikatlal oli õli põletamise nänn kõik küljes, vaja oli vaid pista voolik tünni ja teha mõned lülitused. Õli võimalus on seal hädajuhuks, kui tekib gaasi katkestus.

AGA peamine probleem on mahutid, seda õli kulub korralikul gaasikatlal ikka palju tonne ööpäevas ja probleem ei lahene mingi paari IBC konteineriga katlamaja nurgas. Üks 5000 elanikuga asulat küttev katlamaja vajab õli katlamaja juurde nii 50 tonni ja gaasi katkemise ohus peab see kohapeal olemasolema, mitte ootama, kuidas vähesed õlitünnid kõik nädalase järjekorra kiiresti saavad.

Põhiprobleem on mahutid - kus seda õli hoida - kogused on suured. AInus realistlik lahendus oleks ehk rekka poolhaagise tsisternid, mida siis regulaarselt vahetatakse.

Kuna gaasi kasutavad ka hakkekatlamajad, siis olen kuulnud, et õli põlemisgaase ei või lasta samasse korstnasse, kuhu lastakse puidu omi. Gaasiga aga võib. Ma ei oska seda kinnitada, kuid kui see tõsi on, siis on vaja ka teised korstnad ehitada. See on erinevalt õlitünni toomisest aga ehitusluba ja projekti eeldav tegevus.

Kui aga puiduhakkele tipukütust pole (gaasi ei ole ja õliga pole tegeletud), siis hakkavad külmade ilmadega korterid külmaks jääma, kuna katlamaja ei suuda arendada vajalikku võimsust. Hakkega köetakse harjukeskmise järgi ja tipukoormust köetakse gaasiga juurde.

[gooligan]

Gaasi on piisavalt juba enne terminali valmimist. Paanikaosakond sulgeda. Pole ime, et EE'l oma põlevkiviõli lobistamisega eelmistel nädalatel nii kiireks läks.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12003 ... tehooajaks

[Jaanus2]

Probleem pole selles, et kardetakse gaasi otsa lõppemist, vähemalt meil. Tahetakse lihtsalt odavamat sooja võrreldes praeguse gaasihinnaga ja põlevkiviõli võimaldab seda. Kui kurjad onud ainult lubaksid kasutada.

[Kapten Trumm]

Gaasi on piisavalt juba enne terminali valmimist. Paanikaosakond sulgeda. Pole ime, et EE'l oma põlevkiviõli lobistamisega eelmistel nädalatel nii kiireks läks.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12003 ... tehooajaks

Praegu on.
Mis saab sügisel, kui LNG terminaal mingil põhjusel tööle ei hakka ja gaasi nõudlus hüppeliselt kasvab, ei tea keegi.
Kui gaasi oleks piisavalt kogu aeg, siis poleks seda terminaali ju Alexela ehitama hakanudki. Seda ehitatakse teadmisega, et jääb puudu.

[mart2]

Gaasi on piisavalt juba enne terminali valmimist. Paanikaosakond sulgeda. Pole ime, et EE'l oma põlevkiviõli lobistamisega eelmistel nädalatel nii kiireks läks.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12003 ... tehooajaks

Selle peale ohkaks sügavalt, et "Kui vaid saaks paljalt lepinguga toa soojaks..."
Millal peab saabuma gaas ja kas ikka on turul sel hetkel saadaval - võimalik Force Majeure? Mis hind siis on? JNE.

[Peeter]

Nii, esimese meetmena Leedu karistamisel on Vere lauale tõstnud Leedu BRELL-ist välja viskamise. Jutt lisaks, et kui blokaad kohe ei lõppe, siis tuleb kohe ka vastus, me kaua eei oota. Siin on vaja märkida, et selline tegevus on lihtsalt koostöölepete katkestamine ja ei kvalifitseeru veel ei mingiks "Vere riigipiiri" ületavaks tsiviil- ega ammugi mitte militaarseks sõjaks. Lihtsalt piiriülesest koostoimimise kokkuleppest loobumine. Sellise sammu läbiviimiseks on vajalik Valgeorklandi ja minimaalselt Läti kaasamine. Valgeorklandiga probleeme pole, aga Läti konksu saamine oleks ikka väga ebareaalne, lisaks oleks see suur samm Balti ühtsuse murenemisel. Kui Orkland annab endale aru, et see samm ei ole reaalne, siis järgmine lahendus on kõigi kolme Balti riigi välja lülitamine BRELL-ist. Siin on kaks aspekti: 1) Kaliningradi oblast peab energeetiliselt iseseisvalt hakkama saama ja seda aastaringselt igapäevaselt, mitte lühiajaliste katsetena. 2) Küsimus on, et kui oluline on Leningradi oblastile see suht pidev Narva suunast Veresse ca 200 MW elektri transportimine. Et kas see on asendatav või mitte. Kui see kõik ei ole Vereorklandi jaoks probleemiks, siis poliitilise otsuse korral toimub lahutamine nigutsniuhti. Oleks naiivne arvata, et karistusoperatsiooniks saaks olla "ainult" konstanteering, et nüüd olete välja lülitatutd. Meede peab olema mõjus. Karu käpp peab ju rahmama... Pealegi oleks ju neil soov kostitada energiavarustuse enda ebastabiilsuse ja energia hinna volatiivsusega kõiki kolme Balti riiki. See tähendab, et "karistus" mõjuks tuleb seda teha võimalikult kiiresti, enne kui need remondid ja ehitused, mis tagaksid Balti võrgu suutlikuse iseseisvalt toimida, valmivad. Selle sammuga on boonuseks orklandile ka eeldatav regioonis siseriikliku ebastabiilsuse tõus koos kisaga, et "valitsused ei ole teinud sittagi, et me siin maal elada saaksime rahulikult" jne.
Nüüd meie poolelt: Täna hommikustes raadiouudistes räägiti, et "meie piirkonna Baltiriigid+Soome kõrgete hindade põhjuseks on ENERGIANAPPUS siinses regioonis. Lisaks taustainfo, et Eesti-Läti ühenduses toimub renoveerimine, (Tartu lähedal tõmmatakse uuele 330 kV trassile alles traate ülesse), Narvas on mingid katlad remondis ja sellega rivist väljas (AK-st info), ametliku info järgi Lätis Doles Sala ka justkui stabiilselt ei tööta (eile ainult tipu ajal näiteks hüdroenergia tuli, õhtuks jälle energiavoog kutu), siin juba lahkasime teemat, et kompensaatoritest alles esimese jupid saabusid jne lõpetades Narva veehoidla olulisusega jne. Ei pea vist märkima, et energianappuse tingimustes võrgu stabiliseerimine ja selle tagamine on veel eraldi väljakutse. Situatsioon Orklandi poolseks sigatsemiseks on meie jaoks ebameeldiv. Stateegiliselt olulised kohad ongi kõikide sisendite-väljundite toimimine ja Narvast Suwalkini ulatuv 330 kV liini toimimine.

P.S. Eile hommikust pealelõunani tipuajal tarniti meie piirkonda Orklandist üle Narva iga tund 130-180 MW. Huvitav küll millise hinnaga ja kelle poolt, või kelle kaukasse seda energiat meil siis sisse osteti ja siin edasi müüdi?
P.S.2 Kui analüüsida eilset energiatraffikut, siis ilmneb, et eile sel samal perioodil on näiteks Lätis justkui megatarbimine, või must auk, kuhu energia kaoks. Enamus sellest ajast on kõik sisendid nii Eestis, Leedust kui Verorklandist suunaga Lätti, siis tuleb ka Doles Sala taha oma sinise energiaga, aga ikka on kõik suunad Lätti, alles lõuna kandis hakkab asi stabiliseeruma ja midagi ka Leetu tagasi minema. Lätis hüdro osakaal eile tipu ajal üle 65%, samas õhtuti seis 3-4%.

[gooligan]

Gaasi on piisavalt juba enne terminali valmimist. Paanikaosakond sulgeda. Pole ime, et EE'l oma põlevkiviõli lobistamisega eelmistel nädalatel nii kiireks läks.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12003 ... tehooajaks

Selle peale ohkaks sügavalt, et "Kui vaid saaks paljalt lepinguga toa soojaks..."
Millal peab saabuma gaas ja kas ikka on turul sel hetkel saadaval - võimalik Force Majeure? Mis hind siis on? JNE.

Tõrgete puhuks on EV soetanud/soetamas 1TWh jagu strateegilist reservi. See saab paiknema Läti gaasihoidlas. See võimaldab meil võimalikud tõrked üle elada. Ka ei ole Lätis INCULKALNSi terminalis nii kehv seis, kui kardeti.
Senini on LNG tarnimine toiminud nagu kellavärk ja pole ühtegi märki, miks norrakad peaksid meile järsku oharit tegema.
Kordan, tänaseks on piisav kogus varutud/lepingutega kaetud, et küttehooaeg Eesstis üle elada. Puuduolev kogus, millega Eesti Gaas samuti tegeleb on mõeldud eelkõige tööstustarbijatele.
Eesti uut terminali on vaja seoses muutustega turul - torugaas on ära langenud ja see tuleks kõik asendada LNGga. Kasvõi Soomes on vajadus 25TWh järele igal aastal. Igati normaalne, et turualustel tegelevad ettevõtted näevad siin LNG-infrale potensiaali. Eriti kui Paldiskis on üks Balticconnectori toruots, mis otse Soome läheb.

-----
Nagu siit ka läbi käinud, pole kõrge hind veel aluseks hädaolukorra väljakuulutamiseks. Lugedes Milneti peaks Eesti stabiilselt eri- ja hädaolukorras olema - küll koroona, gaasi jm põhjuste tõttu. Nii ei saa riik normaalselt toimida ja areneda.
Kas riik peaks osaliselt katma analoogselt eelmisele aastale müstiliselt kallid arved, et inimestel ikka hing sisse jääks? Jah, osaliselt. Kuid kindlasti peab ka inimestel endal jääma mingi omavastutus - paljukirutud akende toppimisest kuni vajadusel koduse temperatuuri langetamiseni. Kesk-Euroopas on üsna tavaline, et kodune temp ongi talvel 16-18kraadi, mis meile täiesti võõras ja vastuvõetamatu. Võibolla peaks üksik pensionär kolima 3-toalisest korterist väiksemasse jne. Leidlik ja aktiivne peab ka ise olema. Aga tundub, et me läheme lihtsama vastupanu teed ja laseme hea kriisi raisku - elanikelt ei nõua midagi, riik võtku laenu ja tagugu kõik arved kinni. Peaasi, et elanikud ise midagi ei teeks.
Ka ei peaks maksumaksjad kinni maksma inimeste II ja III eluasemete /AirBnB korterite jms ülekulusid. Aga see on vast teine teema.

[Peeter]

Gaasi on piisavalt juba enne terminali valmimist. Paanikaosakond sulgeda. Pole ime, et EE'l oma põlevkiviõli lobistamisega eelmistel nädalatel nii kiireks läks.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12003 ... tehooajaks

Selle peale ohkaks sügavalt, et "Kui vaid saaks paljalt lepinguga toa soojaks..."
Millal peab saabuma gaas ja kas ikka on turul sel hetkel saadaval - võimalik Force Majeure? Mis hind siis on? JNE.

Eks kui gaasi survekellal osuti kukub nulli, siis lähed teed taotluse, et "nüüd on otsas, kas nüüd lubate?" Ehk siis senikaua, kui midagi veel näitab, siis maksad, isegi kui hind tuleb kallim kui väärismetallidel/väärisgaasidel vmt. Ja kui ütled, et väärisgaasidega kütta ei soovi, siis saad vastuseks, et "Aga paragrahv ja dokumentatsioon teisiti ei luba, kui maksta ei jõua, siis ära tarbi. Ja kui tarbisid, aga maksmisega hakkama ei saa, siis keeratakse võlgnikul üldse gaas kinni. A propos, tagasi võid tulla ainult jutuga, et sul on trassid-radikad lõhki külmunud, siis vaatame mida teha annab sinuga, enne ära tülita."
Pealkauba just tuli uudis, et Norraga on sõlmitud mingi lepe, et gaas on (olevat) olemas. Hmm, aga hindadest millistega ja millal tegelikult see gaas olemas on pole juttugi..... St: Kes on kauba omanik, millal, kelle poolt ja millistel tingimustel määratakse kauba hind.
O.T. Vägisi mõtlen, et siit paar sammu ainult oleks veel ka puhta vee, st joogivee börss luua. Millise õigusega me ostame vett hinnaga ca 2 euri kuup? Aga solidaarsus Tšiili kaevuritega, Kuuba talupoegadega, Jordaania & muu taoliste janustega, lisaks veel Nikaraagua lihtrahvas, Angoola, ahh parem juba kogu Aafrika? ( Tuleb tuttav retoorika ette? ) Ja üleüldse ülemaailmne põud? Millise õigusega meie võime oma maal niimoodi vabalt vett tarvitada? Hinnaga ca 2 euri kuup, aga miks mitte 102 euri? Ja hinna paneme igas ühisveevärgipiirkonnas sõltuvusse veesurvest ühisveevärgis. Mida suurem surve, seda odavam, kuni lubatud surveni loomulikult. Mida madalamaks langeb, seda suuremaks hind tõuseb. Siia tuleb teha ääremärkus Juku-Kõverkaela stiilis aastal 2013 elektribörsi õigustamisel: "Aga miks te räägite, et hind tõuseb? Äkki hoopis langeb?".... (no ei ole mina selle aja jooksul näinud, et mulle esitatud elektriarve väheneks, iga laksuga ikka suuremaks ja suuremaks, ok see talv oli riigi poolt orgunnitud erand). ... Vaja ainult kaugloetavad veearvestid panna, a milleks, võib ju ka prognoosarvetena lajatada. Ja kui liiga palju saab, siis jääb ju ettemaksuks. Ja siis näeme kuidas Kapp räägib, et "näe selles veehaardes luha peal tuleb remonditöid teha, ja tolles üldse on kõik pekkis" jne. Ja ülüldse miks te arvate, et vee hind tõuseb? Äkki hoopis langeb? Kui surve on üleval aga inimesed ei tarbigi enam niipalju kraanivett? Sest nad on ju solidaarsed kõigi nende eelpool loetletutega.

[OLAVI]

... AGA peamine probleem on mahutid, seda õli kulub korralikul gaasikatlal ikka palju tonne ööpäevas ja probleem ei lahene mingi paari IBC konteineriga katlamaja nurgas. Üks 5000 elanikuga asulat küttev katlamaja vajab õli katlamaja juurde nii 50 tonni ja gaasi katkemise ohus peab see kohapeal olemasolema, mitte ootama, kuidas vähesed õlitünnid kõik nädalase järjekorra kiiresti saavad.

Põhiprobleem on mahutid - kus seda õli hoida - kogused on suured. AInus realistlik lahendus oleks ehk rekka poolhaagise tsisternid, mida siis regulaarselt vahetatakse.

Kuna gaasi kasutavad ka hakkekatlamajad, siis olen kuulnud, et õli põlemisgaase ei või lasta samasse korstnasse, kuhu lastakse puidu omi. Gaasiga aga võib. Ma ei oska seda kinnitada, kuid kui see tõsi on, siis on vaja ka teised korstnad ehitada. See on erinevalt õlitünni toomisest aga ehitusluba ja projekti eeldav tegevus.

Kui aga puiduhakkele tipukütust pole (gaasi ei ole ja õliga pole tegeletud), siis hakkavad külmade ilmadega korterid külmaks jääma, kuna katlamaja ei suuda arendada vajalikku võimsust. Hakkega köetakse harjukeskmise järgi ja tipukoormust köetakse gaasiga juurde.

Vedelkütuse mahuti rajamine on sammuti ehitusluba ja keskkonnaametiga kooskõlastamist vajav tegevus.
Pole lubatud suvalist keskkonnaohtlikku "ratastel tünni, killustiku platsil" mahutina kasutada.

[Madis Reivik]

Gaasi on piisavalt juba enne terminali valmimist. Paanikaosakond sulgeda. Pole ime, et EE'l oma põlevkiviõli lobistamisega eelmistel nädalatel nii kiireks läks.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12003 ... tehooajaks

Kas tead ka mis hinnaga see gaas tuli ? 4x kallim kui eelmine aasta. Nii et ära laia siin oma "paanikajutuga" vaid kui jagad infot siis paluks KOGU infot.
Ja teiseks.
Kas 2TWh mis saabub novembris on ikka kogu hooaja varu ? Võimalik et ongi, kuna sellise hinnaga seda keegi ei osta

[Peeter]

Gaasi on piisavalt juba enne terminali valmimist. Paanikaosakond sulgeda. Pole ime, et EE'l oma põlevkiviõli lobistamisega eelmistel nädalatel nii kiireks läks.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12003 ... tehooajaks

Kas tead ka mis hinnaga see gaas tuli ? 4x kallim kui eelmine aasta. Nii et ära laia siin oma "paanikajutuga" vaid kui jagad infot siis paluks KOGU infot.
Ja teiseks.
Kas 2TWh mis saabub novembris on ikka kogu hooaja varu ? Võimalik et ongi, kuna sellise hinnaga seda keegi ei osta

Eks need olegi ärisaladused, aga tõesti. Meil on ainult info, et mingiks ajaperioodiks Eestis tarbimiseks vajalik gaas paigutatakse üle Klaipeda sadama Läti Incukalnise hoidlasse. Et jutt on Eesti Gaasi kokkuleppest Norraga. Kes on kauba omanik? Kas Lätis on kokku lepitud ainult hoiustamine? Kas ja kus toimub kauba omandiõiguse üleminek? Või toimub omandiõiguse üleminek Incukalnsist väljumisel? Kas sõlmitud on juba ostu-müügileping, ja kas lepingus pole märget, et a´la "kaup on ostja omand seni kuni kauba eest pole tasutud vastavalt kokku lepitud korrale". Kas kogu kauba hind on lõplikult kokku lepitud või lepitakse kauba hind kokku nt kuude kaupa vastavalt maailmaturu/piirkonna/vmt hinnaga vastavalt laopidajalt väljastatud kogusele. Kõik need on ääretult lihtsad ja mõistetavad küsimused isikutele, kes on kokkupuutunud logistika ja (nt tolli)ladude vahelise omandiõiguse/vastutamise jmt dokumentatsiooniga.
Ehk siis robustselt maakeeli: senikaua, kuni papp pole liikunud, senikaua pole diil tehtud ja ei pruugi ka olla hind lõplik. See, et kauba omanik (nt mingi Norra firma) annab laopidajale reliisi kaup vabastada vastavalt ostja (nt Eesti Gaasi) soovidele nt kuni 30% ulatuses laopidaja (nt Incukalns) juures hoiustatud kaubast, siis see tähendabki ainult kauba liikumist kuni 30% ulatuses. Kauba eest tasumisel on sellistes ärides tihti kasutusel süsteem, et nt järgmise perioodi väljastamisel lähtutakse sellel hetkel kehtivast turuhinnast ja/või määratakse kaubale uus hind. jne. Ehk kes võtab äririski ja millise hinnaga ja kes finantseerib sellise koguse kauba hoiustamiseks Incukansis, see määrab ka tingimused ja/või hinna, millega kaup väljastatakse. Isegi kui Eesti Gaas võtab äririski ja lahendab rahastuse, siis ei tähenda see veel teps mitte seda, et Eesti Gaas müüb seda edasi Norrahind+transa+hoiustamine+finantseerimisehind+transaklientideniEestis+ärikasum hinnaga. Kes võtab sisse ärikahjumi, kui hind peaks selle tulevikutehingu juures langema, see otsustab ka palju ta ärikasumit võtab. Me ei tea veel selle diili tausta. Ja ka siin on mainitud juba, et norrakas kasutab ära hinnatõusu ja mingeid alesid pole naftale teinud. Võtab, mis võimalik. Elame näeme.

[gooligan]

me hakkame muutuma paranoiliseks, kui ei saa enam usaldada Norra riikliku firma end Statoili nüüdse Equinoriga tehtud diile.
Gaasi ost-müük toimub nii nagu senini on toimunud avatud turu tingimustes. Lätlaste hoidlas on piisavalt ruumi, et hoiustada kogu piirkonna talvevaru, Leedu LNG terminalil on piisavalt võimsust, et katta ära riiklikud vajadused + piirkonda toita. Täna pole ühtegi põhjust, miks peaks keegi teine selle gaasi kuidagi ära võtma - LNGd on turul saada, on olemas ka vastuvõtu ja hoiustamistingimused nii meile, kui ka lätlastele-leedukatele-poolakatele.
Miks kahtlustame, et nt Läti tahaks kuidagi meie gaasi ära riigistada? Neil on hoidlates enda gaasi piisavalt, et talv üle elada.
Südamerahustuseks võib öelda, et ka Eesti võib suvalisel hetkel Eesti-Läti elektriülekandeliine hooldama hakata ja sisuliselt Leedu-Läti energianälga jätta.
Kuid miks me peaks hakkama oma naabritega tühjast kohast tüli kiskuma?

Sellised paranoiad ongi Putini soovunelmaks - ajada riigid omavahel tülli, kahtlustada kõiki miljonis patus. See võimaldab Putinil ka "vastastega" ühekaupa tegeleda, mitte võidelda ühtse bloki vastu.

Gaasi on torudes piisavalt ja püsivalt
Margus Kaasik, Eesti Gaasi juhatuse esimees
Energiast on saanud keset suve kuum kõneaine. Milline kütus on soodsam, kuidas energiat säästa, kuhu investeerida? Kas gaasi jagub, milline on tarnekindlus ning hind lühikeses ja pikas vaates?

Esmalt tarnekindlusest: praegu ja nähtavas tulevikus on gaasi torudes piisavalt ja tarned toimuvad. Gaasipuuduse jutt ei ole tegelikkusega kooskõlas ja hädaolukorrast oleme kaugel. Peaaegu võimatuks pean stsenaariumi, et gaasi tarnimine katkeks sel talvel kodudele ja kaugkütjatele, kes on arvatud Eestis kaitstud tarbijateks.

