Autotehnikateema

[isakene]

Mis te arvate, kuidas meistrimees siis viimaks selle lootusetult kinnioleva veljepoldi lõpuks lahti sai?

Keeras polti nõksukese veel kinnipoole, et polti liikuma saada ja siis juba lahti? Suuremal osal juhtudest see trikk töötab. Üks võimalus veel on võtta tavaline lühike L-saba (või rattarist), korralikult ära toestada et padrunit poldi pealt maha ei käänaks ja siis kasutada suuremat kummihaamrit.

Ristvõtmega keeravad rattapolte amatöörid. Selleks on jah umbes 80 cm sabaga padrunvõti.

Loe ja imesta.

Üks ja ainus lollikindel meetod:

Kvaliteetne (loe: KVALITEETNE) ristvõti. Meeterkahekümnene torujupp. Ristvõtme ühte harusse paned torujupi ja tõmbad, samal ajal vajutad jõu tasakaalustamiseks jalaga ristvõtme vastasharu peale. Rattapolt a) tuleb lahti või b) läheb puruks. On olnud juhuseid, kus tuleb keegi saata pidureid peal hoidma, kuna ratta tõmbab ringi sellise jõuga, aga MITTE KUNAGI pole ükski rattapolt lahti saamata jäänud.

Korralik rist vedeleb alati pagassis ja torujupp ka. Kui torujuppi parajasti pole, siis selle ikka küla pealt leiab.

[Walter2]

Siin on teema terminis "kvaliteetne rattarist" - need meie kaubanduses pakutavad 10-15 eurised tooted pole seda mitte. Isegi nn. brändinime kandvad võtmed on sageli ülekleebitud saastatooted.

[Welber]

...Veljepoldi keermele ükskõik millist määret peale ( kui on kuivad, roostes ) ja ei tule ükski ratas alt, ega jää poldid kinni.

Kui poldid on roostes, siis tuleb nad välja vahetada, aga neid ei määrita. Mitte sellepärast, et määrdest või määrimisele kuuluvast ajast kahju oleks, vaid sellepärast, et määrimine vähendab hõõrdejõudu. Määritud polte peaks pingutama 20-30 % väiksema momendiga, aga pigem sellega ei riskita. Igatahes need, kes minul rattaid vahetavad, keelduvad mingitki ainet seal vahel kasutamast.

[Welber]

...Kvaliteetne (loe: KVALITEETNE) ristvõti...

Oleks ka palve - mis nimi ja kust saab.

[davidsoniharald]

...Veljepoldi keermele ükskõik millist määret peale ( kui on kuivad, roostes ) ja ei tule ükski ratas alt, ega jää poldid kinni.

Kui poldid on roostes, siis tuleb nad välja vahetada, aga neid ei määrita. Mitte sellepärast, et määrdest või määrimisele kuuluvast ajast kahju oleks, vaid sellepärast, et määrimine vähendab hõõrdejõudu. Määritud polte peaks pingutama 20-30 % väiksema momendiga, aga pigem sellega ei riskita. Igatahes need, kes minul rattaid vahetavad, keelduvad mingitki ainet seal vahel kasutamast.

Minu teada antakse kõik pingutusmomendid määritud keermetega, kui just ei ole märgitud teisiti.

[Madis Reivik]

Polti hoiab kinni poldi elastsus, mitte rooste.

Pingutades polt venib pikemaks ja hoiab nagu vedru.

Kui on roostes, siis polt venib vähem sama momendi juures ja kinnitusjõud pole õige.

[_dumbuser_]

Pingutades polt venib pikemaks ja hoiab nagu vedru.

Tundub, et üle ilma on sajad ja tuhanded tegelased täiesti mõttetut elu elanud mõeldes välja igasugu erineva tugevusega metalle. Pangu lihtsalt vedru ja kõik töötab. Mingi erksamad pead on isegi suutnud erinevaid keermeid välja mõelda ja siis veel keermeprofiilidega majandanud. Aga nagu aru saada siis kõik on ilmaasjata. Tuleb vaid polt nii kinni vägistada, et ta venima hakkab.

[isakene]

...Kvaliteetne (loe: KVALITEETNE) ristvõti...

Oleks ka palve - mis nimi ja kust saab.

