Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

Ainus tehnoloogia, mis omab efekti roostes detailile on grafiitõli. Grafiitõli, isegi kui sinna sisse segada selle paksendamiseks nt bituumenmastiksit, ei püsti hästi peal. Vahad ja bituumenid moodustavad rooste pinnale kooriku, mille all elab rooste edasi, sest seda koorikut ei õnnestu saavutada piisavalt õhukindlana.

Õige tehnoloogia on mõistagi roostes pind puhastada (rooste eemaldada), see kruntida, värvida ja alles seejärel katta välise korrosioonitõrjena.

Mida teha roostes ukse alumiste valtsidega? Kui uut ust panna ei saa, siis laske väljaspoolt rooste maha, kruntige ja värvige ning lõpetuseks laske ukse seest sinna sisse graafiitõli. Mingi vahapõhine asi (mis kuivab ära) seal efekti ei oma. Kuna rooste on ka valtsi sees, siis ainus võimalus sinna sekkuda on seda õlitada.

[Kapten Trumm]

https://vikerraadio.err.ee/1608772027/k ... iina-ilves

"Eksamikomisjoni esimees viipas mulle, andis ametiauto võtmed ja kümme rutsi, et too pudel viina ja vaata, et vahele ei jää," meenutab Aapo Ilves ENSV aegset absurdi juhiloa tegemise aegu, kus oma rolli mängisid muidugi ka tutvused. "Ma võisin olla ainukene inimene maailmas, kelle pilt juhiloal oli mustade prillidega. See sai võimalikuks, sest eksamikomisjoni esimees oli minu isa."

Alles see trumm siin rääkis kui imeline ja hea oli nõukogude aegsete autojuhtide väljaõpe. Kui eksami protseduur selline oli, siis kahtlemata olid nõuka aegsed autojuhid sitta kanti tegijamad, kui tänapäevased.

Klounidele teadmiseks, et ARK-is käis mitte niiväga ammu mastaapne altkäemaksu võtmine eksamineeritavatelt
https://www.postimees.ee/6448289/endine ... otsid-koik
ERR-is kirjeldatud juhtumid, kus isa oli eksamikomisjoni esimees, saavad olla üsna erandlikud.

[Kapten Trumm]

Kuna enamuse autode korrosioonitõrjet tehakse juba olemasoleva rooste peitmiseks müügi eel, siis enamuses pakutaksegi igasugu "pakse koorikuid" tekitavaid musta värvi olluseid.

Oma autost hooliv omanik teeb roostetõrjet "läbipaistva" ainega.

Ei ole selles järjekorras. Lihtsalt tehnika areneb ja vahapõhine mastiks ilmus peale bituumenit.
Et selle, moraalselt vananenud bituumenmastiksiga on hea roostet varjata, on muidugi tõsi.
Mis veel hullem, seal all roostetab kõik edasi.

Nõuka ajal tehti kahte moodi - kas nn kahurimäärdega või siis grafiitmäärde ja -õli seguga. Viimase probleem oli selles, et see tahtis iga suve lõpus uuesti tegemist (jäi poolvedelaks ja ei püsinud nii hästi). Kahurimäärde probleem aga oli selles, et see kogus vett enda alla ja sealt alt roostetas rõõmsalt edasi.

[Kapten Trumm]

Kerel nägin roostet vaid ühes kohas tagumise ukse juures. Küsimus käib praegu põhja kohta.

Siin on variandid võimalikud. Kui auto põhi on tervikuna kaetud nn kivikaitsega (elastne, kummi taoline krobeline mastiks), siis seda ei ole vaja millegagi katta. Tuleb kord aastas üle vaadata ja kus on vigastused või mastiksi alla on tekkinud rooste, need parandada.

Teine teema on selles, et paljud autotootjad ei kata kogu põhja kivikaitsega (kokkuhoid). On hulk alasid, mis on ainult värvitud. Need tuleks puhastada, rooste eemaldada, kruntida-värvida ning siis katta makstiksiga. Samal viisil tuleks käituda ka suurte veermikudetailidega nagu sillatalad, suured õõtshoovad, mida ei vahetata.

Eraldi tähelepanu tuleks pöörata põhjaalustele piduri ja kütuse torustikele, mis tehases on pandud harilikult terastorust, mis on pulbervärvitud. Roostetavad hästi ja peagi nõuavad väljavahetamist. Olen menetlenud nii, et traatharjaga lahtine rooste maha ja siis segada vedel mögin grafiitõlist ja mingist paksendist (põhjaalune mastiks) ja siis tuisata need üle.

Enamik tänapäevaseid korrosioonikaitse vahendeid on kuivavad - nad ei jää eriti "õliseks", vaid päeva-paariga kuivavad selliseks kergelt kleepuvasse kontsistentsi. Minuarust neid "kuivavaid" pole erilist mõtet rooste peale lasta.

