Katastroofiline lüüasaamine Harkivi piirkonnas ajendas Kremlit kuulutama välja ülevenemaalise värbamiskampaania: hinnang Vene Föderatsiooni tegevusele 15. septembril.
Ukraina väed jätkavad vastupealetungioperatsioone Ida-Ukrainas, suurendades survet Venemaa positsioonidele ja logistikaliinidele Ida-Harkivis, Põhja-Luganski ja Donetski idaosas.
Sellest kirjutab ISW.
Vene allikate sõnul jätkavad Ukraina väed maapealseid operatsioone Izjumist edelas, Limani lähedal ja Oskoli jõe idakaldal, mis väidetavalt sunnib Vene vägesid mõnest Ida-Ukraina piirkonnast taganema ja teisi tugevdama. Venemaa vägedel Ida-Ukrainas on tõenäoliselt raske oma kaitseliini säilitada, kui Ukraina väed jätkavad tungimist ida poole.
Kreml reageerib lüüasaamisele Harkivi piirkonnas mini-tomobilisatsiooni hoogustamisega, mitte ei loo tingimusi üldiseks mobilisatsiooniks. Tšetšeenia juht Kadõrov kutsus kõiki föderatsiooni subjekte üles alustama "enesemobilisatsiooni" ja mitte ootama, kuni Kreml kuulutab välja sõjaseisukorra. Kadõrov ütles, et iga föderatsiooni subjekt peab oma valmisolekut Venemaad aidata tõestama vähemalt 1000 sõjaväelase värbamisega, mitte aga kõnede ja tulutute massiürituste korraldamisega. Vene propagandist Margarita Simonjan kordas, et venelased peavad vaenutegevusega vabatahtlikult ühinema ning mitmed ustavad Venemaa kubernerid toetasid avalikult Kadõrovi kõnet. Venemaa poolt ametisse nimetatud okupeeritud Krimmi juht Sergei Aksjonov teatas Kadõrovi üleskutsete peale kahe vabatahtlike pataljoni formeerimisest poolsaarel.
Lüüasaamine Harkivi piirkonnas ajendas Kremlit alustama ülevenemaalist värbamiskampaaniat. Kremli ametnikud ja riiklik meedia ei ole varem kutsunud üles üleriigilisele värbamisele, vaid on andnud kohalikele ametnikele ja meediale korralduse näiliselt omal algatusel vägesid suurendada. Kremli pressiesindaja tervitas ähmaselt pataljonide loomisest 12. juulil, samal ajal kui 47 lojaalset föderaalsubjekti reklaamisid ja rahastasid piirkondlike vabatahtlike pataljonide värbamise kampaaniat. Tuntud Vene blogija ja üldmobilisatsiooni pooldaja kiitis Kadõrovi-taolisi ametnikke Venemaa ebaefektiivse kaitseministeeriumi asemel ajateenistuse võtmise eest. Tõenäoliselt tagab see värbamisreform Kremlile rohkem toetust natsionalistlike tegelaste seas, kes on Venemaa kaitseministeeriumi suhtes üha kriitilisemad, isegi kui see kampaania ei tooda suurt hulka lahinguvalmis vägesid.
Kreml on tõenäoliselt loobunud oma püüdlustest kaitsta üksikuid föderaalalasid värbamiskampaaniate eest, mis võivad sotsiaalseid pingeid eskaleerida. ISW teatas varem, et Kreml üritas Moskva linna elanikke kaitsta teadete eest, et Moskvas moodustatakse vabatahtlike Sobjaninski rügement. Venemaa opositsiooniväljaanne The Insider märkis, et mitmed rühmitused Burjaatia, Kalmõkkia, Tuva ja Jakuutia vabariikides võtavad avalikult sõna Kremli rõhuasetuse vastu etnilisele värbamisele. Simonjani avaldus "enesemobilisatsiooni" kohta tekitas venelaste seas arvukalt negatiivseid kommentaare, kutsudes Vene oligarhe sõja eest maksma ja selles ise võitlema.
Kreml on peaaegu kindlasti ammendanud enamiku algselt endistes liiduvabariikides asuvates Venemaa baasides paiknenud vägedest alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse, mis tõenäoliselt on nõrgendanud ka Venemaa mõju nendes riikides. Raadio Vaba Euroopa/Raadio Vabadus (RFE/RL) uurimine teatas 14. septembril, et alates täiemahulise sissetungi algusest on Vene sõjaväelased viinud ära juba umbes 1500 Vene sõdurit 201. Vene sõjaväebaasist Dušanbes (Tadžikistan) Ukrainasse ja kavatseb tulevikus kolida rohkem 600 inimest Dušanbe ja Lõuna-Tadžikistani linna Bokhatari rajatistest. 13. septembril teatas Raadio Liberty lisaks, et Venemaa on alates 2021. aasta lõpust tõenäoliselt paigutanud erinevatel aegadel ümber umbes 300 Tuva sõdurit Kõrgõzstanis asuvast Vene "Kanti" õhuväebaasist, et sõdida Ukrainas.
Kesk-Aasia riikidest lahkumine on Kõrgõzstani ja Tadžikistani piirikokkupõrgete kontekstis tähelepanuväärne. 14. septembril vahetasid Tadžikistani ja Kõrgõzstani piirivalvurid omavahel tulelööke kolmes erinevas intsidendis, milles hukkus vähemalt kaks inimest. Vägivalla hoogustumisega Tadžikistani ja Kõrgõzstani vahel, mis mõlemad on Venemaa kontrolli all oleva Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (CSTO) liikmed, on taas kaasa toonud Aserbaidžaani agressioon CSTO liikmesriigi Armeenia vastu. Vene väed tõmbasid sõja alguses Armeeniast välja ka oma 800 sõdurit, et korvata kaotusi Ukrainas, teatas ISW varem.
Peamisest kokkuvõte:
* Ukraina relvajõud jätkavad vasturünnakut Ida-Ukrainas.
* Kreml reageerib lüüasaamisele Harkivi piirkonnas mini-mobilisatsiooni hoogustamisega, mitte ei loo tingimusi üldiseks mobilisatsiooniks.
* Kreml on pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse veebruaris, peaaegu kindlasti ammendanud enamiku algselt endistes liiduvabariikides asuvates Venemaa baasides paiknenud vägedest, mis tõenäoliselt nõrgendas Venemaa mõju nendes riikides.
* Vene ja Ukraina allikad teatasid Ukraina vägede rünnakutest Harkivist loodes, Ukraina sillapea lähedal Inguletsi jõel ning Hersoni ja Dnepropetrovski oblasti piirist lõuna pool.
* Venemaa ametisse nimetatud okupatsiooniametnikud ja blogijad väitsid, et Ukraina väed sooritasid dessandi Kinburni säärele.
* Vene väed on sooritanud piiratud ulatusega rünnakuid ja tugevdavad positsioone idateljel.
* Vene marionett DNR üritab tõenäoliselt takistada oma administraatoritel põgenemast Ukraina vasturünnaku eest, demonstreerides DNR bürokraatlikku haprust.
Nagu teatas rühmitus IS, püüab vaenlane võita aega Ukraina relvajõudude vastupealetungi peatamiseks.
https://sprotyv.info/analitica/katastro ... entyabrya/