EV energia ja julgeolek

[logistik76]

Palju Lätis-Leedus maagaasil põhinevat vaba tootmisvõimsust on?
Seda, mida gaasi vähesuse(ja hinna) tõttu praegu ei kasutata?
Iseenesest elektripuudust(vähemalt suuremahulisi katkestusi) ei tohiks tulla, hind börsil eratarbijaid valitsuse lubaduste põhjal oktoobrist enam ei morjenda.
Ettevõtetele oleks muidugi mingitki hinnalage vaja.

[Peeter]

Palju Lätis-Leedus maagaasil põhinevat vaba tootmisvõimsust on?
Seda, mida gaasi vähesuse(ja hinna) tõttu praegu ei kasutata?
Iseenesest elektripuudust(vähemalt suuremahulisi katkestusi) ei tohiks tulla, hind börsil eratarbijaid valitsuse lubaduste põhjal oktoobrist enam ei morjenda.
Ettevõtetele oleks muidugi mingitki hinnalage vaja.

Praegusel hetkel Lätis olevast võimalikust energiast 51% (501 MW) tuleb eksport Eestist, see on 35% tehnilisest võimekusest (1,45GW). Gaasist tuleb 30,6% (301 MW) mis moodustab 34,6% installeeritud võimsusest (1,16 GW). Vesi 0% ja biomass 2,3%. Tuul 0,6%, mis on 6% võimalikust installi koguvõimsusest 87MW-st. Ja siis Verest 14%, mis on võimekusest 14% (970 MW-st).
Leedus on pilt kirjum: 43,12% võimalikust tuleb Rootsist ja kaabel on koormatud PIDEVALT 734 MW-ga. Ühenduse läbilaskevõimeks on märgitud 700 MW nii, et ühenduse koormuseks on märgitud 104,9%. Edasi 25,5% tuleb gaasist, mis on hõivatud 28,5%-liselt (1,53 GW-st võimalikust). Siis 15% päikest, mis paneb praegu 99%-ga (260 MW-st võimalikust). 6% tuleb hetkel Lätist (8% koguvõimekusest 1,2 GW-st) ja 3% Poolast (10% võimsusest 500MW-st). 1,5% hüdrost ja see on 18,7% võimalikust 128 MW-st. Ja see 1,5 on hüdro! Hydro storage on 0% 0MW oma 900 MW-sest võimsusest. Biomass paneb Leedu ühisesse patta 4% ja uhab poolega oma koguvõimsusest 165 MW. Ja idaga on asi: hetkel 3 MW tuleb Kalinigradist sisse ja 4 MW läheb Valgevenesse välja.
Eesti: põlevkivi 36,5%, päike 12,6%, tuul 2,57%, gaas 3,1% ja biomass 20,9%. Koormatus vastavalt põlevkivi 42% võimsusest, päike 54,5%, tuul 12,5, gaas 40%. Ja siis biomass (huvitav-huvitav!!!) 227%, ehk 334 MW võimalikust 147 MW-st? Kogu võimalikust energiast 24,1% tuleb Soomest sisse ja 31,4 % läheb Lätti välja. Veresse läheb 9,5%. Ühenduste koormused vastavalt Soome 38%, Läti 34,5% ja Vere 6,1% , võimekused ise vastavalt Soomega 1,02 GW, Lätiga 1,45GW ja Verega 2,45 GW.

[2korda2]

Soome ja Rootsi kaablid on pidevalt Baltikumi suunas koormatud, vastupidist liiklust pole täheldatud juba ammu.....

Kontrollitav allikas väidab: viimati voolas elekter Soome poole 16.07.2022 pärastlõunal.
Kui soomlased lõpuks selle viimase reaktori täismahus tööle saavad, siis see toob neile väga olulist leevendust - talvised tarbimismahud on seal ikka suvistest kõrgemal ja venelaste elektrist loobumise järel kipub neil endalgi väheks jääma.

