Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

Mitte vanus, vaid autojuhtimiskogemus, selle kogus (läbisõit) koos selle vaheldusrikkusega (eri olud, eri autod, eri olukorrad).
Seejuures pole sel suuremat ühist võidusõiduga (Tänaku näide on täielik jamps).
Autojuhtimine on kahjuks tugevalt kogemuspõhine tegevus. Ise teema on veel väljaõppe tase - EV ajal paraku on see tase pidevalt allapoole libisenud. Tegelane, kes siin ennist paukuma hakkas, on sündinud 1980ndate keskpaigas, mis tähendab juba kasinat juhiõpet 2000ndate esimeses pooles koos sellest tulenevaga. Jäärada ja ringrada on kindlasti tugevad abimehed, kuid ei asenda kahjuks kogemust ja "keskpaiga tunnet", üks asi on sõita külg ees ja teine näha olukorda ette ja lahendada see nii, et ekstreemsusi pole vaja.

[parkija]

nsvl ajal said ka GAZ 24 taksod tagasillale talverehvid kui rehvivahetus talve ajale trehvas , naaste rehvis polnud .
Mu maantemuhul olid tagateljel luaz i rehvid , talvel lumes ukerdada oli normull , maanteekiirusel oli ebakindel ehk libe , näiteks veoauto tekitatud roopast muhuga naljalt välja ei saanud , nina oli kerge , aga , sõidud said tehtud .
Teede kohta : teed olid hooldatud , kas just asfalt alati puhas oli , aga kõvaks sõidetud lumi oli sile , teeveeres olid hanged mis nii mõnegi libisemisesse sattunud auto enne kraavi kinni püüdsid , palju olenes ilmast - tuli lumi maha , külm ilm püsis , teed lükati puhtaks , lund juurde ei tulnud - sõida kui suvel .

[ivo86]

Mitte vanus, vaid autojuhtimiskogemus, selle kogus (läbisõit) koos selle vaheldusrikkusega (eri olud, eri autod, eri olukorrad).
Seejuures pole sel suuremat ühist võidusõiduga (Tänaku näide on täielik jamps).
Autojuhtimine on kahjuks tugevalt kogemuspõhine tegevus. Ise teema on veel väljaõppe tase - EV ajal paraku on see tase pidevalt allapoole libisenud. Tegelane, kes siin ennist paukuma hakkas, on sündinud 1980ndate keskpaigas, mis tähendab juba kasinat juhiõpet 2000ndate esimeses pooles koos sellest tulenevaga. Jäärada ja ringrada on kindlasti tugevad abimehed, kuid ei asenda kahjuks kogemust ja "keskpaiga tunnet", üks asi on sõita külg ees ja teine näha olukorda ette ja lahendada see nii, et ekstreemsusi pole vaja.

Heal juhil on seega suur läbisõit, eri sõidukitega. Eriti hea veel, kui nõukaajast, enne EV.

Täitsa huvitav lähenemine. Mul küll sisetunne ütleb, et eks te iseennast siin kirjeldate, aga see on ka täiesti normaalne. Ma ka arvan, et ma olen hea juht ja sõbrad-tuttavad kindlasti ka. Noored ja vanad ja kõik. Keskmine inimene isegi arvab, et ta on üle keskmise juht.
https://advanced-driving.co.uk/driving- ... e-average/
Väidetavalt.


Küll liikluses ei paista üldse see välja millegipärast, et see suur kogemus väga heaks juhiks teeks, sest elukutselised juhid jäävad küll tihtpeale eriti silma tsirkust tehes. Küll ei anna suunda, küll pargib nagu tahab. Siis teeb ime-möödasõite. Eks teised teevad ju ka, aga taksojuhid ja kaubikumehed jms, eriti hea kogemusega mehed, jäävad nagu silma küll. "White van driver" on ju isegi klišee. Kas nad siis on paremad juhid või ikka sama pulga peal?

Äkki on heal ja halval autojuhil peale vanuse veel mingeid parameetreid, mis neid eristavad? Äkki ei ole alati see asi nii lihtne? Äkki zillijuht ei ole ikkagi parim autojuht alati, kuigi ta õppis sõitma siis, kui autosid oli poole vähem veel Eestis?

Muide - minu volvol on kindlasti vahe sees müra tasemel sõites, kas all on naelad või lamellid või suvekad. Aga kui maki käima panen, enam ei ole vahet. Või vendi puhuma. Järelikult peab hoopis hea makk olema.

