ma arvan, et Ali Baba (kohe mitu kooni) on neil teiselpool rindejoont vastaseks.
tõestus ka: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1201 ... ste-kasuks
ma arvan, et Ali Baba (kohe mitu kooni) on neil teiselpool rindejoont vastaseks.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120107128 ... -eesti-omaPoola kutsub Saksamaad üles tarnima Ukrainale õhutõrjesüsteeme Patriot. NATO ütleb, et nad poleks sellele vastu. Kas see samm aitaks märkimisväärselt muuta Vene raketiterrori vastu võitlemist?
Ukraina sõda on kestnud üle kümne kuu. Praegu pole põhiküsimus juba mitte niivõrd võimetes, kuivõrd varustuses, vahendites ja vastupidavuses. Ukrainlased on küll operatsioonilise initsiatiivi haaranud, kuid peale tsiviiltaristu tuleb neil õhulöökide eest kaitsta ka rindel võitlevaid üksusi.
Tegemist on keeruka ettevõtmisega. Igat potentsiaalset rünnakuobjekti peab suutma kaitsta ka juhul, kui Venemaa saadab ühe sihtmärgi pihta palju rakette korraga. Just nii toimitakse praegu Ukraina elektrivõrku hävitades.
NATO tugineb õhukaitses märksa suuremal määral lennuväele. Läänel lihtsalt pole piisavalt süsteeme ega ka rakette, et Ukraina kohale raudkuplit tekitada.
Tugeva õhukaitse tagavad komplekssed süsteemid, millesse pole kaasatud mitte üksnes raketid, vaid ka vaatlus- ja sihtimisseadmed. Näiteks suudavad moodsad S-400 süsteemid võtta sihikule vastase lennukid kuni 400 km kaugusel. Ent see kehtib üksnes aeglase ja ennustatava lennutrajektooriga õhusõidukite kohta. Mida kiirem on vaenlane, seda lühem on vahemaa, millelt teda tabada saab. Mida madalamal ta lendab, seda halvemini radar teda näeb. Ja mida kauem radar töötab, seda suurema tõenäosusega see avastatakse ja hävitatakse.
Põhiküsimus on, kas Ukraina suudab end efektiivselt Vene rakettide vastu kaitsta, hoides sama ajal Vene lennukid maapinnal?
Kas Patriotid oleksid siis vastus?
Sõja algul olid Ukrainal ühed kogu Euroopa kõige tõhusamad õhutõrjesüsteemid. S-300 süsteemide hulk ulatus umbes 250-ni (kümnendik neist kaotati sõja esimestel nädalatel). Madalamal tasandil pakkusid kaitset sajad lähimaa süsteemid (näiteks BUK) ning tuhanded Igla ja Stingeri tüüpi õhutõrjerelvad. Ometi on õhutõrje laskemoona nagu suurtükimürskegi kulunud esimese kümne sõjakuu jooksul muljet avaldavates kogustes.
Ukraina linnade vastast Vene raketiterrorit tulebki vaadata sellest perspektiivist. Esmapilgul tundub, et Venemaa otsus S-300 õhutõrjerakette maasihtmärkide pihta tulistada räägib meeleheitest. Ometi tasub märkida, et Venemaal on tuhandeid vanemaid S-300 rakette, mida võib vabalt kulutada.
Ei piisa sellest, et maha võetakse pooled raketid. Need kõik tuleb hävitada ja see maksab väga palju.
Ukrainlastele tähendab aga iga säärane rakett rasket valikut, kas lasta sel sihtmärgini lennata või kulutada selle hävitamiseks oma õhutõrjerakett. Nende varud kahanevad ja neid lääne ladudest täiendada on peaaegu võimatu. Riigid, mille arsenal koosneb Nõukogude Liidu või Venemaa toodangust (isegi Türgi hankis endale hiljuti S-400 süsteemid) on kõik oma raketid juba Ukrainale andnud (nagu Slovakkia) või siis ei taha seda teha (nagu Türgi ja Kreeka).
Samasuguseid probleeme põhjustavad ka Ukraina kohal lendavad droonid. Venemaa standardse Orlan-10 väärtus on mitukümmend tuhat eurot. Aga isegi kui see kõlab üsna kallina, on see odavam kui Stingeri rakett. Ehkki see konkreetne droon ei suuda teha muud kui sõjavälja vaadelda, tekitab selle ilmumine näiteks BUK-i kohale ikkagi raske küsimuse: kas hävitada ta väärtusliku õhutõrjeraketiga või lasta edasi tegutseda, riskides sellega, et järgneb rünnak näiteks ballistilise raketiga?
Seetõttu on oodata, et aja jooksul läheb Ukraina täielikult üle NATO õhutõrjesüsteemidele. Kas võiks siis Patriotide Ukrainasse saatmisest abi olla?