[Fucs]

Mida arvate korrosioonitõrjest, kas Krown või Teroson?

https://www.sillerauto.ee/est/suur-kaar ... -hinnakiri

Lisaks küsimuse, kas kellelgi on kogemust Kanadas välja töötatud Formula 3000 "Corrosion Free" / "Rust cure" vahenditega?
https://www.corrosionfree.ee/index.php/ ... /soiduauto

[ahto42]

Mida arvate korrosioonitõrjest, kas Krown või Teroson?

https://www.sillerauto.ee/est/suur-kaar ... -hinnakiri

Lisaks küsimuse, kas kellelgi on kogemust Kanadas välja töötatud Formula 3000 "Corrosion Free" / "Rust cure" vahenditega?
https://www.corrosionfree.ee/index.php/ ... /soiduauto

eks ta krowni laadne toode ole.
Ameerikas popp Fluid film on ka eestis olemas.
http://mazdaabi.com/index.php/ee/korrosioonitorje

Ise olin laisk ja ostsin märga ketiaerosooli paar purki, oli omal pikk voolik, millel pigusti otsas. Motipi EGR puhasaja küljest vist sain.
Lasin seda kleepekat mõnesse õõnsusesse ja kriitilisemasse kohta. Vast sai parem.

[Kapten Trumm]

Lihtsas keeles öelduna, põhjalikult roostes pind on kihiline. Eriti kihiline on ta igasuguste kereliitmike ja punktkeevituste vahelt, küllap oled selliseid paksult roostelehelisi kohti ka ise näinud. Olgu pesu kui hea tahes, sellisesse kohta kogunenud niiskust ja soola kuidagi kätte ei saa. Ning sellise koha lõplikuks kuivamiseks mingil juhul ööpäevasest kuivatamisest ei piisa, pakun et enamvähem kuivad on sellised kohad ehk suvisel põuaperioodil temperatuuril üle +25 peale paari nädalast sõitu.

Pidav roostekoha remont eeldab tegelikult rooste täielikku eemaldamist. Igasugu võlutoimelised "roostesurmad" väga ei toimi. Rooste saab plekilt üldiselt kätte ainult mehhaaniliste vahenditega, kas lihvkettaga või mini-liivapritsiga. Mõnikord jäävad ka mõned sügavamad täpid ikka sisse, nende vastu aitab ainult mini-liivaprits (kuna asuvad pleki pinnast sügavamal, siis ketas neile ligi ei saa.

Teine tarkus, mida autodega mässates olen õppinud, et kui tahad tulemust, ära looda autopoe vahenditele, probleemiks on eelkõige aerosoolvärvid ja -krundid. Tahad pidavat tulemust, siis need läikima nühitud plekikohad tuleb kruntida 2-komponentse happekrundiga. Ja ühekomponentsed aerosool-lakid ja värvid ei kannata poleerimisketast ehk kui pärast hakkate seda paranduskohta hajutama, siis on suur risk nühkida lakk halliks ja teie töö jääb räigelt näha.

Pisikeste paranduste tegemiseks on abiks mudelitel kasutatav aerograaf koos minikompressoriga. Suuremat kui 2x2 cm sellega hästi ei saa, kuna kipub jääma lapiliseks. Hajutuslakiga tegemine on juba rohkem kogemust nõudev, on risk oma vaev viimases etapis ära käkkida, sest see ollus on väga vedel ja kipub kergesti jooksma.

[Kapten Trumm]

Ise olin laisk ja ostsin märga ketiaerosooli paar purki, oli omal pikk voolik, millel pigusti otsas. Motipi EGR puhasaja küljest vist sain.
Lasin seda kleepekat mõnesse õõnsusesse ja kriitilisemasse kohta. Vast sai parem.

õõnsustesse laskmiseks on autopoodides müügi ka kerevaha, selline merevaigu karva.
muude aerosoolidega tuleb enne nats uurida, paljud "high-performance universal oil" tüüpi asjad pole mitte õli, vaid vesi, parafiin ja emulgaator (mis võimaldab sellest muidu segunematust värgist mingi emulsiooni taolise vedeliku teha).

[OLAVI]

Kuna enamuse autode korrosioonitõrjet tehakse juba olemasoleva rooste peitmiseks müügi eel, siis enamuses pakutaksegi igasugu "pakse koorikuid" tekitavaid musta värvi olluseid.

Oma autost hooliv omanik teeb roostetõrjet "läbipaistva" ainega.

Ei ole selles järjekorras. Lihtsalt tehnika areneb ja vahapõhine mastiks ilmus peale bituumenit. ...

Minu tekst polnud mitte "keemia tootearendusest", vaid isiklikust kogemusest suvel kohalikus roostetõrje maaletooja töökojast.
Kus põhiklientideks on (rondi) "müügieelse tõrvamistöö" tellijad ja uuele autole värvitu mögina soovijad olevat haruldus.
Ka rehvimehed sattusid ärevusse, et "Miks on masin nii "õline" kui tavaliselt on masinad kas "tõrvatud" või porised".

[Kapten Trumm]

Hullumaja rehvivahetuses jätkub, järjekorrad pidid olema detsembri keskpaigani.
Seni uisutatakse suverehvidega?