[muruniiduk]

Muide - minu volvol on kindlasti vahe sees müra tasemel sõites, kas all on naelad või lamellid või suvekad. Aga kui maki käima panen, enam ei ole vahet. Või vendi puhuma. Järelikult peab hoopis hea makk olema.

Võta üks viska teist. Ära lase ennast häirida nendest üldistamistest, kogemus (mida aina rõhutatakse) ei anna mõistust- mõni ei õpi ka peale kraavis käimist (mõni tuttav on niimoodi ka oma otsa leidnud). Päeva lõpuks püsib teel see, kes oskab paremini olukorda hinnata, olenemata kas naast või lamell. Ostsin ühele autole praegu uued kvaliteetsed naastud ja maasturiga sõidan see talv korralike lamellidega, mis see minust teeb?

[Runkel]

Ma olen ka naastrehve eelistanud. Mõni aasta tagasi talverehve alla vahetades sattus rehvivahetuses nii, et kogemata pandi alla kellegi teise suht uued lamellid. Ma hoiustan rehvifirmas vahetusrehve. Sõitsin boksist minema ja mingi aja pärast jõudis kohale, mis jama on naastuklõbinat ei ole, rehvid sõites mõnusalt pehmed, aga mitte läbivajuvad. Peatasin auto ja pöörasin rattad välja, ongi lamellid all, vist Hakkapeliittad. Kuna sõiduelamus oli väga meeldiv, siis otsustasin neid sülle langenud juhuse tõttu pisut "testida" enne, kui rehvifirmasse tagasi sõidan. Ilm oli paraku natuke liiga vesine, st sadas lörtsi, aga asfaltteele lumi püsima ei jäänud. Seega ideaalne lamellilm. Oleks soovinud proovida ka lahtisel ja kinnisõidetud lumel. Rehvimehed ütlevad, et tänapäeva lamell naastudele seal alla ei jää. Nii et jääl ongi veel naastu edu. Igatahes sellest sõidust jäi asi kripeldama ja järgmised rehvid saavad olema pigem lamellid, arvestades ka minu tavamarsruute.
Praegu on mul ka väga head naastrehvid - Goodyear Ultra Grip Ice Arctic 205/55 R16 mõõdus. Huvitava lakoonilise mustriga. Tartus Elleri kooli eest lumesegusel munakiviteel paigasseisust (mis korralikul talvel lumest päris puhtaks ei saagi) mäkke minek - ei mingit probleemi. Mittetartlastele, too on too Püsirohukõrtsu tõus. Üks ärev hetk, kus need rehvid töötasid suurepäraselt juhtus nii. Tartu, Riia mnt 2+2 sõidurada, vinge lumetorm. Sõitsin sisemisel rajal. Vastutulija soovis teha vasakpööret. Ta kas ei näinud mind hästi või ei saanud libeduse tõttu pidama, igatahes libises ta oma autoninaga piisavalt mulle ette, et ma omal rajal jätkates, oleks paugu ära pannud. Jõudsin reageerida selliselt, et pidurdades olukorda ei päästa, vaid tegin julma jõnksatuse sisemiselt rajalt paremale rajale, õnneks keegi kõrval ei sõitnud. Kiirus ei saanud suur olla aga ilmselt ikka üle 40km/h. Sellisele jõnksatusele reageerisid rehvid nii hästi, et õiget vibamistki ei tekkinud. Nii see hea rehvi puhul peabki olema - tema head omadused tulevad esile ekstreemsemates oludes.
Mul ka staaži enam kui 30 a. Saan hakkama, ma arvan, veel ka veoka käiguvahetusega, mis nõudis topelt sidurit ja vahegaasi . Sõiduautod on olnud esiveolised. Praegune automaatkastiga, talvel sõites, kui selline kipub käest minema, siis tasub varbaga gaasi anda, see viib liikumise sirgeks tagasi kui kiirus piisavalt maha on saadud. Neljarattaveoline on olnud ka. Suvel kruusal sõites sai nautida, kui kipubki kuhugipoole libisema, anna aga gaasi, küll ta välja kraabib. Selline tunne oli. Seevastu talvel olin ka suhteliselt hädas, ei kraabi ta kuskilt välja. Mine või libedasõidu koolitusele. Manuaalkastiga sõites sai talvel kord plekimõlkimist välditud siduri rakendamisega, et sõidujoon kontrolli alla tagasi saada. Tasub harjutada.