Ühest küljest on see nõukogudeaegsete varude ammendumise tõttu lihtsalt vältimatu. Teisest küljest aga tähendaks see Ukraina õhutõrjesüsteemide täielikku reformimist: pole lihtsalt võimalik panna S-300 ja Patrioti koos toimima. Patriotide uuemad versioonid on tõesti sama tõhusad kui S-400, aga NATO tugineb õhukaitses märksa suuremal määral lennuväele. Seega läänel lihtsalt pole piisavalt süsteeme ega ka rakette, et Ukraina kohale raudkuplit tekitada.
NASAMS ja Balti riigid
Praegu on kõige märkimisväärsem roll Norras toodetud ja USA tarnitud NASAMS-i keskmaa õhutõrjesüsteemil. Samuti on Ukrainale lubatud Saksa Iris-T ja Briti Stormeri keskmaasüsteeme, mis on NATO arsenalis kõige moodsamad.
Pikas perspektiivis on need isegi tähtsamad kui Patriotid. Ehkki NASAMS ei suuda S-300-t või Patrioti asendada, saab lääs pakkuda Ukrainale suures koguses laskemoona. NASAMS-id suudavad kasutada näiteks NATO õhk-õhk-tüüpi rakettide suurt varu. Olgu näiteks toodud radarjuhitavad kaugmaa AMRAAM-id, mida harilikult näeme hävitajate F-16 ja F-18 tiibade all. Pikas perspektiivis suudab NASAMS ühenduda kõigi lääne raketi-, lennuväe- ja jälgimissüsteemidega.
Riigid, mille arsenal koosneb Nõukogude või Vene päritolu rakettidest, on need kõik juba Ukrainale andnud või ei taha seda üldse teha.
Ukraina olukorrast on enesestmõistetavalt tehtud hulk järeldusi, mida peab NATO maade relvastuses ja õhukaitses parandama. Näiteks – ükskõik kui suurel määral NATO ka oma õhuvägedele toetub, peab mitu sektorit suutma end mitmekihilise õhutõrjega kaitsta säärase hulga rakettide vastu, millega Iraagis, Afganistanis või Süürias kokku ei puututud.
Mis oleks järeldus Baltimaade jaoks? Võimsate õhuvägede puudumine rõhutabki vajadust ulatusliku ja mitmekihilise õhutõrje järele, mis ei kataks mitte üksnes sõjalist, vaid ka tsiviiltaristut. Nüüdisaegne lahinguväli on täis suhteliselt lihtsaid ründe- ja jälgimisdroone, mis liiguvad tihedalt kaitstud õhuruumis. Nende vastu rakette kasutada on liiga kulukas, ent nende eiramise korral annavad nad vaenlasele väärtuslikku informatsiooni või hävitad kerge soomuskattega sihtmärke ka ise.
Võib arvata, et selles valdkonnas tekib palju uuenduslikke lahendusi nii „kõvades“ kui ka „pehmetes“ kaitsevaldkondades – nagu segamissüsteemid ja lasertehnoloogiad. Oleme juba näinud, et Ukrainas on naasnud sõjaväljale väikese kaliibriga kahurid. Samuti on ilmunud esimene video, kus Ukraina droon laseb õhus alla Vene drooni.
Imele loota ei tasu
Siiski, loota üksnes „mängumuutjatele“ ehk relvasüsteemidele, mis suudavad kogu sõja kulgu muuta, sama hea kui loota imele. See kehtib ka õhutõrje kohta: relvasüsteeme hankides ei tule arvestada mitte üksnes nende võimet, vaid ka seda, kui kaua neid saab käigus hoida, niisamuti kui kooskõla teiste süsteemidega ning üldise taktika ja strateegiaga.
Ukraina sõda on näidanud, et õhutõrje peab olema mitmekihiline, mobiilne ja seda peab olema palju. Teisisõnu: Patriote läheb vaja vaenlase lennukite maas hoidmiseks ning taristu kaitseks, NASAMS-e selleks, et saada lennukitest jagu lähemal, ning Stingeri tüüpi portatiivseid süsteeme selleks, et tõkestada vaenlase tegevust väga madalal. Tuleb võtta arvesse ka kamikaze-, ründe- ja vaatlusdroone, mis tuleb kõik mõistliku kuluga hävitada.
Zaporizhzhya suund
Olukord seisuga 16.00 1. detsember 2022
Zaporizhžja suunal ehitab AFU juhtkond vägede rühmitamist ja viib läbi lahingukoordineerimist Ukraina formeeringute vahel.
Nikopolis on moodustatud Sichi taktikaline rühm. Kohalike elanike sõnul algab rünnak Venemaa positsioonide vastu siis, kui ilmastikuolud paranevad.
Hersoni suunalt on saabunud üksused Ukraina relvajõudude 128. Ogshbry brigaadist ja 129. brigaadist. Sideõppused viidi läbi 128 Ogshbr, 65 Ombra, 1 Otbr, samuti AFU TRO 102, 108, 110, 128 ja 129 brigaadi vahel.
Orekhovo ja Preobrazhenka läheduses on paigutatud 65. Obrbr'i õhutõrjeraketidiviis, mis jälgib Venemaa õhujõudude lennuväljalt Melitopolis toimuvat lennutegevust.
