Siis kui kaob vool!

[OLAVI]

Ühe liitri bensiini põletamisel saab ca 10kW soojusenergiat aga nagu alljärgnevast testimisest on näha, siis 1L bensiinist saab selliste genekatega ca 2kWh elektrienergiat tekitada, siis bensiinist (vedelkütusest) elektri ketramine sooja saamiseks otsese elektiküttega ei ole energeetiliselt otstarbekas.

Vedelkütusest sooja saamiseks on mõistlik seda koldes põletada.
(Ei hakka siinkohal meenutama vana tudengitarkust, kus bensiiniliitriga ahje soojaks(lõhki) köeti.)

Video erinevate majapidamistes kasutatavate genekate kütusekulu testimisest, kus neil lasti töötada 200ml bensiiniga ja 2kW koormusega:
https://www.youtube.com/watch?v=KZ4UBF8 ... 0%BB%D0%BE

[Madis Reivik]

Vesijahutusega geneka integreerimine keskküttega ei ole eriti keeruline.
Samas, suur osa soojast lahkub heitgaasidega, selle kasutamine on natuke keerulisem..

[gooligan]

Bensiini/diiselgenekad oluliselt kapriissemad ja vajavad rohkem hooldust. Lisaks on bensiinil ja diislil komme seistes rikneda/setet koguda ja ummistusi/käivitusprobleeme tekitada. Hoiustamisel tuleb arvestada, et suvel kuumaga nad paisuvad. Ja talvel nt diisel peaks olema talvediisel (juhul kui säilitatakse välitingimustes). Suvediisliga genekas lihtsalt ei käivitu. Ehk selleks, et diiselgenekast reaalselt ka kasu oleks tuleb pidevalt hoiustatavat kütust vahetada, genekat hooldada jne.
Eestis ühe panga näitel täideti Mustamäel nende diiselgeneka paak (asub õues eraldi mahutis). Suvel kuumaga tekkis suur reostus, sest paisudes hakkas ta end paagist üle ajama.
Teistpidi ei käivitunud talvel -20 kraadi juures Ülemistel hotelli genekas, sest paagis oli paksuks läinud suvediisel...

Gaas on olemuselt palju universaalsem - teda saab lihtsalt kasutada nii kütmisel kui ka toiduvalmistamisel, jahutuses jne.
Mul oli kunagi haagissuvila ja sel olid sisuliselt kõik süsteemid gaasile üles ehitatud (küte/külmik/pliit/ahi/soe vesi + 12v süva-aku+ päikesepaneelid katusel (raadio/tv/tualett/valgustus). Selline setup koos mõne ballooniga tagab tegelt mitmenädalase sõltumatuse (suure külmaga läheb gaasi muidugi rohkem). Kuskil RMK platsil vegeteerides saab toitu jms valmistada lõkkel ning minimaalne küte ainult magamise ajaks.
Aga noh, eks igaühele oma.

[Madis Reivik]

Kui rahakott ei oleks takistuseks ja leiaks see 5k - 8k, siis teeks lahenduse

1) garaazhi 1000L dislamahuti. Või siis kaks mahutit - reserv ja töömahuti.
2) tankimispüstol
3) kordamööda tangiks ühest ja teisest, kui tühi siis telliks tankuri (ei ole kursis mis on lisakulu paakauto sõidul, see määraks mahuti suuruse)
4) ning dislagene jaoks oleks pidevalt värske kütus olemas.

Tekiks väike lisavõit kui viitsiks ka kütusehindu jälgida.

Rääkisin ühe vana tuttavaga suure haigla tehnohaldusest, imelikul kombel nemad sellist süsteemi ei kasuta. Ning aegajalt vahetatakse reservdiisel täies koosseisus välja. Iseenesest võiks ju teha haiglasisese tankla, neil ju kiirabiautod jms. Ei tea mis takistuseks on.

[wolfgang]

Kahe tonni tankimisel küsid sa Jetoili vms. müügimehelt, mis hinna ta sulle teeb ja ütled asukoha ja veokas tuleb hoovi ja laseb need täis. Ilma lisatasuta. Müügimees arvestab selle hinna sisse. Need kütteautod tiirutavad pidevalt oma piirkondades ringi, niiet ses mõttes mingit eriti pikka lisasõitu nad tegema ei pea.
Genekate jääksoojuse ärakasutamise lahendusi pole ma oma silmaga veel näinud, kuigi tõesti, midagi keerulist selle rajamises ja nt. olol soojasõlme integreerimiseks, ei tohiks olla. Kusjuures sellisel juhul on tegemist koostootmisjaamaga ja on õigus ka toetust küsida. Iseasi on, et kas mingi SHTF olukorras kelleltki seda küsida on.
Välitingimustes peab tõepoolest kasutama talvediislit, aga ega seda siis suvel ei pea välja vahetama. Diisli väljavahetamise intervall oli vist mingi 5 aastat, aga üldjuhul seda eriti ei tehta. Ja kui tehakse siis küsivad firmad päris kopsakata tasu...ja, vähemalt mulle on selline mulje jäänud, sõidavad oma autodega selle läbi või müüvad mõnele põllumehele maha. Loomulikult on see mu rikutud fantaasiast genereeritud ettekujutus.

