Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

Mitte asi ei ole vbl teravuses, kui sul on graafik täis ja pead mingi poldiga nusserdama hakkama, Kui on soovi edasi meelitada, siis klient teeb seda mujal. Mitte ei hoia tõstukit kinni kui on novembrilõpp, dets algus. 5cm lund juba maas.
Aeg on raha autode juures. Kaasaarvatud remondi juures. Keegi ei tee heategevust ja aega viitma, eriti veel kui klient selle viitmise eest maksta ei taha

Tegelt see "gazi trikk" ei võta rohkem aega kui see suruõhuturbiiniga järamine ja ei ohusta ka velgesid. Turbiinil piisab ühest ettevaatamatust liigutusest ja ongi kellegi 2000 eurose tükihinnaga veljed rikutud. Olen turbiiniga ise ettevaatamatult asjatades ära rikkunud mootoriploki - lihtsalt rapsas korra käest (see kõvasulam frees oli otsas, töötlesin ühte jahutuskanalit) ja näuhti, oli silindrihülsi sisemisest servast 5 mm tükike väljas

Ei puutu rattavahetusse, aga lihtsalt näiteks, kui lihtsalt võib kolossaalse summa eest kahju tekitada. Antud auto plokk õnneks oli saada peetuna mõnesaja euroga, aga mõne moodsama asja oma oleks kindlalt tuhandetes. Kujutan töökojaomanike närvikulu elavalt ette, sest praegusel ajal arvab enamik töölisi ka endast liiga palju ja käitub tihti vastutusvõimetult - küll homme uue samasuguse töö saan! See omakorda kajastub karmilt töö kvaliteedis ja suhtumises. Ja hullemaks veel läheb - ebakindlad kliendid ei osta enam sinu töökojast naljalt 1000 eurot maksvat GY rehvijooksu, mis tähendab tugevalt käibelangust, õhku täis palgad aga nõuavad oma.

[Kapten Trumm]

Aga olete te kunagi näinud remondi või rehvitöökoda kus puhastatakse rummu otsad ja velje sisemine auk ning vastu rummu minev pind oksiidist ja määritakse?
Isegi esindustes hoolduse käigus pekstakse kuvaldaga kinni oksüdeeeunud rattaid alt ära ja siis pannakse see samune sinna tagasi.Hoopis teises asendis,veetakse poltidega otsa kinni ja hakkab pihta....auto väriseb,rattad tulevad alt ja on ka yks põhjus miks nii kõvasti poldid kinni on.
Täpselt sama on puhastamata velje sisepinda panna ta tasakaalu pinki.
Piisab sodist vahel ja juba asi läheb lappama.
Rehvi vahetus tundub kõigile jube lihtne ja iga kloun pakub toa nurgas teenust aga tegelikult sisaldab see väga palju pisiasju millele tuleb tähelepanu pöörata.

Kõik õige, mitte kõik rehvivahetajad ei puhasta terasharjaga rummu istepinda ja mitte kõik ei määri polte ja sama istepinda näiteks vaskpastaga - määrimata (Ioe roostes poldid roostes terasrummu sees) on peamine põhjus, miks nad nii kinni käävad, et keera võti või polt pooleks.

Aga rehvivahetuse juures kodus on tuub vaskpastaga (müügil igas autopoes) ja terashari sama tähtis kui momentvõti. Kui oled teatud hulga ise juba teinud, siis tegelt pole ka momentvõti nii vajalik - kui kasutad sama võtit, siis tekib teatud tunne, kui kõvasti keerata. Mina keeran Dewalti akumutrikeerajaga 2-s astmes kinni ja siis lõpp-pingutuse teen padrunivõtmega, millel pikk saba. Viimasel ajal olen käe järgi keeranud ja kõik on kinni jäänud ja pärast lahti ka tulnud. See on muidu lukksepaasjanduse üks kuldreegleid, et õige pingutusmomendi saab vaid juhul, kui keere keerab vabalt (st on korras ja määritud). Suruõhukeeraja, mis keerab 1000 Nm, võimaldab kinni vägistada kuitahes rikutud keerme, palju õnne kui pead seda kuskil vihmasajus metsavaheteel lahti harutama