[Some]

Ma siin oma 25a sõidustaažiga olen täitsa poisike See-eest sõidan ca 30 tuhat aastas. Ja veidral kombel pole ühtegi liiklusõnnetusse sattunud. Autod on viga saanud parklas kui mind ennast juures pole... Ei pea ennast profiks, lihtsalt kuidagi suudan liiklust õigesti lugeda. Lamelle-naaste on olnud pooleks ja mõlemal on omad plussid ja miinused. Kõige rohkem olen sõitnud Opel Omegaga, olen omanud kõiki põlvkondi, kõige lahedam oli minu arust esimene. Ja tõesti on väga vaikne auto. Minu arust saab iga rehviga sõidetud kui autot tunnetad. Praegu lamellid aga ei välista, et kui autot vahetan siis valin naastud jälle. Praegune nelikveoline Stinger püsib ka lamellidega hulludes oludes ülihästi teel. Aga nagu akf Fucs mainis, siis igal autol erinev iseloom.

[Marvin]

Miks mingid noored nokad peavad ennast kõvade sõiduoskustega meesteks?
Panen siis lauale kah, võrdleme kel pikem: mul saab lubade saamisest (B, C) peagi 30 aastat ja läbisõit umbes 30 eri autoga ligi miljon kilomeetrit. Olen ka mõned hooajad lamellidega sõitnud, enam ei soovi.

Noh, eks autosõiduga on sedasi, et 95% sõitjatest peab end keskmisest paremaks .
Lamell vs nael on sõidustiili, keskkonna ja natuke usu küsimus ka. Minu ideaalses majapidamises on alati üks neliveoline auto, mille all on talvel naelad. Aga selles samas ideaalses maailmas sõidan ma igapäevaselt ikka lamelliga, sest 99% ajast ei ole neid naelu mul vaja. Kui on vaja, siis võtan neliveolise .
Ahjaa - 36 aastat B ja C lubasid, 20 aastat A lubasid, esimene miljon kilomeetrit ammu täis ja paberitega ning muutuva aktiivsusega praktiseeriv autoõpetaja sinna lisaks .

[ahto42]

Naastud, kuna elan linnast väljas ja libedusetõrjet ei tehta. Ise oman nelikveolist X-traili ja juhtus kunagi huvitav seik. Neliveo kohlat minemasaamisega harjub jubekiiresti ära. Miskipärast pidime naisega päeval autod ära vahetama, oli lörtsilägane ilm. Töölt minema sõites olekski vasakpööret tehes ette sõitud, sest esiveoline listsalt ei läinud kohalt nagu neliveoline. Enda autoga teadsin, et lähenev auto on piisava kaugusel ja manööver oleks olnud ohutu. Asjaolu raskendas esiveolise kahjuks veel saha poolt minu väljasõidule ette lükatud soolalörtsi läga.

[Kapten Trumm]

Küll liikluses ei paista üldse see välja millegipärast, et see suur kogemus väga heaks juhiks teeks, sest elukutselised juhid jäävad küll tihtpeale eriti silma tsirkust tehes. Küll ei anna suunda, küll pargib nagu tahab. Siis teeb ime-möödasõite. Eks teised teevad ju ka, aga taksojuhid ja kaubikumehed jms, eriti hea kogemusega mehed, jäävad nagu silma küll. "White van driver" on ju isegi klišee. Kas nad siis on paremad juhid või ikka sama pulga peal?

See "elukutseline juht" on tänapäeval naljanumber ka. Muidugi väiksem naljanumber kui amatöörjuht (B-kat).
Vahepeal sai B-kati load 20 ja C-kati 40 tunniga. Minul oli autokooli lõpetades 1993 sõidutunde 180 ringis. Hiljuti neid norme tõsteti kaks korda.
Mu tütar sai hiljuti B-load (eksam Tallinnas), ametlikke sõidutunde 40 ja minuga sõitis ka ka tubli sadakond tundi. Sõidis lõpuks üsna rahuldavalt, isegi eksamineerija kiitis head auto valitsemist. Ja see minu 180 ei tulnud mitte automaatkastiga tänapäeva veoautoga, vaid sünkroniseerimata käigukastiga Gaz-52ga. Kes on sõitnud, kujutab ette. Ja mul tuli üks õppeaasta õppida auto ehitust, arvan siiani, et auto ehitust mitte jagades pole ka võimalik sellega autot säästvalt sõita. Miks peab käik sisse minema kergelt ja miks ei maksa vabahingava bensiinimootoriga 1200 rpm "ökonoomsussõitu" teha. Oskate seletada, miks ja mis siis autol kõhus toimub?