[OLAVI]

...
Tahan uskuda, et siiski läheb käiku miski hea/nutikas plaan, mis leevendaks inflatsiooni, hoiaks energia hinnad talutavad. ...

"Energia hind" ja "energia olemasolu" on erinevad asjad ja isegi "kõrge" elektrihind ei pruugi elektri olemasolu igas tarbimispunktis igal ajahetkel tagada.
Rahaga ei saa füüsikaseadusi muuta.

Eks elektri puudujääk klaaritakse ära sedasi, et mitte elutähtsad teenused (lõviosa äritarbimisest) lükatakse välja lihtsalt.
Eluasemed ja elutähtsad teenused ilmselt saavad ikka.

Kui tekkib reaalne äkiline oht elektrivõrgu toimimisele, siis pole kellelgi mahti hakata katsetama, et millise kaubamaja pimedaks lükkamine olukorra päästab, vaid lastakse tervete piirkondade kaupa keskpingelt pimedaks ja olukorra stabiliseerumisel hakatakse jupi kaupa alajaamu taaspingestama.

[Kapten Trumm]

Kes veel ei tea, siis kaugloetavate voolumõõtjate ajastul ei olegi vaja kaubanduskeskuse rubilnikut keerama, vaid see käib arvutist ja kui ettevalmistused on tehtud, siis teatud kriteeriumite järgi jäävad pimedaks täpselt need kohad, mis nimekirja pandud on. Vähemalt nii mulle tundub. Kui täna jääd elektri eest võlgu, siis keegi füüsiliselt sinu peaautomaati liitumiskilbis lülitama ei tulegi, lihtsalt sinu voolumõõtja on ühel hetkel pime ja see pannakse juhtimiskeskusest tööle siis, kui võlg makstud. St Elektrilevi suudab ka distantsilt seda teha.

KOV-ide lõikes elutähtsate tarbijate määramine oli juba paar aastakest tagasi. St põhimõtteliselt peaks need nimekirjad "arvutis" juba olemas olema. Et keegi teeb paugust kõik pimedaks ja hakkab siis näpp suus mõtlema, keda panna ja keda mitte, ei ole usutav.

Prioriteetsete tarbijate nimekiri paistab toimivat, sest selle "staatuse" juurde käib ka see, et plaanilised katkestused kooskõlastatakse sinuga, tavatarbijale saadetakse lihtsalt nädal aega teade ja mingit läbirääkimisruumi sul pole. Ma kogemata kooskõlastan neid.

[dorpat]

Kes veel ei tea, siis kaugloetavate voolumõõtjate ajastul ei olegi vaja kaubanduskeskuse rubilnikut keerama, vaid see käib arvutist ja kui ettevalmistused on tehtud, siis teatud kriteeriumite järgi jäävad pimedaks täpselt need kohad, mis nimekirja pandud on.

Võtsin oma voolumõõtja tootja speci ette ja tõepoolest evib kaugelt sisse-välja lülitamise võimekust.

Disconnect capabilities to connect or disconnect the electricity network of the consumers at their premises

Huvitav mitmest MWh/kuu hakkab suurtarbija, kes esimese hooga pimedaks tehakse?

[Peeter]

Kes veel ei tea, siis kaugloetavate voolumõõtjate ajastul ei olegi vaja kaubanduskeskuse rubilnikut keerama, vaid see käib arvutist ja kui ettevalmistused on tehtud, siis teatud kriteeriumite järgi jäävad pimedaks täpselt need kohad, mis nimekirja pandud on.

Võtsin oma voolumõõtja tootja speci ette ja tõepoolest evib kaugelt sisse-välja lülitamise võimekust.