[NGolf]

Hiina autojuhilubade platsieksam on küll kõvasti keerulisem kui meil. Aga ei tea, kui laialt seda kasutatakse.
https://twitter.com/TansuYegen/status/1 ... 8203536384

[Kriku]

Mida arvate korrosioonitõrjest, kas Krown või Teroson?

https://www.sillerauto.ee/est/suur-kaar ... -hinnakiri

[ahto42]

Teroron vist rohkem vaha, Krown õlisem.
Teroson peaks püsivam olema, pead ei anna.

[isakene]

Siin oli enne üks vastus, aga see on nüüdseks kadunud.

Põhimõtteliselt oli sel vastajal õigus, kuigi väga otsekoheselt ja folkloorselt väljendatud. Alustama peab sellest, kas aluspind on haljas või roostes. Kui on roostes, siis ära pane kumbagi, teeb asja ainult hullemaks. Siis on juba küsimus, kuidas kõigepealt aluspinda töödelda ja kas töötlemine nende jaoks üldse mõistlik on. Kui asi põhjalikult roostes, siis enamasti pole mõistlik, parem on muud kraami kasutada.

[Some]

Ise läksin Krowni teed, kuigi nad ütlesid, et mu Stingeril juba tehasest hea korrosioonikaitse.

[Kriku]

Kadunud postitust kahjuks ei näinud.

Protsessi kirjeldused on piisavalt erinevad:

Teroson Lux - kahepäevane töö. Esimesel päeval teostatakse põhja keemiline survepesu, eemaldatakse põhjakaitse plastid, logarid jm segavad detailid (nende pesu), millele järgneb teistkordne põhja ja koobaste keemiline survepesu. Kuivatamine.

Teisel päeval kaetakse sõiduki pealmised osad ja töödeldakse põhi, koopad, karbid ja siseõõnsused Teroson korrosioonikaitsevahendiga. Auto komplekteeritakse ja välisosta pestakse ning kuivatatakse.

Nii vähe kui mina aru saan, on ka konkreetsest möginast olulisem aluspinna töötlus ja 2x kõrgem maksumus tulebki sealt. Kas see "keemiline survepesu" teeb midagi ka olemasolevale roostele või mitte?

Kokkuvõttes siis ostsin 2007. aasta "Corolla", mis muidugi ei ole haljas.

Kui asi põhjalikult roostes, siis enamasti pole mõistlik, parem on muud kraami kasutada.

Mida silmas pead?

[maksipoiss]

Kui mingi kerge "rebane" on kuskil põhja all, siis kindlasti mida "õlisem" on töötlus siis seda parem. Kui on ikka juba tugevalt roostes , siis tuleb keretöödega alustada. Vanasti näiteks töödeldi ka tugevat roostet näiteks grafiitõliga, see imbus hästi sisse.

[Kriku]

Kerel nägin roostet vaid ühes kohas tagumise ukse juures. Küsimus käib praegu põhja kohta.

[davidsoniharald]

https://vikerraadio.err.ee/1608772027/k ... iina-ilves

"Eksamikomisjoni esimees viipas mulle, andis ametiauto võtmed ja kümme rutsi, et too pudel viina ja vaata, et vahele ei jää," meenutab Aapo Ilves ENSV aegset absurdi juhiloa tegemise aegu, kus oma rolli mängisid muidugi ka tutvused. "Ma võisin olla ainukene inimene maailmas, kelle pilt juhiloal oli mustade prillidega. See sai võimalikuks, sest eksamikomisjoni esimees oli minu isa."

Alles see trumm siin rääkis kui imeline ja hea oli nõukogude aegsete autojuhtide väljaõpe. Kui eksami protseduur selline oli, siis kahtlemata olid nõuka aegsed autojuhid sitta kanti tegijamad, kui tänapäevased.

[isakene]

Kui asi põhjalikult roostes, siis enamasti pole mõistlik, parem on muud kraami kasutada.

Mida silmas pead?