[Illike]

vaid sünkroniseerimata käigukastiga Gaz-52ga. Kes on sõitnud, kujutab ette

Mis seal siis nii keerulist on, et seda peab pidevalt rõhutama? Kerge koordinatsiooniharjutus. Igal inimesel on uus käeline tegevus raske. Natuke harjutamist ja iga inimene saab sellega hakkama.

arvan siiani, et auto ehitust mitte jagades pole ka võimalik sellega autot säästvalt sõita.

Kas kuidagi puutub auto ehitusse liiklussituatsiooni ettenägemisevõime ja käiguga aeglustamine? Igsugused sõelumised, kiirendamine, pidurdamine jne?

[Kapten Trumm]

Mis seal siis nii keerulist on, et seda peab pidevalt rõhutama? Kerge koordinatsiooniharjutus. Igal inimesel on uus käeline tegevus raske. Natuke harjutamist ja iga inimene saab sellega hakkama.

Tänapäeva auto sellist väljaõpet ei paku. Olen korduvalt sõitnud kabiinis koos KV väljaõpetatud autojuhtidega ja mind lausa häirib oskamatu käikude vahetamine, inimesed ei saa aru (või neile pole selgeks tehtud) käiguvahetuse iseärasusi võrreldes sõiduautoga. Lihtsalt tänapäeva veoauto võimaldab üldiselt käike ka sisse murda (nagu sõiduauto), sünkroniseerimata sellist viga ei andesta. Järelikult kui oskad sõita sünkroniseerimata käigukastiga, siis oskad sõita ka "tavalisega".

Käikude sisse murdmine (õige käiguvahetuse tehnikaga läheb käik sisse väikse sõrme jõuga, ka Gaz-il) lõhub käigukasti sünkronisaatoreid ja näitab lihtsalt autojuhi kehva ettevalmistust. Ka vahegaasi andmise ostkus on tänapäeva autol abiks.

Kes muidugi auto ehitusest midagi ei tea, ei oska ka probleemi näha käikude murdmises.

Kas kuidagi puutub auto ehitusse liiklussituatsiooni ettenägemisevõime ja käiguga aeglustamine? Igsugused sõelumised, kiirendamine, pidurdamine jne?

Eespool just seletasin. Valede võtetega kurnatakse ilmaasjata käigukasti. Tänapäeva käigukast lubab üldiselt teha üsna igasuguseid vahetusi (äärmisel juhul toimub lihtsalt jõnks), kuid kõik see tegevus, mille käigus ei liigu käigukang siidkergelt järgmisele käigule ja allavahetusel teeb auto jõnksu, toimub lihtsalt käigukasti/jõuülekande eluea vähenemise arvelt.

Ma praegu Gaz-i ei julgeks lubada (pole pea 30a sõitnud enam), aga 1017 mersu või 435 Unimogiga julgen küll lubada, et mul käib käigukang ilma murdmiseta ja auto liigub jõnksuvabalt, võid panna kohvitopsi armatuurile ja enne keskpolükat selle sealt võtta, maanteel see ümber ei lähe.

[Walter2]

52-ga load saanuna väljenduvad need sõiduvõtted ka tänapäeval. Mul kaasa algul imestas ka, miks ma käike vahesiduriga vahetan - lihtsalt veres siiamaani. Aitab säästa ka tänapäeva käsikasti.

[Kapten Trumm]

Mina sõiduautoga piirdun ainult vahegaasiga, kas siis keerukamat või lihtsamat moodi (saab 2 moodi).
Veoautoga sõites on aga topeltsidurdust ette tulnud, kui on vaja kiiresti üles vahetada, kuid veoauto kast on inertsiga.
Veoautol muidugi praegu aitab ka see, et võtta vahetuseks aega ja kui käik läheb sisse väikse sõrme jõuga, siis on ka see ok.
Allavahetus muidugi alati vahegaasiga.

Autokoolides enam auto ehitust ja tööpõhimõtet ei õpetata, seepärast juhid murravad kangi ja on pahased ka veel, et miks käik ei lähe lopsti sisse nagu sõiduautol.

Ainus, millest ma puudust tunnen on see, et meie koolil polnud toona Kamazi (muidu kuulus see III liigi kavasse küll, vähemalt ehituse osas oli see sees) ja see kordistiga sõit jäi natuke segaseks. Tänapäeval käsikastiga muudmoodi ju polegi. KV autod, millega mul on enim praktikat olnud, on aga üldjuhul "ühekordse" käigukastiga olnud.