Poltavka-Malinovka liinil üritavad Ukraina kuue kuni kümne mehe rünnakrühmad, keda toetab "rändav 60 mm miinipilduja üksus", perioodiliselt sooritada rünnakuid Vene relvajõudude positsioonide vastu.
Vene sõjaväelased avastavad õigeaegselt vaenlase liikumised ja annavad Ukraina üksustele tõkestavat tuld, surudes neid tagasi oma algsetele positsioonidele.
Kirovosse on paigutatud kaugtulekaugusega M777 suurtükiväe meeskonnad koos M982 Excalibur juhitavate rakettidega.
▪▪ Ukraina armee luurelennukid tegutsevad mööda rindejoont ja Ukraina informaatorid Venemaa kontrolli all olevas Zaporižia piirkonna osas edastavad andmeid Vene vägede tegevuse kohta.
Ukraina relvajõudude 58. mehhaniseeritud jalaväebrigaadi 16. pataljon on Orekhovo rajoonist kiiresti välja viidud. Bakhmutski garnisoni tugevdamiseks saadetakse 58. jalaväebrigaadi isikkoosseisu.
Oh häda ja viletsust. Kohe kahju hakkab venelastest, kui neid selliste "ülekaalukate" jõududega rünnatakse. Oleks veel need kuni kümnemehelised rühmad üksi, aga vaat see "rändav 60mm ...". Kohutav. Selliste jõudude "tagasi surumine" on ikka tõsine kangelastegu.NGolf kirjutas: ↑01 Dets, 2022 15:29 Rõbar:...
Poltavka-Malinovka liinil üritavad Ukraina kuue kuni kümne mehe rünnakrühmad, keda toetab "rändav 60 mm miinipilduja üksus", perioodiliselt sooritada rünnakuid Vene relvajõudude positsioonide vastu.
Vene sõjaväelased avastavad õigeaegselt vaenlase liikumised ja annavad Ukraina üksustele tõkestavat tuld, surudes neid tagasi oma algsetele positsioonidele.
...
Vastupidi, ei ole üldse kummaline!Kilo Tango kirjutas: ↑01 Dets, 2022 17:28Oh häda ja viletsust. Kohe kahju hakkab venelastest, kui neid selliste "ülekaalukate" jõududega rünnatakse. Oleks veel need kuni kümnemehelised rühmad üksi, aga vaat see "rändav 60mm ..."...
Ühesõnaga eelolev jutt tahtis öelda, et selline tegevus peaks olema rutiinne toimetamine pmst. kogu rinde ulatuses ja et sellest peetakse vajalikuks raporteerida on pehmelt öeldes kummaline.
Plahvatused Brjanski piirkonnas ja tulekahju Permis.
Ideaaljuhul võiks seda seostada juhuse või juhusega.
Aga ei. Tulekahjud ei ole tavalised rajatised, vaid strateegilised ja kriitilised.
Naftaladude puhul olen veendunud, et see oli Korshuni UAV. Ametlikku kinnitust ei tule, see teeb olukorra ainult hullemaks.
Aga seal on tegelikud kinnitused.
Meie geraaniumid on otsa saanud, uued tarned on hilinenud.
Nüüd tuleb teine pool, kes on kogu selle aja metoodiliselt korraldanud komponentide tootmist ja tarnimist.
Samal ajal kui Iraan on hõivatud sisemiste probleemidega, lähevad Dobrynya ja Gorynych kuradile.
Surazhini on veidi üle 100 km, on ilmselge, et õhutõrjesüsteem jättis lähenemise vahele.
Kas kiirus või kõrgus lähenemise ajal.
See on alles algus ja sihtmärk valitakse võimalikult lähedale, et kontrollida avastamisvõimet.
Ja kuna TPP on kindlustatud, on vastus kättemaks. Ja selleks ei pea üldse miljardeid kulutama.
Kütteperiood ei ole ainult Ukrainas.
16:20
Kinsbourg Spit on juba mitu päeva põlenud. Maksimaalse luure taktika, millele järgnevad löögid, on tõhusam, kui rumalalt kõik relvad juhuslikult välja tulistada.
Neeme lääneosa ei ole enam meie kontrolli all. Kuu aja jooksul on see täielikult hüljatud.
Ja siis....
Raudsadam - uksed on avatud.
Toimub piirkonnast varastatud ukrainlaste vara äravedu." venelane viib vägesid välja Zaporižžja oblasti Pologa linnast, Mykhailivka (linnatüüpi) asulast, Inzhenerne külast ja Burchaki külast.
Valmistavad nendes asulates okupatsiooniga seotud personali evakueerimiseks ette."
Tõenäoliselt võib see olla kas vägede osaline üleviimine teisele rindele või ettevalmistus järjekordseks "hea tahte" žestiks.
Jõulud ju tulekul.Jah, hea tahte žesti sellel suunal ei tahaks kuidagi uskuda.
Kui Dnepri paremkallas välja jätta, siis on rindejoon väga vähe liikunud.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist