EV energia ja julgeolek

[Benjy]

Palju see pumbatav hüdro eesti tingimustes üldse salvestada suudab? Ei saa midagi märkimisväärset olla.

[Turist 47]

... kümme aastat.

20 aastat on sõnadega mängitud, sügatud midagi.

[OLAVI]

Palju see pumbatav hüdro eesti tingimustes üldse salvestada suudab? Ei saa midagi märkimisväärset olla.

Esimene eeldus pumpakumulatsiooni ja üldse igasuguse akumulatsiooniäri äratasumiseks on elektrihinna tunnipõhise kõikumise ulatus üle akumuleeritava energia akumuleerimise omahinna. (soetushind + jooksevkulud)

Ehk, kui on teada, et 1kWh hoiustamine akus maksab näiteks 15senti, siis üldse sellise investeeringu tegemiseks oleks vajalik, et energia hinna erinevus erinevatel tundidel oleks näiteks üle 30 sendi.

Kui energiahinna erinevus päeva lõikes, erinevatel tundidel on väiksem "energia mahutamise maksumusest" ei tasu "energia säilitamiseks tehtud investeeringud" mitte kunagi ära.

Teatud investorite grupp teenib selle pealt tugevalt kasumeid, et energia hind kõiguks erinevatel tundidel kõvasti ja mida tihedamalt kõikumised toimuvad, seda sama suhtarvu võrra lüheneb tehtud investeeringu tasuvusaeg.

Kusjuures see "akumuleeritav energia" tuleb sammuti toota.
Ehk kui üks tund salvestada ja kolm tundi salvestatud energiat kasutada, siis energia tootmisseadme võimsus peab ületama keskmist tarbimist vähemalt 4 korda + muundamiskaod salvestamisel.

Näide:
Kui ühel eramul on vaja ööpäeva jooksul 100kWh energiat ja selle salvestamiseks kasutatakse vesinikku (kasuteguriga 30%) ja eeldame, et päike paistab max intensiivsusega päiksepaneelidele 3 tunni jooksul ööpäevast, siis oleks vajalik paneelide koguvõimsus ca 100kW pindalaga ca 400m2.
Kui on teada, et pilvise ilmaga on paneelide tootlus ca 10% siis on vajalik paneelide koguvõimsus samal eramul pilvisel päeval, ca 1000kW paneelide pindlaga ca 4000m2.

[2korda2]

Pump-hüdro efektiivsuseks öeldakse ~80%. Ehk - kui kõik muud kulud ära unustada, siis peab elektri hind kõikuma vähemalt 20%, et jaama oleks mõistlik käivitada. "Kõik muud kulud" sõltuvad aga miljonist suuremast ja väiksemast tegurist. Lisaks peab elektri tootmisvõimsus selgelt ületama keskmist tarbimist. Meil siin ad 2022 tundub sobiva suurusega pumphüdro jaoks olema päris hea turuseis (loe: elektri hind kõigub ööpäevas oluliselt üle 20%). Loomulikult on igasugune stabiliseeriv akumulatsioonijaam ise-enda vaenlane - mida suurema teed, seda rohkem hakkab siluma kõikumist ja seda vähem pappi iga kWh eest õnnestub teenida.

[Benjy]

Elektripuuduse korral ei olevat börsil mõtet, https://www.err.ee/1608689632/professor ... st-lahkuma
Kui norra ja rootsi oma eksporti piiravad, siis seda peab tegema ka soome. Ja sel puhul oleme me oma balti elektrisaare peal suures hädas.

[2korda2]

Riik sai järjekordse portsu kriisivarugaasi. Loomulikult veel kõrgema hinnaga. Kui hakkad endale varusid koguma juba lahvatanud kriisi tingimustes, siis midagi muud loota olekski rumal.
LHV foorumis on õige mitu postitust, kus seatakse gaasihinna jätkusuutlikkus sellistel tasemetel küsimärgi alla. Ma pigem nõustun. Statistika järgi on meil aastatagusega võrreldes tänaseks hoidlates juba +13% gaasi (21.08 kuupäeva võrdluses 77,4% vs 64,1%). Eelmise aasta lõpus Venemaa juba piiras oluliselt gaasi tarneid - aastases võrdluses seal oluliselt hullemaks minna enam ei saa. Samal ajal on Euroopas juurde tekkinud mitmeid LNG terminale. Ühe LNG laeva edasi-tagasi tripp Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel toob hetkehindade järgi pea 200MEUR kasumit (oli hinnang, allikat kahjuks enam ei mäleta). See lihtsalt ei ole jätkusuutlik - kõik laevaomanikud + PA gaasi tootjad panevad kogu oma toodangu sedasi siia poole teele.
Mulle hakkab vägisi tunduma, et lõpuks on meil kriisivaru soetatud kenasti hinnatipust.

[Kapten Trumm]

Pump-hüdro efektiivsuseks öeldakse ~80%. Ehk - kui kõik muud kulud ära unustada, siis peab elektri hind kõikuma vähemalt 20%, et jaama oleks mõistlik käivitada. "Kõik muud kulud" sõltuvad aga miljonist suuremast ja väiksemast tegurist. Lisaks peab elektri tootmisvõimsus selgelt ületama keskmist tarbimist. Meil siin ad 2022 tundub sobiva suurusega pumphüdro jaoks olema päris hea turuseis (loe: elektri hind kõigub ööpäevas oluliselt üle 20%). Loomulikult on igasugune stabiliseeriv akumulatsioonijaam ise-enda vaenlane - mida suurema teed, seda rohkem hakkab siluma kõikumist ja seda vähem pappi iga kWh eest õnnestub teenida.

See "pump-hüdro" meie geograafia ja geoloogia juures võib kätkeda veel üllatuslikke kulusid, näiteks terve regiooni põhjavee taseme alla laskmist.
Sest meil reljeef erilist võitu ei anna, kui kõrguste vahe on pisike. Isegi Suure Munamäe suhteline kõrgus on ca 60 m (tipu kõrgus jalamilt).

Seega see asjandus saab eksisteerida meil ainult ülisügavate "kaevude" ja mahutite kujul. Kuna selliste asjade rajamiseks meil kogemusi tegelikult pole, siis tasub meenutada, mida teevad põhjaveega mõnekümne meetri sügavused Ida-Viru kaevandused.

Mis omakorda tähendab, et nii see maa-alune mahuti kui ka langustunnel peab olema hüdroisoleeritud, et sinna ei hakkaks mööda vett läbilaskvaid kivimeid jooksma mitme põhjaveekihi vesi. Arvestades plaane 400 m sügavusele minna, siis tekitab see nii ordoviitsion-kambriumi kui kambrium-vendi (need on aga Eesti peamised joogivee allikad) veekihtides suure-suure depressiooni.

[Kapten Trumm]

Kui ühel eramul on vaja ööpäeva jooksul 100kWh energiat ja selle salvestamiseks kasutatakse vesinikku (kasuteguriga 30%) ja eeldame, et päike paistab max intensiivsusega päiksepaneelidele 3 tunni jooksul ööpäevast, siis oleks vajalik paneelide koguvõimsus ca 100kW pindalaga ca 400m2.
Kui on teada, et pilvise ilmaga on paneelide tootlus ca 10% siis on vajalik paneelide koguvõimsus samal eramul pilvisel päeval, ca 1000kW paneelide pindlaga ca 4000m2.

Sellise eramu puhul ei tule mitte paigaldada uusi päikesepaneele, vaid tegeleda tõsiselt energia säästmise ja selle kasutuse tõhustamisega.
100 kWh eramu kohta on ikka röögatu raiskamine.

[OLAVI]

Kui ühel eramul on vaja ööpäeva jooksul 100kWh energiat ja selle salvestamiseks kasutatakse vesinikku (kasuteguriga 30%) ja eeldame, et päike paistab max intensiivsusega päiksepaneelidele 3 tunni jooksul ööpäevast, siis oleks vajalik paneelide koguvõimsus ca 100kW, pindalaga ca 400m2.
Kui on teada, et pilvise ilmaga on paneelide tootlus ca 10% siis on vajalik paneelide koguvõimsus samal eramul pilvisel päeval, ca 1000kW paneelide pindlaga ca 4000m2.

Sellise eramu puhul ei tule mitte paigaldada uusi päikesepaneele, vaid tegeleda tõsiselt energia säästmise ja selle kasutuse tõhustamisega.
100 kWh eramu kohta on ikka röögatu raiskamine.

Mis vaesele imelik, see rikkale loomulik.
100kWh energiat vabaneb, kui põletada ca 25kg puid ahjus.
Tõin lihtsalt ümmarguse numbri, mille alusel saaks igaüks vastavalt oma tarbimisele need pindalad teisendada. (Need kes teavad oma keskmist päevatarbimist, sest tavaliselt seda ei teata.)