Selle koha pealt jään vastuse võlgu, pole ise kunagi ühtki ostnud. Omal ajal sai kõvasti maasturitega tegeldud (veidi tegelen siiani), neid igast ilmakaarest kokku veetud ja enamusel vedeles rist istme all või pagassis. Katse-eksituse meetodil selekteerus pihutäis kõvemaid välja, paar-kolm tükki on siiani alles (loe: vastu pidanud).

Üldistades, korralik rist näeb välja umbes selline: https://sitypro.com/ee/tooriistad-ja-ta ... -22-mm-man , on mati pinnaga ja terashall või veljevärvi sarnase ollusega värvitud. Kõik läikivad asjad on üsna kiiresti vanarauda lennanud.

Üleüldse, rattavõti ei pea olema rist, aga kindlasti kahepoolse sabaga. Võlusõna on jõu tasakaalustamine - võtit ühest sabast vedades kipub jõuvektor optimaalsest suunast mööda minema, ühe sabaga võtmele peale vajutades piirdub jõud keeraja raskusega ning võtmesaba tõstes kulub suurem osa aurust auto tõstmisele. Jalaga sabale toetudes läheb kogu energia ainult võtme pööramiseks, kasutusele lähevad nii jala kui käe jõud ja mõlema jõuvektorid on enamvähem tasakaalus.

Oma suuremale kaubikule tegin sellise lahenduse: kuna rattamutter on mõõduga 27, siis võtsin paksuseinalise terastoru, keevitasin löökmutrikeeraja padruni sinna sisse ning puurisin torust risti augu läbi, nii et 20 mm terasheebel sealt läbi mahtus. Kui õige tugevusega risti ei leia, saab ka sõiduautole sarnase lahendusega ülitugeva võtme valmis. Ainult hoiatus! Padrunit ei tohi pideva joonega toru otsa külge keevitada, keevitus võib padruni rabedaks teha! Toru otsa külge vaid kolme-nelja tugeva punktiga, tugevuse annab toru külgedele puuritud aukudest padruni kinni keevitamine.

[paalberg]

...Veljepoldi keermele ükskõik millist määret peale ( kui on kuivad, roostes ) ja ei tule ükski ratas alt, ega jää poldid kinni.

No päris igat määret sinna ka siiski panna ei maksa. Olen kohanud selliseid tegelasi kes kipuvad sinna omast tarkusest näiteks vasemääret panema aga siis on pärast jälle kole raske neid polte lahti saada. Olen isegi suutnud niiviisi ka paar nõukogude päritolu padrunvõtit ära lõhkuda aga siis tõepoolest oli seda vasemääret sinna ka ohtralt pandud, lisaks keermele oli ka veljepoldi koonuseline osa sellega sisse määritud.

[TALUPOEG TALUJA]

Õhtust!
Ei pahanda, ei pahanda.
Tegelikult ei tahtnud oma varianti kohe välja laduda, muidu kaob põnevus ära.... hea on lugeda teiste kogemusi ka.
Soovitan panna rattapoltidele-mutritele vahele suusatõrva, kas siis veel nõuka-aegset või siis aerosoolist seda vedelat. Vindid tõrvaga kokku ja ükski mutter-polt enam ise lahti ei keri. Varemalt sõitsin oma VW LT-28D-ga ringi ja mitmeid kordi kippusid esiratta poldid sõidu ajal lahti tulema. Keerasin küll kõvasti kinni, tegin isegi järelpingutusi, kuid mingi aja pärast hakkasid ikka lahti kerima. 90-ga sõites ei ole see üldse hea tunne... kui esiratas hakkab all töllerdama. Kuna juhuseid oli mitu, siis avastasin veel, et parem on mitte järsult pidurdada. Vähemalt ei löönud nina maasse.
Kinni jäänud rattamutreid saab eemaldada ka nii, et lööd lindipoldiga kandi peale, aga see lõpeb spilka murdumisega üsna tihti. Eks aitavad ka muud igasugused nõidumised. Näiteks aitab veel ümber auto kõndimine. Teed mõne tiiru ära ja hakkab igasuguseid mõtteid tekkima, et kuidas asju paremini lahendada.

[davidsoniharald]

Pingutades polt venib pikemaks ja hoiab nagu vedru.

Tundub, et üle ilma on sajad ja tuhanded tegelased täiesti mõttetut elu elanud mõeldes välja igasugu erineva tugevusega metalle. Pangu lihtsalt vedru ja kõik töötab. Mingi erksamad pead on isegi suutnud erinevaid keermeid välja mõelda ja siis veel keermeprofiilidega majandanud. Aga nagu aru saada siis kõik on ilmaasjata. Tuleb vaid polt nii kinni vägistada, et ta venima hakkab.

