EV energia ja julgeolek

[ruger]

Sakslaste plaanidest tuumajaamadega
Saksamaa valitsus teatas esmaspäeval, et varustuskindluse tagamiseks säilitab riik kahes tuumajaamas elektritootmise võimekuse kuni 2023. aasta aprillini.
Saksamaal on alles veel kolm tuumajaama. Tuumajaamad Isar 2 ja Neckarwestheim 2 pidid tegevuse lõpetama selle aasta lõpus. Siis lõpetab tegevuse ka Emslandi tuumajaam.
"Nüüd saab aga lõunapoolseid tuumajaamu elektri tootmiseks kasutada kuni 2023. aasta aprillini, et need saaksid aidata elektripuuduse korral, mis võib tekkida talvel," teatas valitsus.
Kreml teatas, et ei taasta gaasitarneid, enne, kui lääneriigid tühistavad Moskva-vastased sanktsioonid. Saksamaa võimuparteid on nüüd üha suurema surve all, et nad lükkaksid tuumajaamade sulgemist edasi.
Majandusminister Robert Habeck siiski kinnitas esmaspäeval, et Berliin plaanib endiselt tuumaenergiast järk-järgult loobuda.
https://www.err.ee/1608706051/saksamaa- ... aama-lahti

[Benjy]

Bürokraatlik masin on ideoloogiliselt samal lainel ESG väärtustega. Ehk siis ka riik ei investeeri, kuna mitteroheline on paha. See, et tegu on tõsise turumoonutusega, neid ei huvita. Turg peab kontrolli all olema, et kliimakatastroofi vältida. Kaootiliste süsteemide kontrolli all hoidmine on samas tõsiselt naiivne lähenemine ja tagaside reaalsusest ei ole kaua edasilükatav. Ei finantsüsteemides ega ka majanduses. Kusjuures, veel olulisem, kirkamad kriidid lahkuvad valdkondadest, milles nad perspektiivi ei leia. Probleemi lahendamiseks peab bürokraatlik masin tunnistama oma eksimust, finantsbürokraatia samamoodi. Mina seda juhtumas ei näe. Mitte üks poliitik ei saavuta midagi, kui bürokraatlik aparaat saboteerib tema jõupingutusi. Sai veidike palju loba, aga probleem on keeruline.

[gooligan]

mul on teine üleskutse veel. Ajakirjanikud, kes kindlasti ka seda feedi loevad.
Lõpetage ükskord see energiaalane paanika-külvamine. Jah olukord on s..t, kuid me saame hakkama. Keegi külma kätte ei jää. Halvemal juhul tuleb mõni energiamahukam tootmine seisata. Seda eeldusel, et tuleb väga külm talv. Eesti on 2/3 osas kaetud metsaga, põlevkivi pole otsa saanud, LNG terminal valmib loetud nädalate jooksul jne.

Igapäevased artiklid seoses kõrgete energiahindadega stiilis maailmalõpu kohe-kohe käes, külmetavad ja nälgivad inimesed, pankrotistuvad tööstused, põllumajanduse seiskumine jne teenivad vaid ühe poole huvi. Venelastele sellised artiklid meeldivad nii siseriiklikult, kui ka aitavad kinnistada narratiivi, kuidas kogu energiatootmise üks ja ainus võti asub Putja taskus.
Tegelikkuses on gaasi rohkelt varutud, LNG terminalid on EUs kümnete kaupa ehituses, vanu tootmisvõimsusi taasaktiveeritakse/pikendatakse eluiga jne. Jah, seis on raske, kuid ei midagi ületamatut. ME SAAME HAKKAMA.
Tänane ajakirjanduslik kajastus meenutab vägisi COVID-kriisi paanikat, kus keriti ja keriti. Kuniks lõpuks murdusid nõrgema närvikavaga poliitikud ja toimus doominoefekt (piiride sulgemised, ratsapatrullid jms). Me ei tohi samu vigu tänavu talvel korrata, sest elektritootmine isoleerituna väikestes riikides lihtsalt ei ole võimeline funktsioneerima.

https://kodu.postimees.ee/7599360/video ... 1659102244

[2korda2]

Ma möönan, et ei tunne asja - aga kuidas see 1000 MW juhitavat võimsust, mida Eestis väidetavalt vaja, saadud on? Ja mis juhtub siis, kui seda ei ole?
Kui probleemide lahendamiseks tuleb tippude kompenseerimiseks mujalt kalli hinnaga sisse osta, siis see kallis hind töötabki fossiilkütuse- või tuumajaama kasuks?