Olen mõelnud, et mis probleem on need neli lisavelge hankida ja vajaduse tekkimisel ise need kodus ära vahetada? Viimati hankisin naise koreakale, seal oli jooks 14 tolliseid plekkvelgesid, mis vajasid tiba terasharja ja värvi, 50 eurot jooks. Eelmine nädalavahetus ajasime auto garaazi, tütar vahetas need ära, passisin kõrval ja kontrollisin, et midagi lahti ei jääks. Kui tütarlaps sellega hakkama saab, mis nisanäpud need mehed siis on, kes pigem 2 nädalat eluga riskivad?

[kaupo51]

Eks vana kooli mehed oskavad Lada ja Moskvitsi ratast vahetada (13 tolli plekkvelg kui ma ei eksi). Miks täna ei taheta ise ratast vahetada? Püüan arvata. Seda ei õpetata enam autokoolis. Paljud ei tea, kus asub autol tungraud ja rattavõti. Tehase rattavõti võib olla kipakas ja sellega on raske polte lahti saada, mis on töökojas suruõhuga kinni keeratud. Kui veel juhtub olema vargavastane polt, siis seda ei pruugigi tavaline inimene lahti saada. Rataste vahetus ei ole normaalset palka teeniva inimese jaoks überkallis ja lihtsam on lasta see spetsialistil töökojas ära teha.

[Some]

Saaksin rattavahetusega hakkama küll aga mida ei oska kodustes tingimustes teha on tasakaalustamine. Niikaua kui rattavahetus maksab alla minu ühe tunni tasu, eelistan lasta siiski proffidel teha. Seekord vahetust ootama ei pidanud, vahetasin 2 nädalat tagasi kui järjekorda polnud. Et sõidan lamellidega siis kevadel ka väga järjekorra pärast mõtlema ei pea.

[krossipart]

Saaksin rattavahetusega hakkama küll aga mida ei oska kodustes tingimustes teha on tasakaalustamine. Niikaua kui rattavahetus maksab alla minu ühe tunni tasu, eelistan lasta siiski proffidel teha. Seekord vahetust ootama ei pidanud, vahetasin 2 nädalat tagasi kui järjekorda polnud. Et sõidan lamellidega siis kevadel ka väga järjekorra pärast mõtlema ei pea.

Rataste vahetusel, kus rehvid on velgedel tasakaalustamise vajadust ei ole. Tasakaalustamine on vajalik, kui rehv veljel vahetatakse. Muus osas Su mõttega nõus.

[Kapten Trumm]

eelistan lasta siiski proffidel teha

Need "profid" on üldjuhul hooajaks odava palgaga tööle võetud mingid suvalised tondid, kellega juhtub mõndagi (kurvad kogemused).
Kui kogu aeg käia vahetamas, jäävad ka taolised patud avalikuks tulemata, nagu näiteks miljoni Nm-ga kinni lastud poldid (pole viitsitud käsitsi lõpp-pingutust teha). Kui aga sellega juhtub nt rehv katki minema öösel kuskil metsavaheteel, siis tuleb kas maanteeabi kutsuda või autos ööbida.

Ja sellised patud pole sugugi vaid nurgataguste urgaste probleem, vaid selliseid sigadusi teevad ka esindused, mis peaks usaldusväärsed olema. Minu tööauto oli suvel suuremas hoolduses, mis sisaldas ka pidureid ja rattaid vahetades sain jällegi vanakooli trikke kasutada, et neid mustmiljoni njuutonmeetriga suruõhukeerajaga kinni vägistatud polte tervelt kätte saada.

Tööl on meil nii, et kui hangitakse uus auto, siis on selle varustuse hulgas ka teised veljed talverehvidega. Meestel on töökojas korralik tungraud ja võtmed (suruõhukeerajaid ma ei oska põhimõtteliselt (vt 1 lõik). Töömehed viskavad ka kontoriautode rattaid ringi, enam omad olen tavaliselt ise vahetanud.

[Kapten Trumm]

Saaksin rattavahetusega hakkama küll aga mida ei oska kodustes tingimustes teha on tasakaalustamine. Niikaua kui rattavahetus maksab alla minu ühe tunni tasu, eelistan lasta siiski proffidel teha. Seekord vahetust ootama ei pidanud, vahetasin 2 nädalat tagasi kui järjekorda polnud. Et sõidan lamellidega siis kevadel ka väga järjekorra pärast mõtlema ei pea.

Rataste vahetusel, kus rehvid on velgedel tasakaalustamise vajadust ei ole. Tasakaalustamine on vajalik, kui rehv veljel vahetatakse. Muus osas Su mõttega nõus.

Tegelt vajavad rattad muidugi ka aeg- ajalt üle tasakaalustamist, eriti suured/madala profiiliga rehvidega, mis on väga kaprissed isegi 5 grammi kaaluerinevuse suhtes. Tasakaalud kaovad ära, rehvid kuluvad jne. Mersu sportvedrustuse ja 17 tolliste ratastega (40 kõrgusega rehvid) tahab üle tasakaalustamist korra aastas (muidu hakkab vaikselt rool võbisema). Aga rahvalikumad ja kõrgema rehviga rattad üldiselt ajavad 2-3 hooaega ilma läbi, st iga-aastase tasakaalustamise pärast rehvivahetust pole vaja väisata.