Kapten Trumm kirjutas: ↑03 Sept, 2022 6:31
Püssiteema on siin teisejärguline. Ott Kiivikas vibutaks seda AK4 sama kergelt käes kui R20.
Ei käi need asjad ikka päris nii. Julgen väita, et ka Ott Kiivikas oleks R20-ga tunduvalt efektiivsem, kui AK4-ga, seda enam,et tegemist on võrdlemisi lühikese mehega, kelle jaoks AK4 on selgelt liiga pikk, eriti koos hetkel kasutusel oleva kuulivestiga. Lisaks, mitut Ott Kiivikat või samaväärset tegelast sa oma rühmas või malevas-malevkonnas tead?
Samuti ei võta sa arvesse mitmekordset vahet kaasaskantava laskemoona hulga vahel. Uuringud on näidanud, et kaasaaegsete relvakonfliktide võitja on enamasti see, kellel on rohkem laskemoona ja kes suudab seda laskemoona suurema tiheduse ja efektiivsusega vastase poole teele saata. R20 on siin selge liider, kuna selle laskemoona saab sama kaalu kohta üle kahe korra rohkem kaasas kanda ning selle standardkomplektis on laskemoona samuti tublisti üle kahe korra rohkem. Võttes arvesse AK4 terassalvede kaalu on vahe üle kolme korra. Kui nüüd siia juurde panna veel oluliselt kiirem efektiivse tule andmise võimekus koos praktikas samaväärse terminaalse efektiivsusega ning tunduvalt parem standardkomplekti kuuluv sihtimisseade on kahe relvakomplekti vahe tegelikkuses väga suur.
120 padrunit lahingkomplektis on naeruväärselt vähe, sellest piisab vaevu üheks ainsaks väiksemaks kontaktiks. Oma kogemustele tuginedes lõppesid AK4-dega tehtud jao ja rühma rünnakud peaaegu alati sellega, et juba enne konflikti keskpunkti olid enamus meestel salved kas täiesti tühjad või sama hästi kui tühjad. Päris mitu korda on näiteks kattegrupp kaotanud tuleülekaalu, kuna laskemoona lihtsalt pole rohkem, ning tiibav üksus on pidanud tagasi tõmbama, või on üksus pidanud kaitsepositsioonidelt taanduma või linnalahingus hoonest/alast taganema, sest salved on tühjad. Iga väiksemgi planeerimata kontakt (isegi ilma kannatanuteta) võis üksuse põhiülesande täitmise ohtu seada, kuna laskemoona ei pruukinud enam püstitatud ülesande täitmiseks jaguda. Isegi kui kästa võitlejatel alati teise lahingkomplekti jagu lahtist moona rakmetes hoida, lähevad rakmed peagi väga raskeks ning tule all salvede laadimine karbist on äärmiselt keeruline tegevus. Tuletan siinkohal jälle meelde, et kaks lahingkomplekti AK-4 moona kaalub sama palju, kui 4-5 lahingkomplekti R20 moona, olenevalt standardkomplekti kuuluvate salvede kaalust.
Reservarmee relv peab olema võimalikult ergonoomiline, kerge ja käsitletav. R20 on kõigis selles tunduvalt parem, kui AK4 või ükskõik milline teine G3 kloon. Väide, et R20 kasutamine üksikvõitleja relvastuses ei tõsta olulisel määral tema efektiivsust võrreldes AK4-ga, on vale.
Kapten Trumm kirjutas: ↑03 Sept, 2022 6:31
Mina pean vormist väljas KL meeste ja VF regulaarväe kontakte 100 m pealt,
kus õhku lastava metalli hulk maksma hakkab, nagunii suitsidaalseks
Mõte õige, aga siin sa lähed enda varasema väitega vastuollu ja tegelikult tõestad ka ise minu vastuargumenti. R20 suudab mainitud metalli AK4-ga võrreldes tunduvalt rohkem ja tunduvalt efektiivsemalt õhku paisata. Kui see loeb, siis loeb ka relv.
Kapten Trumm kirjutas: ↑03 Sept, 2022 6:31
ära minnes jõuab vastane järgi ning edasi on tapatalgu - õppustel nt liitlastega korduvalt tõestatud.
Vajab mainimist, et liitlased on õppustel tihti sisuliselt surematud. Kui lendavad päris kuulid, võib tulemus olla hoopis teine. Seda kõike muidugi eeldusel, et sa oma üksusega pardarelvade efektiivse tule all ei paikne, sest vastasel juhul on küll tapatalgud. LIsaks on tagaajaval üksusel hoopis vähem motivatsiooni järgi joosta, kui päriselt on suur tõenäosus peale tormates oma elu kaotada. Vahel piisab näiteks ühest ainsast külgmiinist, et vastase jälitav üksus päris pikaks ajaks seisma panna. AKF-i selles ja teistes teemades varasemalt postuleeritud idee VF SOF kompanii suurustest üksustest, kes sekundite jooksul reageerivad ja igale jaole fanaatilise verejanuga järgi jooksevad, on pehmelt öeldes ebarealistlik.
Muus osas olen nõus. SOK on ikkagi oluliselt vähem intensiivsem ja sisaldab kordades vähem tunde maastikupraktikat võrreldes ajateenistuse SBK-ga. Sama on peaaegu alati tõsi ka erialakursuste kohta. Puudulike üksikvõitleja oskuste baasil allüksuse koostöö drille teha on tõesti maja viltusele vundamendile ehitamine. Nagu AKF mainis, siis kuiva ja igavat drilli ei viitsita teha ja loodetakse kohe "lahedamate" asjade peale edasi liikuda. KL-is olen näinud ikka omajagu võitlejaid, kelle kohta kerkib küsimus, kas antud tegelane üldse SOK-i või SBK kunagi läbinud ongi. Samuti näeb sageli võitlejaid, kelle jaoks tundub juba igapäevaelu füüsiliselt äärmiselt raske olevat rääkimata lahingsituatsioonist.
Omalt poolt lisaks veel juurde, et sageli on manöövrite ebaõnnestumise põhjuseks ka vähene otsustusvõime ning kehvast väljaõppest tingitud ebarealistlikud eeldused. Ülematel tasub mõelda, kas iga kontakt on tõesti lahendatav ainult üksi-üksi peale jooksmisega ja kas antud kontaktis osalemine on üldse vajalik.
mongol kirjutas: ↑05 Sept, 2022 20:29
Püssi kaal (ja kasutusmugavus, mis võrdub kasutamise efektiivsusega) on esmajärguline, siiski.
Väide igati õige.