Ongi keerulised küsimused. Meil on tipukoormus ~1700MW. On mitmeid võimalusi:
1. Arulage roheline: "Meil on >2GW välisühendusi - pole üldse baasvõimsusi vaja! Üleüldse on kestlik kahanemine ainuõige tee!"
2. Optimistlik roheline: "Meil on 300+MW tuulikuid, juba 300+MW päikest ja peagi 500+MW, 4000EUR tunnihinna ajal oli meil ka 100MW tarbimise poolset elastsust aga talvisel ajal on see kindlasti oluliselt suurem (elame jahedamas toas) - 400MW võitu! Seega 1700-300-500-400=500MW ehk oleks vaja aga välisühendused on ju ka!"
3. Realistlik vaade on pigem: "Tipukoormused on meil talvel, seega päikese toodanguga arvestada ei saa. Pikk ja väga külm on meil talvise seisva kõrgrõhkkonnaga - siis ei ole tuult ka õieti - no 50MW võiks ehk arvestada. Tarbimise poolse vabatahtliku elastsuse ehk suudame talvisel ajal ja lühiajaliselt (kuni paar tundi - lükkad kütte välja) tõsta 300-400MW-ni. Natuke saab ehk ka suunata/keelata (tänavavalgustus jms) ja pmst võib midagi välisühenduste kaudu ka saada aga vähemalt 1000MW võiks ikka olla.
Kui elektrit hakkab päriselt puudu jääma, siis on 2 võimalust:
1. räme hind lükkab piisaval hulgal turult tarbijad välja (selleks peab olema turul piisavalt börsihinda kasutavaid tarbijaid)
2. elektrikatkestused, mis toimuvad kas juhitavalt (rolling blackout) või juhitamatult. Esimesel juhul lükatakse proaktiivselt välja tarbijaid/piirkondi, et elektri parameetrid püsiks. Teisel juhul võib kahjude ulatus olla üüratu - maha põlenud alajaamadest/trafodest alustades ja pikemaks ajaks elektrita jäänud hoonetes olevate torustike lõhkikülmumisega lõpetades.

[gooligan]

Ma möönan, et ei tunne asja - aga kuidas see 1000 MW juhitavat võimsust, mida Eestis väidetavalt vaja, saadud on? Ja mis juhtub siis, kui seda ei ole?

Kui probleemide lahendamiseks tuleb tippude kompenseerimiseks mujalt kalli hinnaga sisse osta, siis see kallis hind töötabki fossiilkütuse- või tuumajaama kasuks?

Normaaltingimustes ei taga tippude ostud piisavat rentaablust nt söejaamadele. Kui särts oli odav ja sisse tuli piiramatult Vene elektrit, siis seisid vanad põlevkivijaamad jõude. Ainult Eesti maksumaksja poolt kinnimakstud suunis tagada 1000MW tagas võimekuse need jaamad taas tööle panna. Täna naudivad seda ettenägelikkust Läti-Leedu-Soome.
Turualustel ettevõte oleks Balti elektrijaama ammu utiliseerinud ja seda võimsust enam ei eksisteeriks.

Mõne aasta pärast on terendamas tagasitulek normaalsusesse - rohevõimsust lisandub niivõrd palju, et baasvõimsust on vaja max 60-100 päeval aastast. Nende mahtude juures turualustel jaamu ei ehita ega üleval ei pea. Aga ilma baasvõimsuseta peaks oluliselt piirama tarbimist, siis kui rohe parasjagu midagi ei tooda. Talvel vajame baasvõimsust kõige külmematel päevadel, mis harilikult täiesti tuulevaiksed. Kas ja kuidas järsult nõudlust neil päevadel vähendada?
Ja kustkohast mujalt me seda energiat noil päevadel sisse ostaksime? Sama külm või veel külmemgi on Soomes, lisaks on meie merealuse kaabli ülekandevõimsus selgelt Balti-turule liiga väike. Lätis-Leedus on gaasipõhised jaamad küll olemas, kuid vähemalt praeguste gaasihindade juures turult välja puksitud.

[Kilo Tango]

...
Mõne aasta pärast on terendamas tagasitulek normaalsusesse - rohevõimsust lisandub niivõrd palju, et baasvõimsust on vaja max 60-100 päeval aastast. ...

Lisandub ka varundusvõimsust. Minu teada on praegu projekteerimisel päris mitu erinevat varunduslahendust alates akujaamadest kuni pumplateni. See vähendab juhitava võimsuse vajadust veelgi ja muudab nende võimsuste üleval pidamise veelgi kallimaks. Samas minu teada maksab Elering juhitavate võimsuste loomisele peale.

[2korda2]

Lihtsalt kommentaariks Läti gaasijaamade kohta - minu teada andis üks selline elektri+sooja tootja Lätis sisse just pankrotikaitse avalduse.