Praegugi on meil majapidamisi, kus tarvitatakse ka suvisel ajal 50kWh ööpäevas. (Olen isegi mitmes moodsas majas mõõtnud keset suvepäeva hoone jooksvaks energiatarbimiseks ca 6kW.)
Talvisel ajal tunduvalt rohkem ja kui majas on üks või kaks elektriautot, siis võib iga päeva tarbimisele veel 50-100kWh juurde liita.

[Kapten Trumm]

Kui Soomes hoiatas Fingrid (sealne võrguhaldaja) paaritunniste elektrikatkestuste eest talvel (elektrit ei jätku), siis meil ajab Taavi Veskimägi endiselt poliitilist eduraportit (katkestuste ohtu pole, meile tuleb LNG terminaal). Tekib küsimus, et kas vana ikka teab, millest räägib või räägib teadlikult jama.

Kui Balti suunal käib alati massiivne elektri sissevool Soomest, siis selle katkemisel katkeb elekter ka meil, sest Leedu (ja ilmselt ka Läti) ei suuda end ise varustada ja imevad mereühendused "vaakumisse".

Et LNG terminaal kaitseb meid katkestuste eest, on pesuehtne jama. Meil ei ole mingeid gaasijaamade võimsusi nii, et katta lõunanaabrite (eriti Leedu Vürstiriigi) tekitatud tarbimist, mis seni on suuresti jooksnud siia Soomest.

[Turist 47]

Tekib küsimus, et kas vana ikka teab, millest räägib või räägib teadlikult jama.

Ei usu, et ta loll on. Mingi osa inimesi/ettevõtteid juba täna tunnevad muret homse pärast - seda võimendada ei ole ka mõtet.
Tahan uskuda, et siiski läheb käiku miski hea/nutikas plaan, mis leevendaks inflatsiooni, hoiaks energia hinnad talutavad.
Leedu, Läti "süüdistamisel" pointi ei ole, oleme samas "paadis" .

[Kapten Trumm]

Ma arvan, et enamik reaalmajanduse tegelasi (pean ka ennast sinna kuuluvaks) tahavad ikka teada saada, mis olukord talvel tegelikult on (jõuaks kasvõi genekaid osta), mitte mingit eratarbijale mõeldud populistlikku eduraportit.

Lihtsalt olukord, kuidas elektripuuduse tõttu hakatakse Soomes ja Rootsis tarbijaid välja lülitama, ei saa toimuda nii, et see meile ei avalduks.

[Benjy]

Genekas ja kütusevaru peaks niivõinaa olema. Aga tõsi ta on, selles osas võiks ikka tõtt rääkida, sellest võivad elud sõltuda.

[Kapten Trumm]

Eks elektri puudujääk klaaritakse ära sedasi, et mitte elutähtsad teenused (lõviosa äritarbimisest) lükatakse välja lihtsalt.
Eluasemed ja elutähtsad teenused ilmselt saavad ikka.

[Peeter]

Lihtsalt olukord, kuidas elektripuuduse tõttu hakatakse Soomes ja Rootsis tarbijaid välja lülitama, ei saa toimuda nii, et see meile ei avalduks.

Kui siia trehvab lugema nüüd keegi, kes asjadega ainult pinnapealselt kursis on, siis neile väikene ülevaade: Balti regioonil on ühendused merekaablitega Eestis Soome ja Leedust Rootsi. Ja lahja õhuliin Leedust Poola. Soome ja Rootsi kaablid on pidevalt Baltikumi suunas koormatud, vastupidist liiklust pole täheldatud juba ammu..... Hetke olukord: Eesti eksport/import bilanss +200, Läti -400, Leedu -800. See on suht tavaline. Samas peab märkima, et Soome suund on hetkel alakoormatud. Nii nagu Leedus-Lätis tarbimine tõuseb, suureneb ka Soomekaabli koormus. Hetkel on meie olukord piltlikult öeldes selline, et kõik mis Soomest sisse tuleb, see ka Lätti edasi läheb. Teinekord rohkemgi, teinekord vähem. Ise elame põlevkivist. Ja see on jällegi täitsa tavaline. Leedu sõltub kaablitest Rootsiga ja Lätiga. Ja Läti ekspordist Eestist. Ja kusjuures suht pidevalt läheb Narvast elektrit nii 200 tuuris Venesse ja omakorda umbes 85-120% sellest tuleb tagasi Lätti ja siis see bilansiline üle/puudujääk kõigub edasi tagasi Leedu-Valgevene ja Leedu-Kalinigradi marsruutides.
Suurimaks ohuks on EE riskianalüüsides arvestatud verepoolset erakorralist desünkroniseerimist.