Kuidas oleks üks tuumasõda

[Kapten Trumm]

Mis näiteks juhtuks ühe lauda taga kõduneva MTZ-ga?

Käiks, kuni paak tühjaks saab.

Ma olen muidu mõne koti jagu saaki saanud labidaga tehtud kartulimaast ja enam-vähem kujutan ette, mida see tähendab. Meil muidugi oli korralik seemnekartul, sellega läheb aastate lõikes kehvasti. Aga küll nad välja veavad, kui esimese aasta üle elavad.

See seemnekartul võib sõja hetkel asuda kuskil suures terminaalis, mis hävib koos sadamaga. Sama ka seemneviljaga. Eriti nadi on olukord siis, kui sõda tuleb näiteks augustis. Meie poolkeral on viljakoristus alles algamas, enamik vilja on veel põllul (st saastub) ja varud laos on minimaalseld. Neid, kel seemnevili on omast käest võtta, on tänapäeval rahvastikust nii 5%.

Mis masinaid puudutab, siis kõige tuumasõjakindlamad ongi vanakooli diiselmasinad. Kahjustada saab seal elekter (EMP), kuid see on kergesti taastatav. Vanakool lihtsustab, kuid mitte alati, ottomootoritel saab tõenäoliselt pihta ka süütepool, mis on tööstuslikult toodetav, see on siis vaja kuskilt leida, enne kui masin tööle hakkab. Tänapäeva autod saab teoorias muidugi sõitma panna ka karburaatoriga, kuid see vaheb suuremat ümbertegemist (näiteks puuduvad võimalused paigaldada vanakooli katkestijaotur).

Kui me räägime kütusest, siis suured terminaalid ja naftatöötlemiskeskused hävivad esimeses järjekorras. Alles jäävad sihtmärgialadest kaugemal asuvad bensiinijaamad ja talunike kütusemahutid. Viimastest igaüks ei saa midagi, sest talunik muutub kriitiliseks ametiks, muidugi kui tema elektroonikat täis John Deere traktorid peaks veel töötama või mõni Belaruss hinges on. Hoopis kole saab olema karjakasvatusega, keskustest eemal asuvad tuhandeid loomi täis laudad jäävad terveks, kuid ei pruugi olla elektrit ja inimesi, kes neid lüpsaks.

[Kriku]

Mis näiteks juhtuks ühe lauda taga kõduneva MTZ-ga?

Käiks, kuni paak tühjaks saab.

Ma olen muidu mõne koti jagu saaki saanud labidaga tehtud kartulimaast ja enam-vähem kujutan ette, mida see tähendab. Meil muidugi oli korralik seemnekartul, sellega läheb aastate lõikes kehvasti. Aga küll nad välja veavad, kui esimese aasta üle elavad.

See seemnekartul võib sõja hetkel asuda kuskil suures terminaalis, mis hävib koos sadamaga. Sama ka seemneviljaga. Eriti nadi on olukord siis, kui sõda tuleb näiteks augustis. Meie poolkeral on viljakoristus alles algamas, enamik vilja on veel põllul (st saastub) ja varud laos on minimaalseld.

Vastupidi, kõige raskem on siis, kui pauk tuleb talvel või kevadel. Kui pauk tuleb augustis, siis saavad ellujäänud hakata koristama eelkäijate külvatud vilja. Kui pauk tuleb talvel või kevadel, siis peavad nad hakkama seemnehoidlatesse sisse murdma.

Neid, kel seemnevili on omast käest võtta, on tänapäeval rahvastikust nii 5%.

Enne sa tsiteerisid kedagi, kes väitis, et Suurbritannias jääb aasta jooksul ellu 1-2 M inimest - see on 1,5 - 3%.

Hoopis kole saab olema karjakasvatusega, keskustest eemal asuvad tuhandeid loomi täis laudad jäävad terveks, kuid ei pruugi olla elektrit ja inimesi, kes neid lüpsaks.

Suurem jagu kärvab ära, osa pääseb loodusesse lahti, osa tehakse lihaks, mõned võetakse endale koju.

[Lemet]

Need 2000 tuumarelva on üsna rumal näide. Tegemist on isoleeritud plahvatustega, neist arvestatav osa on tehtud maa all ja enamik on teist tehtud viisil, et minimeerida saastet

Neist 2000st olid tiba alla 500 siiski maa- ja veepealsed või õhus toimunud. Pahatihti ka kõik võimasimad. Tsaar-pomm, Desert Rock, Totsk, Castle Bravo, Castle Yankee, Castle Romeo( need viimased kolm suhteliselt väikese vahega ja kõik üle kümne megatonni, nii et annab sõjana ette kujutada küll), Test 219 etc, etc.