[Kapten Trumm]

Bensiini/diiselgenekad oluliselt kapriissemad ja vajavad rohkem hooldust. Lisaks on bensiinil ja diislil komme seistes rikneda/setet koguda ja ummistusi/käivitusprobleeme tekitada.

Ei ole nii. See kihistumine ja sette tekitamine on teema, kui sul küte 10a seisab. Mingi 3-5 aasta kontekstis pole probleem (on kogemusi).

Varugeneraatoritega on nii, et mõistlikult automatiseeritav (st ise käivitub, ise seiskub) on ainult diisel. Alumise otsa ottomootorid (mis saaks ka gaasi tarvitada) on päris triviaalse toitesüsteemiga, kus on vaja teha käsitsi mitu liigutust (nt avada gaasikraan) ja selle automatiseerimine on probleemne, rääkimata karburaatormootoriga bensugenekatest (eramule vajaliku 5-8 kW skaalas ongi valdavad karburaatormootoriga bensugenekad), millel tuleb avada bensukraan, sulgeda toore klapp, pärast see avada jne - lisaks on bensiin siiski palju kiiremini riknev (ja toitesüsteemi rikkuv) ollus.

Mis puutub genekate hooldust, siis enim vajab seda bensugenekas, siis ilmselt tuleb gaas ja kõige vähem diisel. Diisli viga on selles, et need genekad algavad enamasti nii 10 kW piirkonnast (ja maksavad üldiselt ka viiekohalise summa praegu).

Lisaks tuleb arvestada seda, et sama võimsuse korral on ottomootori kütusekulu umbes 2 korda suurem kui diiselmootoril (käib ka gaasi kohta). Seda tõsi, tehakse tagasi muidugi seadme väiksema ostuhinnaga.

[Kapten Trumm]

Kahe tonni tankimisel küsid sa Jetoili vms. müügimehelt, mis hinna ta sulle teeb ja ütled asukoha ja veokas tuleb hoovi ja laseb need täis. Ilma lisatasuta. Müügimees arvestab selle hinna sisse. Need kütteautod tiirutavad pidevalt oma piirkondades ringi, niiet ses mõttes mingit eriti pikka lisasõitu nad tegema ei pea.
Genekate jääksoojuse ärakasutamise lahendusi pole ma oma silmaga veel näinud, kuigi tõesti, midagi keerulist selle rajamises ja nt. olol soojasõlme integreerimiseks, ei tohiks olla. Kusjuures sellisel juhul on tegemist koostootmisjaamaga ja on õigus ka toetust küsida. Iseasi on, et kas mingi SHTF olukorras kelleltki seda küsida on.
Välitingimustes peab tõepoolest kasutama talvediislit, aga ega seda siis suvel ei pea välja vahetama. Diisli väljavahetamise intervall oli vist mingi 5 aastat, aga üldjuhul seda eriti ei tehta. Ja kui tehakse siis küsivad firmad päris kopsakata tasu...ja, vähemalt mulle on selline mulje jäänud, sõidavad oma autodega selle läbi või müüvad mõnele põllumehele maha. Loomulikult on see mu rikutud fantaasiast genereeritud ettekujutus.

Tööstuslikud diiselgenekad kasutavad mingit üsna ürgaegset diiselmootorit, Perkins, Cummins, Caterpillar vms. Mehhaaniline kolbpump jne. Ägedamal on turboga, aga soovitaks võtta ilma, seda saab kiiremini koormata (ei pea pabistama turbo õlitse pärast) ja kiiremini seisata. 5a vana kütus neile eriline probleem pole olnud. Praktikas käib nii, et kütus uueneb, kui vahepeal töötab, siis kallatakse kanistritäis värsket otsa ja ongi. Pigem on probleem selles, et töötunde on vähe. Meil on üks 2013 paigaldatud genekas, millel ekstra vaatasin - töötunde on 36. Õli on soovitav vahetada küll, vähemalt üle aasta.

Mina ei näe vajadust mingite gaasigenekatega eksperimenteerida. Riigi varud, Päästeameti ja KV logistika on kõik diisli peal, kes teile seda gaasi sinna tooma tuleb? Parimal juhul saad kanistritäie diislit. Ja bensugenekas siis, kui tarve on nii väike, et pole mõttekas diislit osta ja on suutlikkus sellega jännata (seal tuleb tõesti iga aasta kütust vahetada).

[OLAVI]

... Varugeneraatoritega on nii, et mõistlikult automatiseeritav (st ise käivitub, ise seiskub) on ainult diisel. ...

Kõik genekad on vajadusel automatiseeritavad.
Statsionaarsed varutoite diisel genekad käivituvad selle pärast hästi, et neil on pidevalt töös (ka suvel) aku laadimine ning ploki- ja karterisoojendus, mis hoiavad mootorit soojas.
Mobiilsetel diiselgenekatel millel on lubatud ka miinustemperatuuridel käivitamine, need on varustatud külmkäivituse lisadega, nagu hõõgküünlad ja pritsenurga muutmine.
Ja kui diiselmootor mingil põhjusel kohe ei käivitu, teeb see veel paar katset iseseisvalt ning hakkab häiret kisama ning ootab inimest, kes kordaks protseduuri.

Mootoritootjate andmetest on näha, et "talvemootorid" erinevad "suvemootoritest" samamoodi nagu lumefreesi mootor erineb murutraktori mootorist.

[Turist 47]

...kus on vaja teha käsitsi mitu liigutust (nt avada gaasikraan) ja selle automatiseerimine on probleemne...

Tegelikult ei ole.
Peakraan on kogu aeg avatud. Automaatsel sisselülitamisel, 12v aku ja starteri olemasolul, soojendatakse mingit "junni", mis avab toite ja tehtud.
Mainitud "junn" töötab ka turvalülitina - juhul kui põletis leek mis iganes põhjusel kustub, sulgeb gaasi pealevoolu.
Automaatse väljalülitamise tarbeks on miski teine asi (nime ei tea), mis näiteks "trassivoolu" taastudes või etteantud eesmärgi saavutamise järgselt masina seiskab ja sulgeb gaasi. Juhul, kui süsteemi siseselt on leke, siis miski "asi" sulgeb, jne.
On mingid "pool-mehaanilised lülitid", mis reageerivad temperatuurile või umbes nii, maksavad "kopikaid".

[Kapten Trumm]

Kõik genekad on vajadusel automatiseeritavad.
Statsionaarsed varutoite diisel genekad käivituvad selle pärast hästi, et neil on pidevalt töös (ka suvel) aku laadimine ning ploki- ja karterisoojendus, mis hoiavad mootorit soojas.
Mobiilsetel diiselgenekatel millel on lubatud ka miinustemperatuuridel käivitamine, need on varustatud külmkäivituse lisadega, nagu hõõgküünlad ja pritsenurga muutmine.
Ja kui diiselmootor mingil põhjusel kohe ei käivitu, teeb see veel paar katset iseseisvalt ning hakkab häiret kisama ning ootab inimest, kes kordaks protseduuri.
Mootoritootjate andmetest on näha, et "talvemootorid" erinevad "suvemootoritest" samamoodi nagu lumefreesi mootor erineb murutraktori mootorist.

Ei ole vaja targutada. Honda väikemootoriga kantav genekas ei ole automatiseeritav. Esiteks on neist üldse elektristarteriga väike osa ja teiseks kuidas automatiseerida praktikas bensiinikraani, tooreklappi jne? Ja mis saab, kui läheb "toorest täis", keerame küünla välja automatiseeritult?

Automatiseerida saaks sissepritse bensumootorit, aga ma pole sellist oma silmaga näinud.

[Benjy]

On honda 32i, mis on sissepritsega. Starterit kahjuks ei ole.

[Peeter]

Kõik genekad on vajadusel automatiseeritavad.
Statsionaarsed varutoite diisel genekad käivituvad selle pärast hästi, et neil on pidevalt töös (ka suvel) aku laadimine ning ploki- ja karterisoojendus, mis hoiavad mootorit soojas.
Mobiilsetel diiselgenekatel millel on lubatud ka miinustemperatuuridel käivitamine, need on varustatud külmkäivituse lisadega, nagu hõõgküünlad ja pritsenurga muutmine.
Ja kui diiselmootor mingil põhjusel kohe ei käivitu, teeb see veel paar katset iseseisvalt ning hakkab häiret kisama ning ootab inimest, kes kordaks protseduuri.
Mootoritootjate andmetest on näha, et "talvemootorid" erinevad "suvemootoritest" samamoodi nagu lumefreesi mootor erineb murutraktori mootorist.