Mitte ainult elektriarvesti taga oleva tarbija sisse ja/või välja lülitamise funktsioon, vaid olemas on ka ühe liini juhtimise süsteem. Ehk siis tarbija paneb paika selle ühe tüüritava liini, mille kontrollimise annab üle võrguoperaatorile. Reklaamides räägiti, et selleks on nt boiler, ja siis nende seadmete sisse-välja lülitamisega saab tasandada koormuse kõikumisi. Seda asja töötas EE tellimusel välja üks Eesti nutipoiste seltskond. Lisaks on olemas ka lahendus, mille puhul tarbija määrab hinna, millest all pool seade töötab, aga seda etteantud määra ületades lülitub ise välja. St protokollid on olemas ja lahendus elektriarvesti sees on olemas, aga lihtsalt meil siin aktiveerimata. See info oli juba 2013 aastal. 2017 pidi juba rakenduma tunnipõhine arvestus. Sellega tegeles üks Eesti tarkvarafirma. Tellijaks ja partneriks neile oli EE ja Ericson Eesti. Ma küsisin ühelt asjaga seotud olnud isikult tookord, et aga kust mina (st minu seadmed) hakkame siis iga tund teada saama seda hinda? Vastus oli, et ise netist otsid, eet meie selle probleemiga ei tegele.

[Peeter]

Soome ja Rootsi kaablid on pidevalt Baltikumi suunas koormatud, vastupidist liiklust pole täheldatud juba ammu.....

Kontrollitav allikas väidab: viimati voolas elekter Soome poole 16.07.2022 pärastlõunal.
Kui soomlased lõpuks selle viimase reaktori täismahus tööle saavad, siis see toob neile väga olulist leevendust - talvised tarbimismahud on seal ikka suvistest kõrgemal ja venelaste elektrist loobumise järel kipub neil endalgi väheks jääma.

Korrektne oleks olnud seljuhul ka ära märkida, et kuigi energia liikumine Eestis Soome on toimunud, on selle osakaal suhestatuna Soome-Eesti suunalisse traafikusse marginaalne. Panen kohe ka 2022 graafiku.

[isakene]

Lisaks on olemas ka lahendus, mille puhul tarbija määrab hinna, millest all pool seade töötab, aga seda etteantud määra ületades lülitub ise välja. St protokollid on olemas ja lahendus elektriarvesti sees on olemas, aga lihtsalt meil siin aktiveerimata. See info oli juba 2013 aastal. 2017 pidi juba rakenduma tunnipõhine arvestus. Sellega tegeles üks Eesti tarkvarafirma. Tellijaks ja partneriks neile oli EE ja Ericson Eesti. Ma küsisin ühelt asjaga seotud olnud isikult tookord, et aga kust mina (st minu seadmed) hakkame siis iga tund teada saama seda hinda? Vastus oli, et ise netist otsid, eet meie selle probleemiga ei tegele.

Lahendus täiesti olemas ja saadaval. Juhitavad pistikupesad, kilbimoodulid jne. Hinna vaatab apastraat ka ise netist järele.

https://stiigo.com/index.php?page=products

[Peeter]

Miinus on suund Soomest Eestisse. Plusspoolel on suund Eestist Soome. Ja 0 on null. Võib vist öelda, et ca pool ajast on suisa maksimumi peal Eestisse kütnud, ülejäänud aja poole võimsuse peal. Ja siis on vahepeal mingisugused üksikud piigid vastupidises suunas, mis üldist bilansipilti oluliselt ei muuda.

[Peeter]

Lisaks on olemas ka lahendus, mille puhul tarbija määrab hinna, millest all pool seade töötab, aga seda etteantud määra ületades lülitub ise välja. St protokollid on olemas ja lahendus elektriarvesti sees on olemas, aga lihtsalt meil siin aktiveerimata. See info oli juba 2013 aastal. 2017 pidi juba rakenduma tunnipõhine arvestus. Sellega tegeles üks Eesti tarkvarafirma. Tellijaks ja partneriks neile oli EE ja Ericson Eesti. Ma küsisin ühelt asjaga seotud olnud isikult tookord, et aga kust mina (st minu seadmed) hakkame siis iga tund teada saama seda hinda? Vastus oli, et ise netist otsid, eet meie selle probleemiga ei tegele.

