EV energia ja julgeolek

[Juhani Putkinen]

Lõuna-Korea eelmine president oli tuumajaamade vastane ja loopis kaikaid kodaratesse.

Lõuna-Korea praegune president aga eelistab tuumajaamu ja toimib nende ehitamise eest.

[Kriku]

Puhub neile tuult tiibadesse, kui täpne olla.

[Juhani Putkinen]

Puhub neile tuult tiibadesse

Aga mitte kahjulike tuuleveskide tiibadesse.
https://jput.fi/Verovaroin_tuetaan_tuulivoimahui.htm

Eestis aga kahjuks veelgi makstakse dotatsioone kahjulike tuuleveskide omanikedele. JAMA.

[Castellum]

Tuumaelektrist heade kaasteeliste juures:
https://www.err.ee/1608773098/poola-sol ... se-lepingu
Väga mõistlik, koostöö kahe eri arendajaga.

[Some]

Päevalehes Rail Balticu tegelased ütlesid, et RB rongid hakkavad liikuma vesinikul, pole vaja elektriinfrat sinna rajada. Et selleks ajaks kui rongid liikuma hakkavad on olemas suured tuulepargid, millest ülejäävat energiat kasutatakse vesinikutootmiseks. Ei tea, kas tegu on nende enda fantaasiatega või on miskid kokkulepped juba olemas?

Edit: leidsin artikli enda ka üles:
https://epl.delfi.ee/artikkel/120090750 ... jekte-pole

Huvitaval kombel loodetakse, et Rail Balticut polegi vaja elektriga varustada. „Postid, traadid ja alajaamad on kõige viimane etapp. Praegu aga loodame, et 2030. aastaks on meil meretuulepargid ja saame toota rohkem elektrit, kui turg jõuab osta,“ rääkis Kaunissaare. See tähendab, et riigil oleks võime toota vesinikku ja rongid saaksid hoopis sellega sõita. „Me suhtleme järgmisel aastal Šveitsi rongitootjatega, kes pakuvad ka vesinikul töötavaid ronge. Kui me traate ei pea vedama, on see tohutu kokkuhoid, lisaks saavad rongid vesinikul sõita pikki vahemaid,“ kirjeldas Kaunissaare.

[Dr.Sci]

Päevalehes Rail Balticu tegelased ütlesid, et RB rongid hakkavad liikuma vesinikul, pole vaja elektriinfrat sinna rajada. Et selleks ajaks kui rongid liikuma hakkavad on olemas suured tuulepargid, millest ülejäävat energiat kasutatakse vesinikutootmiseks. Ei tea, kas tegu on nende enda fantaasiatega või on miskid kokkulepped juba olemas?

Edit: leidsin artikli enda ka üles:
https://epl.delfi.ee/artikkel/120090750 ... jekte-pole

Huvitaval kombel loodetakse, et Rail Balticut polegi vaja elektriga varustada. „Postid, traadid ja alajaamad on kõige viimane etapp. Praegu aga loodame, et 2030. aastaks on meil meretuulepargid ja saame toota rohkem elektrit, kui turg jõuab osta,“ rääkis Kaunissaare. See tähendab, et riigil oleks võime toota vesinikku ja rongid saaksid hoopis sellega sõita. „Me suhtleme järgmisel aastal Šveitsi rongitootjatega, kes pakuvad ka vesinikul töötavaid ronge. Kui me traate ei pea vedama, on see tohutu kokkuhoid, lisaks saavad rongid vesinikul sõita pikki vahemaid,“ kirjeldas Kaunissaare.

Postid ja alajaamad on tõesti viimane etapp. Ja muldkeha ehitushange läheb kohe välja ühes lõigus, ainult et sellesse muldkehasse tuleks nende postide vundamentida asukohad ära planeerida, ja vajalikud kommunikatsioonid samamoodi, kuid kuna see on jäetud tegemata siis mingi aja pärast läheb muldkeha uuesti lahti kaevamisele.

[Kapten Trumm]

Jälle mingi rohevisionääride fantaasia? Vesinikku tööstuslikult tootab lähipiirkonnas....kes? Kust rong tankida saab?
Vesinikutanklaid on meil täna 1 tk, asub Kakumäe sadama kail.

[kraal]

Targemad pead on mitmeid kordi rääkinud ja kirjutanud, et rongid vesinikuga sõitma panna on mõttetus. Vesiniku tasub kasutada siis kui liiklus on väga harv.
elekter > vesinik > elekter > kineetiline energia kasutegur on umbes 30% äkki või isegi vähem.
elekter > kineetiline energia kasutegur on ca 90%

[Walter2]

Vesinikutanklaid on meil täna 1 tk, asub Kakumäe sadama kail.

See on balloonivahetuspunkt vastavaid seadmeid omavatele klientidele - lähim tankla asub endiselt Riias..

[Kapten Trumm]

Targemad pead on mitmeid kordi rääkinud ja kirjutanud, et rongid vesinikuga sõitma panna on mõttetus. Vesiniku tasub kasutada siis kui liiklus on väga harv.
elekter > vesinik > elekter > kineetiline energia kasutegur on umbes 30% äkki või isegi vähem.
elekter > kineetiline energia kasutegur on ca 90%

Rail Balticu ehitajaid peab ka mõistma, eelarvel eest kappav ehitusmaksumus ja vajadus see asi kuidagi ühele poole saada. Selle asja majandusliku jätkusuutlikkusega on nagu on ja mida rohkem üritus venib (ja kallineb), seda kehvem selle majanduslikkusega olema saab, sest lõpuks tuleb ju maha pandud raha piletitulust tagasi saada.