Kui ma oma tütart õpetasin, siis minu imestuseks pole enam eksamil manööverdamist peale parklakohale sõidu (st platsisõitu). Läks päris tükk aega, kui suutsin talle selgeks teha kallakult startimise nii, et auto tagasi ei vaju (kuid ka seejuures mingit hüpet ei tule). Meil pani õpetaja platsisõidu figuuride vahed väiksemaks kui nõutud (väitis ise, et sõiduauto järgi) ja autoks oli meil pika teljevahega 52 . Ja lisanõue oli nt slaalomi puhul, et sidurit võib kasutada 3 korda. Ütleme nii, et mõningase tokkide sirgeks tagumise järel sai ära tehtud. Riigieksamil õnneks pidi platsi tegema sõiduautoga ja isa mossega oli see 52ga trikitamise järel kõik juba üsna lihtne. 52 oli siis veel jalgstarteriga, kuid meil käivitati seda enamasti vända abil, sest akut lubati eksamiteks - õppige sõitma ilma suretamata. Siiski tuleb tunnistada, et 52 mootor läheb käima poole vändapöördega. Ja platsi postid olid meil tehtud 8 mm katankast, autos oli eksimise puhuks üks suur haamer, millega sai neid siis sirgeks taotud, kui tagarattaga sai see alusega 90 kraadi alla painutatud.

Nüüd pea 30 aastat hiljem ütlen, et hetkekski ei kahetse, et selles toredas autoklassis käidud sai. Kuigi toona oli sealse õpetuse karm renomee üle maakonna kuulus (ja eks see vastas ka tõele - seal valis õpetaja ise, kellest saab autojuht ka kellest mitte). Olen kõikide veoautodega hakkama saanud, kuigi ma igapäevaselt nendega ei sõida. Hiljem sai selle rasva pealt ka TTÜ-s paakümmend ainepunkti autokateedri asju tehtud ja alla 4 seal pole saanud. Pigem tundus isegi lihtne.

[ivo86]

Hmm vahegaasi kasutamine ja GAZ52 peal sõitma õppimine teeb automaatselt heaks juhiks?

Mitut katki läinud tänapäevast MANUAAL käigukasti te teate, kus neid käike annab igapäevaselt sisse raiduda ilma vahegaasita?
Mina ei tea enda tutvusringkonnas mitte ÜHTEGI tänavaautot, kus järgi oleks andnud manuaalkast.
Võib-olla on mul väike tutvusringkond ka.

Võistlusmaailmas küll, sest käiguga julmalt pidurdamine on üks osa sõiduvõtetest ning siis kipuvad jupid järgi andma. Aga tavasõidus?

Kas enne sureb muu auto ümberringi maha, kuniks vahegaasi ja mitte-vahegaasi vahe tänapäevase kepikasti puhul näha hakkab olema?

[Kapten Trumm]

Ma ei tea, kas heaks juhiks, aga tänapäeval (ja veel automaadiga) sõitma õppinu ja eksamist hädapärast läbi vedanu on kindlalt sitt juht.

Mina ei tea enda tutvusringkonnas mitte ÜHTEGI tänavaautot, kus järgi oleks andnud manuaalkast.

Meil on tööl 2013 soetatud väikekaubikutest pooltel käigukast vahetatud, läbisõidul 80-120 tuhat. Näiteks. Irooniliselt, nendel autodel, mille kasutaja on pensionieelses eas, seda vahetatud pole.

mm vahegaasi kasutamine ja GAZ52 peal sõitma õppimine teeb automaatselt heaks juhiks?

Mitte vahegaas ja Gaz-52, vaid väljaõppe keerukus ja sellest tulenev oskuste kõrgem tase.
Autoõppes saab seda saavutada raskemini käsitsetava masina kasutamisega.
Automaadi asemel manuaal. Sünkroniseeritud manuaali asemel sünkroniseerimata jne.
ABS pidurite asemel ilma ABS-ta (talvel). Ilma elektrooniliste juhiabideta jne.
Kui soovite isegi, siis ilma roolivõimendita (sunnib rohkem ette planeerima oma liikumist, et teha roolipöörded liikudes, kus see on palju kergem kui kohapeal. Sõiduauto asemel veoautoga õppesõidu tegemine (peale 52 oli mossega ülilihtne sõita).

Täna võistlevad autokoolid selles, kes pakub õpilasele moodsamat autot. Puha vale, sõiduõpet tuleb teha autoga, mis nõuab õpilaselt pingutamist täie raha eest. Mitte autoga, mis sõidab ise. Veelgi enam, selliste autodega õpitakse ära (autokoolide abiga muide) lausa ohtlikke asju. Mootoriga pidurdamisest ei teata midagi, jalgpiduriga pidurdatakse kõige viimasel hetkel, "libedasõit" toimub kesksuvel mingi märjal betoonil jne.