Siinkohal paistab kaugele välja akf dumbuseri puudulik haridus metallide tehnoloogias. Aeg ennast harida. Google otsingusõnaks: elastne deformatsioon.

Polt venibki pikemaks, kui teda pingutada ja see elastne deformatsioon hoiabki teda kinni. Kuniks polt venib oma elastuspiirides, on kõik hästi. Kui see piir ületada, siis läheb katki. Erinevaid keermeid ja erinevate omadustega sulameid kasutatakse erinevate nõuete tõttu liitele.

[Kapten Trumm]

Seejuures neid poltide "venimisi" on kahte sorti. Rattapoldid on korduvkasutatavad, osade autode plokikaanepoldid venivad ainult ühe korra (poldid on ühekordseks kasutuseks). Neil on tavaliselt üks peenem koht, mille arvelt see venimine toimub. Ka kepsupoldid võivad olla sellised.

[Kapten Trumm]

Muide, kust need (jama)jutud tulevad, et vaskmäärdega ei või poldikeermeid määrida? Poltide pingutusmomendid antakse kõik eeldusel, et keere keerab takistusteta. Ja polt ei püsi kinni mitte (määrimat) keerme hõõrdumise, vaid ikka pingutamisel tekkiva elastse deformatsiooniga.

[Kapten Trumm]

...Veljepoldi keermele ükskõik millist määret peale ( kui on kuivad, roostes ) ja ei tule ükski ratas alt, ega jää poldid kinni.

Kui poldid on roostes, siis tuleb nad välja vahetada, aga neid ei määrita. Mitte sellepärast, et määrdest või määrimisele kuuluvast ajast kahju oleks, vaid sellepärast, et määrimine vähendab hõõrdejõudu. Määritud polte peaks pingutama 20-30 % väiksema momendiga, aga pigem sellega ei riskita. Igatahes need, kes minul rattaid vahetavad, keelduvad mingitki ainet seal vahel kasutamast.

Poltide mittemäärimisel paistab olevat taga sama tarkus, mis paneb rehvivahetajaid neid polte kinni vägistama. ÄKKI tuleb ratas alt ära.
Mul on päris mitu autot ja vahetan neil üldiselt rattaid ise. Poltide keermed ja velje istepinna rummul määrin kvaliteetse vaskpastaga kokku ja siis keeran poldid kinni. Pole ükski ratas alt tulnud ja mis hullem - kõik poldid on ka järgmise hooaja alguses korralikult kinni - seejuures ma ei tee mingit poltide järelpingutamist, mida rehvitöökojad nõuavad.

Õiged töövõtted ja korrektne arusaam mehhaanikast on ehk asja sisu.

[Welber]

Poltide mittemäärimisel paistab olevat taga sama tarkus, mis paneb rehvivahetajaid neid polte kinni vägistama. ÄKKI tuleb ratas alt ära.
Mul on päris mitu autot ja vahetan neil üldiselt rattaid ise. Poltide keermed ja velje istepinna rummul määrin kvaliteetse vaskpastaga kokku ja siis keeran poldid kinni. Pole ükski ratas alt tulnud ja mis hullem - kõik poldid on ka järgmise hooaja alguses korralikult kinni - seejuures ma ei tee mingit poltide järelpingutamist, mida rehvitöökojad nõuavad.

Õiged töövõtted ja korrektne arusaam mehhaanikast on ehk asja sisu.

Täna töölt tulles jäi teele Elke Auto. Astusin sisse, võtsin viisakalt hoolduse järjekorda. Ja tead, Hr. Trumm, nad on seal kõik pimedusega löödud. Mitte ainult kohalikud esinduse "sossid", vaid ka Toyota tehase konstruktorid, sest nad väitsid, et määret veljepoltidele ette ei nähta. Ja kohe kindlasti mitte vasemääret. Järsku astud sealt läbi ja õpetad õigeid töövõtteid ja korrektset arusaama mehaanikast.
Sama eitavalt suhtuti vasemäärdesse ühes Mazdasid remontivas ettevõttes ja Topautos.
Veel - minule teadaolevalt - Manufacturer torque specs are ALWAYS for unlubed threads unless otherwise specified (e.g. some head bolts and so forth).

Üks video, kus seletatakse momendi erinevust määritud ja määrimata poltidel:
https://www.youtube.com/watch?v=X3ndeXiZUeM