Lahendus täiesti olemas ja saadaval. Juhitavad pistikupesad, kilbimoodulid jne. Hinna vaatab apastraat ka ise netist järele.

https://stiigo.com/index.php?page=products

Mina tean ja teadsin ka siis seda. Ma lihtsalt esitasin projektijuhimoodi isikule küsimuse omavahelises arutelus justkui lihttarbija seisukohast, et kuidas talle seda selgitada. Ja tema teadis, et ma ise olen piisavalt kompetentne elektroonika- ja elektriteemadel nii küsimusi esitama või ka neile vastama. Et tekib problem, et tavaline inimene ei pruugigi saada teada ega suuta kontrollidagi millise hinnaga ja kui palju ta millisel ajal siis seda elektrit tarbib. Või saab olema mingi netileht, kus on vaat et ainsa asjana kirjas sel ajahetkel kehtiv elektrihind? Et asi oleks lihtne ja ühte moodi arusaadav? Ja vastus oli, et: "... vat see ei ole meie probleem. Arvesti edastab andmepaketina etteantud ajaühikul tarvitatud kogused. Kui praegu ühendust ei saa, siis järgmise paketiga. Või veel järgmisega. Ja kui ei saagi, siis läheb prognoosarve. Ja täiesti võibki olla, et klient ei saagi tõesti midagi teada ega teha.... Aga see tegelemine kliendiga ei puutu nende töölõiku. Ütles enne seda 2017-t, et "kõik on hirmul mis sellest saab, sest see süsteem on ..... ja ....". Tagantjärele on nüüdseks teada, et ei käivitunudki selliselt nagu eeldati ja kuna süsteeem lonkas, siis otsustati lihtsalt kaalutletud keskmise peal liugu lasta. Ja nii alles nüüdseni, kui hakati lärmi lööma. Veelkord: see pidi 2017 täies mahus 100% ja kõikide klientide peal käivituma ja seda nõuti tellija sõnul kui EU kohustuslikku nõuet elektribörsiarvestuse järgmise astme käivitamiseks. Tunnipõhine börss.

[2korda2]

Korrektne oleks olnud seljuhul ka ära märkida, et kuigi energia liikumine Eestis Soome on toimunud, on selle osakaal suhestatuna Soome-Eesti suunalisse traafikusse marginaalne. Panen kohe ka 2022 graafiku.

Mina ei väitnud, et liiklus on ainult ühesuunaline juba ammu. Selline täiendus poleks mitte mingil moel sinu väite ümberlükkamist korrektsemaks teinud. Sinu poolt oleks olnud korrektne öelda "ma ei tea millal elekter viimati Soome poole liikus aga enamasti liigub Soomest elekter meile".
Kui sa andmetega/andmetöötlusega sina peal ei ole, siis küsi abi. Sealtsamast allikast on detailsed andmed saadaval. Nende järgi on vähemalt 99% kaabli võimsusest Eesti suunas olnud kasutusel ligikaudu kolmandikul mõõtepuntidest.
CSV alla laetud täna lõuna paiku.
Mõõtepunkte kokku: 67831
Mõõtepunkte, mil veeru "Soome" väärtus < -990*: 22847
* - Kaabli võimsus peaks olema ümmargune 1000 aga andmetes esineb väärtusi vahemikus -1013,4 kuni 585,7.

dorpat,
arvestades tehtud kulutusi, siis millal süsteem kulud tasa saab(jätame su enda töö esiti hinnastamata)? Ma vaatan endal kodus ringi ja... no ei ole tarbijaid, mida oleks mõtet targalt juhtida. Kas on seade tundlik niisama elektri sisse-välja plõksimisele või tarbib lihtsalt liiga vähe, et võit vaeva väärt oleks. Sügavkülm - 250kWh/a, külmik - umbes sama. Asuvad aga teineteisest kaugel (loe: ei saa ühe pistikuga hakkama). Pesumasin ja nõudepesu masin aga vajavad masinal "progemist" (programm, alguse kellaaeg).
Sooja toodan gaasist. Vaat siin võib olla kõige suurem mõte peidus, kui vahetada küttesüsteem (on plaanis, kui turg maha rahuneb).

