Autotehnikateema

[2korda2]

Toyota - pildi pealt mina peeglit välja ei loe aga manuali järgi ei peegelda Toyota ka (vähemalt mitte esimesena ette jäänud mudelil).

[OLAVI]

Kuidas hinnata tänapäevaste hariduse andmise tulemust, kui kutsekomisjonis 25 lõpetanust keskmiselt ainult 2 oskas vastata õieti küsimusele: "Milline on 4 taktilise mootori nukvõlliajami ülekandesuhe?"

Sellised asjad tekivad, kui puudub ettekujutus (st pole õpetatud) mootori tööpõhimõtet ja seda "mis karul kõhus toimub".
Mis kõige hullem, et taolise kvalifikatsiooniga võib teeninduses tulla soolane arve, kuid null või nullilähedane tulemus, sest viga ei leitagi. Ja kui auto omanik ka ise asjast midagi ei tea, käib see müts kandadeni ka väga lihtsalt. Ma muidu ei imestaks, taoline vastus võibki olla päris elust pärit. ...

Nii ongi, et kus kamp "häid autojuhte" on koos, aga küsimuse peale ei näe ühtegi kätt tõusmas ütlemaks, et "Mina tean miks sõiduauto plekkvelje polte ei tohi lõpuni kinni keerata".

[OLAVI]

Tekkis korduv.

[ivo86]

Kuidas hinnata tänapäevaste hariduse andmise tulemust, kui kutsekomisjonis 25 lõpetanust keskmiselt ainult 2 oskas vastata õieti küsimusele: "Milline on 4 taktilise mootori nukvõlliajami ülekandesuhe?"

Sellised asjad tekivad, kui puudub ettekujutus (st pole õpetatud) mootori tööpõhimõtet ja seda "mis karul kõhus toimub".
Mis kõige hullem, et taolise kvalifikatsiooniga võib teeninduses tulla soolane arve, kuid null või nullilähedane tulemus, sest viga ei leitagi. Ja kui auto omanik ka ise asjast midagi ei tea, käib see müts kandadeni ka väga lihtsalt. Ma muidu ei imestaks, taoline vastus võibki olla päris elust pärit. ...

Nii ongi, et kus kamp "häid autojuhte" on koos, aga küsimuse peale ei näe ühtegi kätt tõusmas ütlemaks, et "Mina tean miks sõiduauto plekkvelje polte ei tohi lõpuni kinni keerata".

Mis tähendab "lõpuni kinni keerata"? Te jätate plekkvelgedel poldid lahti sõitmise ajaks?

S.t. Kuidas sellisele küsimusele võikski tahta vastata keegi, kui küsimus ise on jube, noh.. tobe..

[taara]

Oota, aga miks siis ei tohi kinni keerata? Kinni keeramine tähendab mida? Paar keeret peale, sõrmega kinni, võtmega kinni ja veerand pööret peale, NM järgi kinni, meetrise õlaga kogu keharaskusega kinni?

[Fucs]

Veljepoltide/mutrite ülepingutamine valuveljega veelgi lihtsam ja tagajärjed kergemad tulema.

Mul kunagi 91 aastal virutati kõik neli velge koos rehvidega alt ära ja kuna kohe oli vaja sõita, siis hädasunnil ostsin poest neli VAZ-i "tehase" valuvelge (ametlikust VAZ varuosade poest), mis koos rehvidega kohe saada oli.
Tavapolt ei ulatunud enam piisavalt läbi ja hoidma oleks jäänud ainul "poldi otsad". Sestap pingutasin neid natuke kõvemini kui tavaliselt ja ilmselt pingutasin ühe velje üle. Lasin paari päeva jooksul treialil pikemad poldid treida ja vahetasin välja, aga vasak tagumine velg hakkas pidevalt lahti tulema nii paarisaja KM järel. katsetasin poltide ümbertõstmisega ühelt veljelt teisele, et äkki on poltides viga aga ikka jooksis ainult vasak tagumine velg pidevalt lahti. Velje koonuspesa(d) olid välja veninud. Siis sai veelkorra lastud treialil teha spetsiaalselt selle velje jaoks uued poldid ja see velg enam lahti ei tulnud pikka aega kuniks... ühel hetkel üle viadukti sõites tundsin korraks, kuidas tagumik hakkas järsku kergelt "ujuma" ja järgmisel hetkel kihutas minust mööda tagumine vasak ratas. Kuna kohe samal hetkel ei vajunud tagumik ära, siis jõudsin alguses veel imestada ja mõtelda, et mida pe*set, kelle ratas? Ja siis järgmisel hetkel vajus taga vasak trummel kolinaga vastu asfalti. Vaikselt pidurdades jõudsin viaduktilt alla ja sain tee pervele pidama. Trummel oli veel ühes tükis ja terve, aga nagu käia peal "üle lastud"

ratast otsisin üle tunni aja taga pärast

...ja tuli kohe meelde ka veel üks juhtum.