Siin peaks vist alustuseks lihtsast teooriast alustama. Et kaksitimõistmist ei tekiks.

Lihtsas keeles öelduna, põhjalikult roostes pind on kihiline. Eriti kihiline on ta igasuguste kereliitmike ja punktkeevituste vahelt, küllap oled selliseid paksult roostelehelisi kohti ka ise näinud. Olgu pesu kui hea tahes, sellisesse kohta kogunenud niiskust ja soola kuidagi kätte ei saa. Ning sellise koha lõplikuks kuivamiseks mingil juhul ööpäevasest kuivatamisest ei piisa, pakun et enamvähem kuivad on sellised kohad ehk suvisel põuaperioodil temperatuuril üle +25 peale paari nädalast sõitu.
Korrosiooni peatamiseks on vaja inhibiitoreid. Ehk siis selline õli, mis tasapisi poeb mööda rooste mikropragusid ja kapillaare kuni metallini välja, peatab korrosiooniprotsessi ja moodustab vett tõkestava kihi. Häda ongi selles, et praktikas ma ei tea ühtki ollust, mis suudaks vettinud pinnalt vee välja tõrjuda ja ise asemele pugeda. Tagajärg on see, et vesi ja kloriidid jäävad korrosioonitõrje kihi alla vangi ja toimivad seal rõõmsasti edasi. Neid autosid ma olen päris mitu näinud, kus kummine krowni kiht lotendab metalli peal nagu lahtine nahk.

Mina isiklikult jätaks praegusel ajal krowni ja muud sarnased asjad üldse tegemata ning teeks järgmisel kuumaperioodil Sügisesel-talvisel ajal kasutan ise järgmist meetodit - katan roostes ja kahtlased kohad vedela korrosioonitõrjega, loomulikult enne seda võimalikult pikk kuivatus ja mehaaniline puhastus. Kui aega on, siis kuumutan töödeldavad kohad kuumapüstoliga üle, et niiskus väheneks ja värvin kuumale pinnale, õli ronib siis paremini. Hetkel kasutan Hagmans TO3, aga kui keegi võib ka midagi paremat teada. Sellised kohad, kus rataste alt prahti lendab ja õlist üksi väheks jääb, katan veel üle pehme mastiksiga, nime praegu ei mäleta, vaatan hiljem töökojast järgi.

Kuna ma oma autosid hooldan ise ja niikuinii talvel korra kuu-paari jooksul käin tõstuki peal, on hea olukorda jälgida, siis paistab kohe välja, kui roosteuss kusagil aktiivselt pesa teeb. Siis on sama jutt - lokaalselt pind kuumaks, mehaaniline puhastus, kuumutus ja uus kraam peale.

Minu soovitus - tee tõrje järgmisel kuumaperioodil. Ja kindlasti pesu enne, siis paar nädalat kuivamist ja alles siis tõrje.

[Kriku]

Lihtsas keeles öelduna, põhjalikult roostes pind on kihiline. Eriti kihiline on ta igasuguste kereliitmike ja punktkeevituste vahelt, küllap oled selliseid paksult roostelehelisi kohti ka ise näinud. Olgu pesu kui hea tahes, sellisesse kohta kogunenud niiskust ja soola kuidagi kätte ei saa. Ning sellise koha lõplikuks kuivamiseks mingil juhul ööpäevasest kuivatamisest ei piisa, pakun et enamvähem kuivad on sellised kohad ehk suvisel põuaperioodil temperatuuril üle +25 peale paari nädalast sõitu.

Tean - olen näinud, kuidas akf kaevandi serval oma roostes leide küpsetab

Aitäh soovituse eest!

[ahto42]

Bituumenibaasil mögina video panin siia üles, et mida see tegelikult teeb pikemas perspektiivis.

[OLAVI]

Kuna enamuse autode korrosioonitõrjet tehakse juba olemasoleva rooste peitmiseks müügi eel, siis enamuses pakutaksegi igasugu "pakse koorikuid" tekitavaid musta värvi olluseid.

Oma autost hooliv omanik teeb roostetõrjet "läbipaistva" ainega.