[Kriku]

Võtame hüpoteetilise juhu, kus keegi peab oma perega näiteks 1000 lammast. Kõrvaltaludes elavad ühel pool kohaliku kooli füüsikaõpetaja, kellel on väike aiamaa, sõstrapõõsad ja 5 peret mesilasi ning teisel pool kaugtööd tegev aksessuaaridisainer, kellel on ilus sile muru ja roosid. Ühel kenal hommikul elektrit enam ei ole, lambapidaja traktorid enam ei liigu ja pikapeale saab selgeks, et niipea ei tule ka. Mis saama hakkab?

Korralik laut ja teadmised loomapidamisest on ainult lamburil, niisiis loomade ümberjagamist ei tule. Füüsik on esimesel päeval lamburi ukse taga, et arutada, kuidas edasi elada. Koos teevad nad selle disainerile ka selgeks. Nii palju lambaid kui saab, tehakse lihaks ja suitsutatakse-soolatakse (nii palju kui soola on). Ülejäänud tehakse lihaks riburadapidi, kuni jõutakse karja arvukuseni, mida kolme perega käsitööna hoida suudetakse (ma ei tea, kui palju see on - 100 tükki näiteks...?). Kõik õpivad lamburi senistel kultuurheinamaade vikatiga niitmise ära. Uuendama neid ei hakata, aga aastaid püsib senine taimik, pidevate looduslike lisandustega. Füüsik rohkendab oma mesilasi, kuidas jõuab, kuid saaki piirab tugevalt muidugi see, et kunstsööta pole enam kuskilt võtta. Lisaks kõplavad kõik hoolega oma aiamaid ja panevad hakkama kõiki vilju, mille seemnetele kuskilt küüned taha saavad. Kuskilt õnnestub loodetavasti mõned veised ka ära pätsata lammastele lisaks.

Loomulikult määrab õnnestumise ära suur hulk nüansse, mille modelleerimiseks on vaja täpsemaid algandmeid - näiteks see, kuidas marodööridega hakkama saadakse. Aga sellised rakukesed tekivad ja osa neist jääb ellu ka.

[Dr.Sci]

..... Füüsik on esimesel päeval lamburi ukse taga, et arutada, kuidas edasi elada. ....

edasi jagatakse suhted vastavalt sellele kel on rohkem padruneid. Kahjuks.

[Lemet]

Trifiidide päev annab siia juurde lugeda...

[Kriku]

..... Füüsik on esimesel päeval lamburi ukse taga, et arutada, kuidas edasi elada. ....

edasi jagatakse suhted vastavalt sellele kel on rohkem padruneid. Kahjuks.

Kui neil vähegi aru peas on, siis mitte - neil on kõigil üksteist vaja. Füüsik ja disainer ei saa hakkama ilma lamburi lammaste ja oskusteabeta, lambur ei saa hakkama ilma nende tööjõuta.

Kui on tingimata vaja üksteist maha lüüa, siis seda saab kirvega ka teha.

Trifiidide päev annab siia juurde lugeda...

See on hästi läbi töötatud ulmežanr, mille nimetus inglise keeles cosy catastrophe, kui kellelgi on huvi otsida. "Trifiidide päev" on tõepoolest silmapaistev näide.

"Trifiidide päevas" aga sai kogu maa ühtlaselt pihta, tuumasõja korral jäävad suured alad puutumata.

[Lemet]

Trifiidide päevas" aga sai kogu maa ühtlaselt pihta, tuumasõja korral jäävad suured alad puutumata.

Seda küll, aga suure tõenäolsusega on põhjalikult pihtasaanud alad ka kõige arenenumad alad. Lõuna-Ameerika vihmametsade hõimudel läheb tänase arengutaseme saavutamiseks ikka kõvasti aega.

[Kriku]

Ei, ma räägin ikka Euroopast ja USA-st. Küllalt jääb alles selliseid külakesi, mida ülal kirjeldasin. Pihta saavad suurlinnad otseses rünnakus ja marodööride poolt rüüstatud alad kõigi linnade ümber.

Traagika on muidugi sellest, et venelastel on mobiilsetel kanduritel piisavalt lõhkepäid, et pommidada Euroopa ja USA tagasi keskaega. Üle 700 lõhkepea siis.

[Runkel]

Sellele lausele tasub mõelda. Kommunikatsioonispetsid on Vene propa-TV arengut kirjeldanud, et nüüd on saadetes jõutud tuumalöögi "normaliseerimiseni", mis võtaks bandeeralastelt võitlusvõime. Psühholoogiliselt on seda tõket raske ületada, kuid võimalik.

Vastupidi töötab ka - kui bandeeralased lepivad mõttega, et nagunii saavad ka tuumapommiga, siis see ei võta neilt võitlusvõimet. Sellele ongi IMHO Ukraina viimase aja avaldused suunatud.