1985 talvel vastu 1986 sõitsin suure lauakoormaga GAZ-53 "Kiisu" portekaga Tudu metsapunktist Rakvere suunas. Teel oli kõvaks kinni sõidetud lumi. Ühel pikal sirgel ja laugel laskumisel vaatan: mingi ratas kimab paremalt poolt veokist mööda
No see sai olla ainult minu veoka alt, sest teel ühtegi teist sõidukit ei olnud.
Vajutasin siis kohkunult pidureid ja "Kiisu" esiots käis paremalt poolt vastu maad. Tundsin kuidas pidurid vajuvad "läbi" ja pedaal läheb põrandani välja ilma, et masin eriti hoogu maha võtaks. Kiirus oli 70km/h. Kuna pikad lauad olid peal ja kõvasti üle kasti tagumise serva, siis need korraks kaalusid masina esiosa jälle üles nagu kiigega. Proovisin veel pidurit vajutada ja null tulemus, pedaal vajus kolksti vastu põrandat.

Õõtsusin siis minna nina vastu maad hüpeldes ja käsipiduriga vaikselt pidurdades kuniks sain masina teepervel seisma. Jumal tänatud, et tee oli paksu kõvaks sõidetud lume all ja ei võtnud esisilda vastu asfalti kolinaga kinni, muidu oleks võinud küsitavaks muutuda ka teelpüsimine.

Ronisin kabiinist välja ja uurisin asja. Esimene parem ratas oli lahti tulnud käändtelje otsast, mitte veljemutritest.
Käändtelje otsas olev tiheda keermega ja kinni splinditud kroonmutter oli minema jooksnud koos ratta, rattalaagrite ja piduriklotisidega.
Esisilla tala oli vastu maad. Läksin ratast otsima. See oli jooksnud ca 100m seisma jäänud autost veel edasi minnes lõpuks teelt välja, läbi teeservas oleva hange ja läbi põllul oleva paksu lume ning maandunud lõpuks põllu servas. Kangutasin selle maast lahti, kühveldasin käte ja jalgadega kitsa rajakese teeni lumest puhtamaks ja veeretasin selle ratta suure vaevaga tagasi masina juurde.

Kuna esisild oli otsaga vastu maad, siis ei saanud kusagile tungrauda esimese hooga alla, et masin üles tõsta.
Nikerdasin seal oma tund + aega ja sain jupi kaupa lõpuks kuidagi selle esisilla otsa tungrauaga maast lahti.
Käändteljel oli keere sisuliselt maas. Proovisin sinna otsa uut tiheda keermega kroonmutrit keerata (vene ajal oli veokis alati kaasas igasugu mutreid, seibe, polte ja traati .. sest meil autobaasis naerdi alati, et tehnohoole nr.1 ehk T-1 oli traadipingutus ja T-2 oli traadivahetus ja traat oli üldse üks kõige universaalsem remondivahend) aga see ei jäänud sinna mitte pidama.

Talvine aeg, radikas ja mootoriplokis vesi sees, ei saa ka pikemaks masinat jätta ega ära minna ilma, et vett välja ei laseks. Lased vee välja ja saad kuidagi liikuma, siis pole kusagilt jälle uut vett võtta. Mobiilitelefonid olid kauge tulevik ja lauatelefonid defitsiit, ning autobaasi abi otsimiseks helistada ei saanud. Autobaasi "Tehnoabi" oli Kraz veok ja see võttis sind ainult kas trosii või hargiga taha ja ratas oleks pidanud igal juhul selleks hetkeks kuidagi all olema. Koorem ka veel peal. Koormaga sind garaaži ei lastud....