[Madis Reivik]

2korda2, lõhkikülmunud torudest ma saan aru aga miks kaasaegsed alajaamad maha peaks põlema ?

[kraal]

Kui juba Nordpooli remondiks läks, siis peaks lööma lahku rohe-energia ja baasenergia (mis reaalselt GARANTEERIB elektri olemasolu suvalisel hetkel sõltumata ilmast või muudest loodusseisudest). Baasenergia "valmisolekutasu" peaks maksma roheenergia tootjad, kes siin turul tegutsevad ja seda võiks nt organiseeritult vähempakkumise korras seda teha.

Asi oleks palju lihtsam kui roheenergia tootjatele panna kohustus toota stabiilset elektrit. Rajagu koos tuulepargi või päikesepargiga ka salvestamise võimalus või siis ostku vastav teenus sisse. Ja kui vaja põhivõrku selle tõttu investeerida maksku kinni. Mitte nagu praegu kus tarbija maksab varjatult kõik need kulutused kinni läbi võrgutasude ja riigi toetuste.

Selle rahastuse abil võiks ehitada valimis Auvere II, palgata personali ja jätta ta nt 200 päevaks aastas reservi ning rakendada ainult suurte külmade, tuulevaiksete päevade jms korral. Ehk sisuliselt oleks tegu Kiisa-avariijaama laadse tootega, millist rakendadaks vaid teatud nõudluse-hetkedel ja siis mitte päris turu-alusel. See võiks aidata alla tuua ka elektrihinda, sest kaoks ära pidev paanika võimalikust elektripuudusest (sest nagu mainisin baasi täna Baltikumis keegi turualustel võimeline investeerima ei ole).

Jaama personalist on vähe kasu. Vaja ka kaevureid ja ka kaevandusi koos sinna kuuluvaga. Lõputult kütust hunnikusse ei varu. Praegu on elektrijaama juures umbes kahe nädala varu ja see hunnik ei ole üldse väike.

ERR-is on hea artikkel tasub lugeda. https://www.err.ee/1608706405/rain-eple ... i-arihuvid

Viimases Elektrialas on ka hea artikkel. Seal on väidetud, et NordPoolis oli sellel aastal tuulikute tootlus kõige parem 9. nädalal ja see oli 0,36. Ehk siis näiteks tuulikute installeeritud võimusel 1TW toodeti tegelikult 360MW ainult. See oli siis kõige paremal juhul.

Kogu roheenergiast on siin lõimes palju kirjutatud. Kui kirve meetodil arvutada siis taastuvat elektrit on vaja 10 korda rohkem kui me tarbime.

[kraal]

Lisandub ka varundusvõimsust. Minu teada on praegu projekteerimisel päris mitu erinevat varunduslahendust alates akujaamadest kuni pumplateni. See vähendab juhitava võimsuse vajadust veelgi ja muudab nende võimsuste üleval pidamise veelgi kallimaks. Samas minu teada maksab Elering juhitavate võimsuste loomisele peale.

Mitte Elering ei maksa vaid tarbija maksab.
Kui poleks jändamist igasugu jamaga siis poleks ja seda raha kulutust vaja.

[Dr.Sci]

Lisandub ka varundusvõimsust. Minu teada on praegu projekteerimisel päris mitu erinevat varunduslahendust alates akujaamadest kuni pumplateni. See vähendab juhitava võimsuse vajadust veelgi ja muudab nende võimsuste üleval pidamise veelgi kallimaks. Samas minu teada maksab Elering juhitavate võimsuste loomisele peale.

Mitte Elering ei maksa vaid tarbija maksab.
Kui poleks jändamist igasugu jamaga siis poleks ja seda raha kulutust vaja.

Tegelikult ju pole vahet maksab riik või tarbija... nagu öeldud, projekteeritakse... võib olla isegi mitte veel ei projekteerita vaid kaardistatakse. Paberile/arvutisse tõmmatud esimesest joonest jaamas liikuva esimese elektronini on oioi kui mitu talve aega... aga plaanid käesolevaks talveks? Jah, hinnatõusu kompenseerimisest räägitakse aga kui Baltikumi peale ei jätku elektrit ükskõik millise hinnaga? Hoiame üleval tööstust või kodutarbijaid?

Ja mis rahasse puutub - vaatasin, võrreldes 2020 aastaga on elektritarbimine 1,5 korda väiksem arve üle 3 korra suurem...
Augustikuu siis. Praegu maksan augustis rohkem kui 2021 veebruar - ja majal on maaküte, õnneks mitte 100% elektriküte nagu oli esialgses projektis.

Ja ma ei hädalda. Ma jaksan oma elektritarbimise praeguse hinnatasemega veel kinni maksta ja ei torma käsi õieli abi järele. Aga paljude jaoks on praegune hind ka juba üle talutavuse piiri.