Ei ole vaja targutada. Honda väikemootoriga kantav genekas ei ole automatiseeritav. Esiteks on neist üldse elektristarteriga väike osa ja teiseks kuidas automatiseerida praktikas bensiinikraani, tooreklappi jne? Ja mis saab, kui läheb "toorest täis", keerame küünla välja automatiseeritult?

Automatiseerida saaks sissepritse bensumootorit, aga ma pole sellist oma silmaga näinud.

Kõike saab, kui kihla vedada. Kui majanduslikest kaalutlustest lähtuda, siis võib olla lihtsaim teine (sobivam) mootor installida, kui el-starteri paigaldus ja muu kaasnev jaburaks kisub. Või hoopis teine ja juba soovidevalmis seade hankida. Muidu pakuks kohe japside-hiinlaste-asiaatide järgmist väikemootorite lahendust- automaattoorega karpa, vaakumklapp, pöörete kontroller. Neli (või viis) stardikatsetust ja seejärel vastavalt soovidele või tehnilistele tingimustele "ärakella" tevitus haldajale. Juhtimisahela ülesehitus täpselt samamoodi, nagu Webastol-Eberil vmt. Viis katsetust ja "ärakell", ja pole vahet, kas kontrollida temperatuuri kaudu ahju käivitumist või mootori pöördeid koos väljundpingega. Ja pole vahet, kas tegemist on bensu või diisliga. Hooldamine on hoopis teine jutt, siin teemaks süsteem kui selline. / Kui see automaatsus just tõesti eesmärgiks ja vajalik on...


P.S. Isegi seesamakene pisike Honda Monkey võrri mootor ja tema kõikvõimalikud kloonid on distantsilt käivitatavad, sõltub isendi komplektsusest. Nüüd anna ainult käsk käivitamiseks ja kontrolli pingeregulaatorilt käivitumist, või mõõda CDI-lt pöördeid või mida iganes.

[Kapten Trumm]

Mina ei ole neid "lahendusi" miskipärast näinud, kuigi puutun selliste asjadega keskmisest inimesest sagedamini kokku.
Küll nägin äsja ca 2600 eurose letihinnaga elektristarteriga genekat 7 kW, kus toores ja bensukraan käisid endiselt käsitsi.

Loomulikult saab (vähemalt teoorias) kõike teha, ainult kui töökindlust taha ajada, siis tasub põlveotsas tehtust eemale hoida ja osta ikkagi tehasest tulev automatiseeritav diiselgenekas.

[Peeter]

Mina ei ole neid "lahendusi" miskipärast näinud, kuigi puutun selliste asjadega keskmisest inimesest sagedamini kokku.
Küll nägin äsja ca 2600 eurose letihinnaga elektristarteriga genekat 7 kW, kus toores ja bensukraan käisid endiselt käsitsi.

Loomulikult saab (vähemalt teoorias) kõike teha, ainult kui töökindlust taha ajada, siis tasub põlveotsas tehtust eemale hoida ja osta ikkagi tehasest tulev automatiseeritav diiselgenekas.

Näiteks ATV-del (ka nimega pillidel!) on võimalik tehasetellimusel (no ikka alates konteineri(te)st) valida karbuss kas tooreklapiga versiooniga või automaattoorega. Vastavalt sellele on pillidel kas bensukraan või vaakumklapp. Täiesti lihtne valik, ja mitte keegi ei räägi seejuures põlveotsas aretustest.
Asjadel ongi erinevad lahendused ja pole minu asi seletada, miks mõnedel on nii või mõndel on naa. Samamoodi saab targutada, et ma pole veel näinud ühtki seda nii tavalist BS-mootoriga
muruniidukit, millel on tooreklapp trossiga. Jah käsipump on (see kummilutt karpal), pöörete kontrollimise mehanismus on, aga vat tooreklappi küll pole trehvand. Võibolla eritellimusega saab? Kas need on kah jälle kõik põlve otsas tehtud või?

Tõenäoliselt ei ole lihtsalt nende väikeste generaatorite tootmisel ja soetamisel oluline võimekus olla "igal sekundil ise käivituvaks automaatseks avariigeneraatoriks", vaid lihtsalt olla alternatiivseks energiaallikaks juhtumil, kui "tavaliselt" ei saa hakkama. Ja kui kellelgi on vaja kindlasti väikest isekäivituvat ja UPS-ide ja muude akudega jne varustatud süsteemi, siis peabki ta omale selle ise rätsepatööna tellima.

[Benjy]

Siis tuleb võtta poole kallim honda eu70is, seal on EFI olemas ja saab lisada kaugkäivitust.