Panin siis selle ratta sinna käändtelje otsa tagasi, "keerasin" või lükkasin kroonmutri otsa ja torkasin splindi ette ning hakkasin ilma piduriteta vaikselt edasi sõitma. Ujus mis ta ujus teel aga liikuda sai. Vahepeal käisin pidevalt kontrollimas, et ratas ikka all püsiks kuidagi. Kaks korda vahetasin splinti, sest ratas oli hakanud kroonmutrit pooma ja keeranud splindi juba poolenisti puruks. Ca 20km sõitsin nagu kamikadze. Sain oma "Kiisuga" lõpuks Metsakombinaati, kus tõstukiga lauakoorem maha võeti ja siis sõitsin sealt veel autobaasi niiviisi ilma piduriteta, ratas all kahte-lehte loksumas.

Sellised lood siis...

[Kapten Trumm]

kuna siin on koos kõwasid praktikuid, siis küsin ühe kaunis teoreetilise küsimuse.
Rehvivahetuse "spetsid" lasid teil rattapoldid miljoni Nm-ga kinni, rattaid vahetades keerasite katki ka vargapoldi võtme.
Kuidas saate nüüd ratta kätte?

Muidu vajadus pingutada rehvivahetuse järel rattapolte 50 km pärast on rehvivahetajate enda tagumiku kaitseks välja mõeldud vale. See võib mingit sisu omada ainult täiesti uute velgedega, mis esimest korda alla pannakse. Kui keerata poldid korrektse momendiga kinni, pole see üle pingutamine vajalik. Ma vahetan meil kodus rohkem kui ühel autol rattaid ja pole veel mingit rattapoltide lahtikerimist täheldanud. Küll aga on mul olnud probleeme rehvivahetuse "spetsidega", ühel korral jäeti valuvelje distantsrõngas rummu peale ja lükati plekkveljega talveratas tuimalt otsa, linnas ühel hetkel läksid poldid lõdvaks ja ratas hakkas loperdama. Ja ühekorra on keeratud nii kinni, et olen küsimuse lahenduse pidanud ise leidma, kuidas vargapolt lahti saaada.

[ivo86]

kuna siin on koos kõwasid praktikuid, siis küsin ühe kaunis teoreetilise küsimuse.
Rehvivahetuse "spetsid" lasid teil rattapoldid miljoni Nm-ga kinni, rattaid vahetades keerasite katki ka vargapoldi võtme.
Kuidas saate nüüd ratta kätte?

Muidu vajadus pingutada rehvivahetuse järel rattapolte 50 km pärast on rehvivahetajate enda tagumiku kaitseks välja mõeldud vale. See võib mingit sisu omada ainult täiesti uute velgedega, mis esimest korda alla pannakse. Kui keerata poldid korrektse momendiga kinni, pole see üle pingutamine vajalik. Ma vahetan meil kodus rohkem kui ühel autol rattaid ja pole veel mingit rattapoltide lahtikerimist täheldanud. Küll aga on mul olnud probleeme rehvivahetuse "spetsidega", ühel korral jäeti valuvelje distantsrõngas rummu peale ja lükati plekkveljega talveratas tuimalt otsa, linnas ühel hetkel läksid poldid lõdvaks ja ratas hakkas loperdama. Ja ühekorra on keeratud nii kinni, et olen küsimuse lahenduse pidanud ise leidma, kuidas vargapolt lahti saaada.

Pähe tulevad variandid, mis ilmselt viiks eesmärgini:
(Disclaimer - ma ei kasuta vargapolte, seega eeldan, et seda katkist "võtit" enam kuskilt ei saa?)

1) kõnnin suvalisse rehvitöökotta sisse ja küsin, kas, kuidas ja mis hinnaga nad selle sealt kätte saavad? Siis maksan neile, kuniks ise kohvi joon.
2)Googeldan telefonist, oma garaazi alla vahtides, et kuidas teised on sama probleemi lahendanud ning katsun neist enda jaoks parima valida, sest ma pole elukutseline autotehnik ja ei taha olla ka, elu vahepeal sunnib. Siis kasutan sama nippi.
3)Mul on paar erinevat keevitust, ilmselt prooviks sinna midagi otsa keevitada, mida keerata annab või löögiga lahti keerata. Suure mutri vms, kui saab.

[Kapten Trumm]

Ükski vastus pole õige.
Mulle tundub, et samahead tänapäeva juhid jäävad üsna kergesti jänni.
Kui ülejäänud poldid õnnestub lahti saada, siis selle vargapoldi kättesaamine võtaks mul aega umbes minuti, ilma google ja ilma ühegi tööriistata (peale rattavõtme tavaliste poltide eemaldamiseks).