Jep.

Rainer Saks selgitab:
https://www.err.ee/1608736492/saks-on-v ... a-kasutama

[lamba-ants]

Need 2000 tuumarelva on üsna rumal näide. Tegemist on isoleeritud plahvatustega, neist arvestatav osa on tehtud maa all ja enamik on teist tehtud viisil, et minimeerida saastet. Ka on neid tehtud kohtades, kus oleks eriti midagi põleda, aga just hiigelpõlengute suits ja gaasid on need, mis tuumatalve ja -öö tekitavad.

2000+ plahvatust oli illustreerimaks, et lihtsalt tuumaplahvatused ei põhjusta nn. tuumatalve, põlengutest juba kirjutasin ka eelnevalt. Teoreetiliselt on võimalik "tuumatalv" tekitada ilma ühtegi tuumarelva kasutamata, kui sadakond linna Dresdeni moodi põlema panna.

Mis puudutab väidet "teadlased arvavad", siis nagu varasemas postituses kirjutasin, neid mudeldamisi ja arvamusi on erinevaid. Hüpoteesi paikapidavust hinnatakse teaduses eksperimendiga, seni jäävad need kõik arvamusteks.

Kui ajaloos sorida, siis Euroopas on olnud ikaldusi pisemategi asjade pärast, nt suurem vulkaanipurse Islandil, mille suits siia triivis.

Kui viitad Eyjafjallajökulli purskele, mille tõttu nädal või paar lennuliiklus oli häiritud, siis sellise "ikalduse" olen rõõmuga nõus üle elama. Tõsi, maailma ajaloos kaugemal sorides on olnud selliseid vulkaanipurskeid, mis on mitmeks aastaks globaalset temperatuuri alandanud ja kahtlemata juhtub neid tulevikuski.

[Kilo Tango]

Lihtsalt väike kõrvalmärkus - siin räägitakse palju sellest, et taktikalised tuumakad on "väikese võimsusega". Taktikalise tuumaka võimsust piirab 2 asja - lähedus omadele ja kandjate väiksus. Seetõttu loetakse praktikas taktikaliseks lõhkepead, mille lennuulatus jääb lahinguvälja piiridesse ja mis seetõttu on väiksema lõhkepeaga (<100kt).

Et aga asju konteksti panna, siis ka Hiroshima ja Nagasaki pommid olid taktikalised (lennkipommid - 15kt ja 21kt vastavalt).

Igasugune tuumakas on laastav. Nüüd, et asju veel laiemasse konteksti panna, siis tuumaka kasutamise järel jääb Putin ilma mitte ainult oma sõjaväest ja "sõpradest", vaid ka nn. "mõistjatest". Nagu näiteks Hiina, India jms. Hiina on tuumaka kasutamise suhtes eriti tundlik ja väljendanud seda mitmel korral ka nii rohkem kui vähem diskreetselt diplomaatiliste kanalite kaudu.

Loodan, et see mõistmine on pässile kohale viidud ja et me ei näe siinsete arutelude temaatikat ("tegelikult polegi tuumasõda nii hull") reaalsuses välja mängitavat. Muide, see narratiiv ("tegelikult polegi tuumasõda nii hull") on olnud viimastel aastatel Vene propaganda üks olulisemaid sõnumeid tuumasõja kontekstis. Miskipärast usutakse, et "Venemaa elab ikka üle", mis, arvestades kliimat ja populatsiooni paiknemist Venemaal, on pehmelt öeldes nõder jutt.

[Kriku]

Ja rahva meelsust. Kui Tallinn & Tartu homme häviks, oleks ellujäänud eestlastel ikkagi selge, et nemad on Eesti Vabariik. Venemaalaste puhul on sellega igasuguseid probleeme, nagu näha ka näiteks akf Gideonicu hiljutisest väga sisukast refereengust Venemaa meelsuse teemas.

Venemaa elaks kindlasti tuumasõja üle, Vene Föderatsioon mitte.

[Kriku]

Üsna ootamatult on Putin sattunud sama probleemi ette, mis kunagi oli Abamal: "punane joon" on nimetatud, vastane on valmis sellest jõhkralt üle trampima (või on juba trampinud, kuidas võtta), aga ise müristada seejärel väga ei tahakski. Ainult et ei POTUSe isiklik julgeolek ega riigi tulevik ei sõltunud langetatavast otsusest vähimalgi määral.

[lamba-ants]

Kõik õpivad lamburi senistel kultuurheinamaade vikatiga niitmise ära.

See on hea mõte, aga kustkohast nad vikatid saavad? Enne sõda oli 100 km kaugusel ehituspoes kaks tk. Võibolla mõni sepp oskab veel teha või häda korral õpib selgeks, aga sepa leidmine on side puudumisel kuradi raske.