[Kapten Trumm]

Võtsin oma voolumõõtja tootja speci ette ja tõepoolest evib kaugelt sisse-välja lülitamise võimekust.
Huvitav mitmest MWh/kuu hakkab suurtarbija, kes esimese hooga pimedaks tehakse?

Ma arvan, et seal polegi mingit suuruse teemat, vaid nad jagavad tarbijad lihtsalt kolmeks 1. kodutarbijad 2. elutähtsad tarbijad 3. muud tarbijad. Kui fekaal ventileerub, siis läheb kõigepealt maha punkt 3. Kuidas edasi, ei oska oletada. Rikete kõrvaldamine muidugi on natuke keerukam, siis nad ilmselt selekteerivad veel kuidagi (et ei tuleks kohtus käia). Aga nagu kuulda on, seafarmid ja kaubakeskused sinna elutähtsa alla niisama lihtsalt ei saagi - öeldakse, et sorri, osta genekas (mis on tegelikult õige - suudetakse ehitada 10 milline objekt ja hoitakse 20 tuhat genekalt kokku). Vähemalt meiekandi põllumehed hädaldavad, et lehmalauta ei peeta millekski

Aga kui meil on nii 90% kaugloetavad, siis teha mingi klientide eelselektsioon ja olukorra tekkides käivitada vastav proge, siis selline mass väljalülitamine on suht delo tehniki ega vaja mingeid elektrike horde vihaste kodanikega maadlema. Ja rikketelefonilt lastakse sulle lindi pealt mingit varem ettevalmistatud juttu ning kogu moos

[Madis Reivik]

Lahe artikkel. Kas see on kirjutatud debiilselt või mõeldud debiilikutele, seda otsustab igaüks ise.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12005 ... sega-joude

[Kapten Trumm]

Mitte ainult elektriarvesti taga oleva tarbija sisse ja/või välja lülitamise funktsioon, vaid olemas on ka ühe liini juhtimise süsteem. Ehk siis tarbija paneb paika selle ühe tüüritava liini, mille kontrollimise annab üle võrguoperaatorile.

Faasi kui täpne olla. Täna enam ühefaasilisi (230V) liitumisi ei tehta, on ainult 3 faasilised liitumised. See on elektritöös elementaarne, et sa näiteks ei pane kõiki suuri tarbijaid ühe faasi otsa või ei pane pesumasinat ja arvutit sama faasi otsa (kuna pesumasin kõigutab pinget).

Seega on põhimõtteliselt võimalik kuni kolm sellist juhitavat "liini" (igal faasil üks). Näiteks tänavavalgustuses on valgustid ühefaasilised, kuid kaablid on kolmefaasilised. Valgustid pannakse nii, et esimene on esimesel faasil, teine teisel, kolmas kolmandal ja neljas esimesel. Või mingi muu mustriga. Võimaldab siis nt öösi hoida elektrit kokku, põlevad nt iga kolmas lamp. Või on üle ühe põlemas. Või nt mingil valgustil on rike (joodik sõitis posti maha ja kaabli katki) - kogu liin ei jää pimedaks, ainult need mis selle konkreetse faasi pealt olid. Lihtsalt tuleb hoolitseda, et sul oleks eraldi automaadid igale faasile ja need oleks piisavalt väiksed, et ei lööks liitumiskilbis peakaitset välja (seal on jälle 3 faasi sama lüliti all).