[Fucs]

3)Mul on paar erinevat keevitust, ilmselt prooviks sinna midagi otsa keevitada, mida keerata annab või löögiga lahti keerata. Suure mutri vms, kui saab.

Just. Järeleproovitud võte. Mutri seest keevitad poldile otsa. Aga korralikult tuleb keevitada. Lisaks aitab siis vahel ka asjaolu, et polt saab korraks kõva kuuma ja jahtudes tuleb kergemini välja.

Muidu on olemas spetsiaalsed poltide väljakeeramise junnid. Puurid augu poldi keskele ja keerad selle konnusjunni sinna sisse kuni see kinni jääb ja edasi siis juba tuleb koos poldiga... kui see just puruks ei lähe

[ahto42]

Pigem võib toonase koolisüsteemi ja lukksepa oskuste vahel leida tööõpetuse tundidest.
Keermestamine, jootmine, treimine jne. Muidugi sõltus palju õpetaja viitsis jamada. Meie koolis oli terve klass keldris treipinkidega, kus sai selgeks koorimistera ja läbilõiketera erinevus. Kuid see ei olnud ka autoremondilukksepp.

Pigem oli see autoõpetuse lukksepa osa mõeldud siiski autojuhile auto tundmiseks ja lihtsamate asjade ise ära tegemiseks. Antud süsteem oli jäänud NSVL ajast ka inertsist jooksis veel 1990ndate alguses, kuigi tunnistusi ei pruukinud saada. Idee oli selles, et ei peaks õpetama mingi üldise "keskharidusega" inimesi nagu täna kombeks on, vaid peab olema ka mingi eriala. Tavaliselt oli poistel selleks sama autojuhi III liik ja tüdrukutel õmblemine või kokandus. Viimaseks olid samuti kooli keldris korralikud õmbluse ja õppeköögiga klassid.

Tallinna Polükas?

[Walter2]

Selle komplektiga võib üldjuhul lutsu visata kuna need tööriistad on pehmemad kui polt ning tööhambad keerad kohe siledaks.
Aga Trummi vargapolt tuleb niimoodi lahti, et ülejäänud poldid tuleb TÄIEGA kinni keerata niipalju kui jõuab - siis võid vargapoldi kasvõi näpuga lahti keerata.

[AndresTy]

Kui ülejäänud poldid õnnestub lahti saada, siis selle vargapoldi kättesaamine võtaks mul aega umbes minuti, ilma google ja ilma ühegi tööriistata (peale rattavõtme tavaliste poltide eemaldamiseks).

Ma lihtsalt vaatan sellele pooleks läinud poldile silma sisse ja see tuleb ise lahti - hirmust! Miski soomlaste nali - suurustajate kohta - oli kunagi, et tema on nii kõva mees, et kui kivi otsa istub, siis läheb kivi pehmeks!

[Fucs]

Selle komplektiga võib üldjuhul lutsu visata kuna need tööriistad on pehmemad kui polt ning tööhambad keerad kohe siledaks.

Pildil olevaga vbl jah aga tuleb omada kvaliteetseid tööriistu.

Edit:
See peaks veits parem olema

Aga Trummi vargapolt tuleb niimoodi lahti, et ülejäänud poldid tuleb TÄIEGA kinni keerata niipalju kui jõuab - siis võid vargapoldi kasvõi näpuga lahti keerata.

Einoh, võib ka enne seda veel ülejäänud poldid korraks natuke lahti keerata ja siis edasi sõita ning pidureid vajutada... või tiba ringi sõita ja kurvitada... ja siis ülejäänud poldid kõvasti kinni keerata lootuses, et tuleb lahti... AGA olukorras kus

Rehvivahetuse "spetsid" lasid teil rattapoldid miljoni Nm-ga kinni,

ja seejärel oli vargapolt viimane mis kinni keerati juba spetsvõtmega, siis see ei päde mitte.

[OLAVI]

Oota, aga miks siis ei tohi kinni keerata? Kinni keeramine tähendab mida? Paar keeret peale, sõrmega kinni, võtmega kinni ja veerand pööret peale, NM järgi kinni, meetrise õlaga kogu keharaskusega kinni?

"Kinni keeramine" tähendab seda, kui keerad nii palju kui jõuad ja siis pikema pikendusega veel pool ringi peale.
Ehk metall on juba otseses kontaktis ja edasine pingutumine toimub metalli venimise peal.