Teiseks, meie kogemus näitab, et üleminek uue ajastu gaasile LNG-le on võimalik ja teostatav. Pööre ida torugaasilt LNG-le on tegelikult viimase nelja kuuga juba toimunud ja Eesti Gaasil on siin olnud kandev roll. Oleme aktiivselt tegelenud uute LNG tarneahelate loomisega ning hankinud pärast veebruaris alanud sõjategevust kolm suurt tarnet Ameerika Ühendriikide ja Norra päritolu LNG-d Klaipėda terminali, kust see jõuab Leedu ja Läti torude kaudu Eesti tarbijani. Värskelt oleme sõlminud lepingu, et osta 2 TWh Norra LNG-d, mis katab eeloleval küttehooajal meie klientide gaasiga varustatust.

Kolmandaks, gaasi hind on praegu kõrge, aga pikas plaanis see nii ei jää. Gaas oli, on ja jääb üheks kõige mugavamaks kütuseks. Euroopa Liit näeb gaasi rohepöörde olulise komponendina. Arvan, et LNG-le üleminek ja uute tarneahelate paika saamine toob natuke kaugemale ettepoole vaadates turule taas rahu ning viib hinnad senisest allapoole ja püsivamaks. Gaasi omahind on maardlas mõni euro, koos transpordiga 10–15 eurot, seega 20 eurot MWh eest on täiesti reaalne hind.

Eeloleva talve energiaarved on kardetavasti valusad, uue valitsuskoalitsiooni kavandatavad toetusmeetmed peaksid lööki rahakoti pihta siiski natuke leevendama. Meie ei võida gaasimüüjana kõrgest hinnast. Pigem on kõrge ja kõikuv hind ka meile katsumus, sest ette tuleb osta varasemast suuremates kogustes ja kallima hinnaga gaasi. Keerulises olukorras suudavad suuremad ja võimekamad gaasimüüjad nagu Eesti Gaas väiksematega võrreldes kergemini uute tarnijatega läbirääkimistelaua taha pääseda. See võimaldab klientide huvide eest paremini seista.

Mida Eesti gaasitarbijatele soovitada? Esimese asjana tuleks analüüsida kõiki võimalusi, kuidas energia tarbimist optimeerida, ka harjumuste vähesest muutmisest on kasu. Teiseks, ettevõtetel tasub teha olenevalt igaühe spetsiifilistest kütte- ja tootmisseadmetest eri energiaallikate kombineerimiseks tasuvusanalüüs ja mõistlikud investeeringud.

Väga tahaks loota, et praegune olukord toob energiatootmisse ja -tarbimisse ammu räägitud muutused, mis muudavad olukorra paremaks.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12003 ... emi-ei-nae

PS! Loodan, et riiklikud organid on võtnud Eesti Energia uurimise alla, kes nii sensitiivsel ajal paanikat külvab oma ärihuvide (või siis mingite muude huvide?) edendamiseks. See ei ole normaalne.

[Peeter]

Sa keskendud sõnumile, et "GAAS ON OLEMAS!" jättes tähelepanu alt välja küsimuse "KUI SUUR ON SELLE GAASI HIND?" Gaasi tarbija (teenuse kinni maksja) jaoks on see samaoluline aspekt.

P.S. Muidugi on vähemalt seegi hea, et antakse sõnum: "GAAS ON OLEMAS!"

[Kriku]

Siin ongi mitu taset. Kui energiajulgeolekust rääkida, siis on primaarne, et on olemas, ükskõik, mis hinnaga. Järgmine tase on võimalikud sotsiaalsed mullistused, mida erinevad hinnad tekitada võivad, ja nende kompenseerimise mehhanismid.

See teema siin on IMHO teise taseme suunas väga kaldu.

[Madis Reivik]

Gaasi omahind on maardlas mõni euro, koos transpordiga 10–15 eurot, seega 20 eurot MWh eest on täiesti reaalne hind.

See on siis 5x kallim kui varem. Kas näed probleemi või on tegemist "paanikaga" ?

Hind on selline, et elektriga kütmine tuleb sama või odavam. Ning soojuspumbaga 2x odavam.

Edit: see viide läks rappa, 20 euri MWh on mingi PR mehe märg unenägu. Reaalselt me räägime siin ligi 200 EURist. Ei märganudki et null puudu ja sihuke valetamine käib