Seepärast on loobumine elektri kontaktliinidest ja selle asendamine vesinikufantaasiaga päris asjakohane asi kulude säästmiseks. Kujutage ette näiteks elektrivõrgu liitumistasusid, mis seal maksta tuleb. Seal pole ju mingi 16A liitumine.

[Some]

Targemad pead on mitmeid kordi rääkinud ja kirjutanud, et rongid vesinikuga sõitma panna on mõttetus. Vesiniku tasub kasutada siis kui liiklus on väga harv.
elekter > vesinik > elekter > kineetiline energia kasutegur on umbes 30% äkki või isegi vähem.
elekter > kineetiline energia kasutegur on ca 90%

Sa vaatad energeetilist kasutegurit aga vaata parem rahalist. Kui kõik regiooni planeeritavad tuulepargid tuulise ilmaga mõnuga jahvatavad ja tekib elektri ülejääk - kas kasulikum on see 0 hinnaga maha müüa nagu Taanis vahel juhtub või siis vesinikuks töödelda ja kalli hinnaga maha müüa? Eriti kui miski ime läbi siiakanti veel mõned tuumajaamad tekivad. Tuumajaamade puhul tasub samuti ka odava hinnaga energiat toota, kütus ei maksa ju praktiliselt midagi, infra teeb projekti kalliks.

[Gideonic]

Sa vaatad energeetilist kasutegurit aga vaata parem rahalist. Kui kõik regiooni planeeritavad tuulepargid tuulise ilmaga mõnuga jahvatavad ja tekib elektri ülejääk - kas kasulikum on see 0 hinnaga maha müüa nagu Taanis vahel juhtub või siis vesinikuks töödelda ja kalli hinnaga maha müüa? Eriti kui miski ime läbi siiakanti veel mõned tuumajaamad tekivad. Tuumajaamade puhul tasub samuti ka odava hinnaga energiat toota, kütus ei maksa ju praktiliselt midagi, infra teeb projekti kalliks.

Jah, aga see eeldab ka et tootmiskoht on "tanklale" suhteliselt lähedal, muidu pole sellest tootmisest suuremat kasu, sest vesinik kipub igasugu mahutitest kiirelt uttu tõmbama. Selle infra rajamine tarbijani (+ käigushoidmine) võib omakorda minna üüratult kalliks, kallimaks kui need liinid ära vedada.

Lisaks siis see teema:

Soome tuuleveskide nominaalvõimsus on 4598 MW, ehk 4,598 GW. Tegelikult näiteks 24.10.2022 kell 13 kõik Soome tuuleveskid tootsid kokku ainult võimsusega 15 MW.

Ehk et tuuleenergia on väga vähe väärtuslik ilma salvestuseta. Koos salvestusega aga ei pruugi seda tootmise ülejääki üldse nii palju ollagi (kui just absurdselt üle ei dimensioneeri), sest korraga tuleb anda energiat nii võrku, kui ka salvestada.

Ka seda vesinikku on ju rongidel vaja kindla peale iga graafikujärgse sõidu eeel. Paneme rongigraafiku sõltuma tuulest, nagu vanadel headel aegadel purjelaevadega (pole tuult, pole transporti)?

[Juhani Putkinen]

vesinikuks töödelda ja kalli hinnaga maha müüa?

Vesinikuvedeliku tootmise tehas pole sugugi odav investeering. Kardan väga, et seda doteeritakse jälle maksumaksja rahakotist.

Vesinik ei taha ka vangis olla vaid põgeneb kõige väiksemastki praost. Kõige parem oleks unustada see vesinik täielikult.

Kõige lihtsam on ehitada suuri tuumajaamu APR1400 Lõuna-Koreast.

[kraal]

Sa vaatad energeetilist kasutegurit aga vaata parem rahalist. Kui kõik regiooni planeeritavad tuulepargid tuulise ilmaga mõnuga jahvatavad ja tekib elektri ülejääk - kas kasulikum on see 0 hinnaga maha müüa nagu Taanis vahel juhtub või siis vesinikuks töödelda ja kalli hinnaga maha müüa? Eriti kui miski ime läbi siiakanti veel mõned tuumajaamad tekivad. Tuumajaamade puhul tasub samuti ka odava hinnaga energiat toota, kütus ei maksa ju praktiliselt midagi, infra teeb projekti kalliks.

Sellest on siin juba korduvalt kirjutatud. Selleks, et muude tarbijate kõravalt elektrit ülejääks millest vesinikku toota on vajalik meeletus koguses tuulikuid. Eelmisel aastal oli tuulikute võimsuse kasutegur 27,4%. Selleks, et elekter olemas oleks igala ajal on vaja seda elektrit salvestada. Salvestamisega kaasnevad jälle kaod jne. Ehk siis selleks, et meil elekter koguaeg olemas oleks on meil vaja tuulikuid võrreldes tarbimisega min 5 korda rohkem.
Praeguse tehnoloogia juures ei ole võimalik vesiniku hoiustada suurtes kogustes. Ja need kogused mida oleks vaja on väga suured. Puudub ka igasugune taristu suure koguse vesiniku liigutamiseks ühest kohast teise. Seda saab muidugi rajada aga see on väga kallis.
Tehnoloogiat ei ole aga lähema 10 aasta jooksul ei tule ka.

[Benjy]

Mis saab siis, kui tuulikute eluiga mööda saama hakkab? Tuuleparkide kaupa. Kas kas mahavõtmine, taaskäitlus ja uue ehitamine on hinnas sees? Kas see tants on söe ja naftata üldse jätkusuutlik? Või tuleb paarikümne aasta pärast pikk ja visisev agoonia, vanad tuulikud lagunevad ja uusi ehitada ei ole mitte millestki.