EDIT
Mis puudutab veel energiahinda siis
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12006 ... -oluliselt

HKScan ehk Baltikumi suurim lihamüügi ettevõte kinnitas Ärilehele, et kui riik otsustab energiakriisis mitte toetada Eesti ettevõtlust, siis saavad kohalikud tegijad ellu jääda vaid müügihindu tõstes. „Seda lootuses, et nende toodetele pole turule tulemas teiste Euroopa Liidu riikide poolt subsideeritud tooteid, mida tarbijad paratamatult ostujõu vähenemise tingimustes siis eelistama hakkavad,“ rääkis HKScani Baltikumi finantsdirektor Markus Kirsberg.

Eesti suurima toiduainetööstusena on nende sooviks, et juhul kui riik plaanib ettevõtetele gaasi hinda mingil moel kompenseerida, võetakse selle aluseks eelmise kalendriaasta tarbimise maht. „See annaks ettevõtetele nagu meie ja paljud teisedki, kes on ise investeerinud asendusenergia allikatesse oma teiste investeeringute arvelt, õiglasema positsiooni,“ täpsutas Kirsberg.

Kana ja sealiha lähevad veel kallimaks

Perioodil septembrist novembrini on oodata järgmist hinnatõusulainet, mil kanaliha hinnad tõusevad alates 10% ja sealiha hinnad alates 20%.

[Kapten Trumm]

Eilses Välisilmas oli sissevaade Leedu energeetika arengutele.

Jättes tänased probleemid kõrvale, jäi silma see, et ühtegi baasenergiainvesteeringut nad teha ei kavatse. Papp pannakse huugama ainult rohele (mis vististi on ka mõistlik). Mingid akupankade ideed olid ka, aga no Leedu suuruse riigi toitmine tuulevaiksetel päevadel akudelt liigitub pigem uhhuuvaldkonda.
Ehk sisuliselt öeldakse sõnadeta välja, et nemad ei kavatse sentigi enam fossiili/baasenergiasse lükata - Leedukate energeetika toimimine lükatakse ülejäänud Nordpooli osaliste kanda ning arve makstakse solidaarselt.

Leedu "energeetika" = täi kraevahel.
Tegelt on samasugust mentaalsust olnud ka muude projektidega, kus gediminased tirisid usinalt tekki enda peale.
Viimati oli katse kasutada Rail Balticat oma idatransiidi fantaasiates. Millega tekkis kogu ürituse kraavi laskmise risk.

Aga et ehitada siia maksumaksja raha eest elektrijaama, mille võimsuse tirib Leedu talvel endale - ei toeta.

[kraal]

Tegelikult ju pole vahet maksab riik või tarbija... nagu öeldud, projekteeritakse... võib olla isegi mitte veel ei projekteerita vaid kaardistatakse. Paberile/arvutisse tõmmatud esimesest joonest jaamas liikuva esimese elektronini on oioi kui mitu talve aega... aga plaanid käesolevaks talveks? Jah, hinnatõusu kompenseerimisest räägitakse aga kui Baltikumi peale ei jätku elektrit ükskõik millise hinnaga? Hoiame üleval tööstust või kodutarbijaid?

Kõik õige.
Mind ärritab kõige rohkem see, et 15 aastat on molutatud ja ei ole mitte midagi tehtud. Kuigi Insenerid ja teadlased on probleemile osutanud.
Ja nüüd kui probleem kolgib uksele tegeletakse mingi jamaga.
Parts ärgitaks ehitama Auvere elektrijaama ja oi kuidas teda kiruti selle pärast. Tema viga oli see, et oleks pidanud tegema kaks elektrijaama mitte ühe. Kui meil ei oleks seda ühtegi oleks olukord palju hullem.
Kahjuks odava energia aeg on möödas. Mida rohkem on päikese ja tuule energiat seda kallimaks läheb ka elekter arvestades kogukulu.
Mida kallim on energia seda väiksemaks muutub majanduskasv, õigemini tekib majanduslangus ja seda pikkadeks aastateks.

[manjabes]

Hoiame üleval tööstust või kodutarbijaid?

See on tegelikult fookust eemale juhtiv (ja kontraproduktiivne) vastandamine. Kui ei ole esimest, siis ei ole pikapeale ka teist. Ja vastupidi.

[aksel90]

Majandusminister Robert Habeck siiski kinnitas esmaspäeval, et Berliin plaanib endiselt tuumaenergiast järk-järgult loobuda.
https://www.err.ee/1608706051/saksamaa- ... aama-lahti

Just kõige huvitama koha peal lõpetab ERR uudise ära. OK, Berliin plaanib loobuda, aga mis asemel tuleb?