Autotehnikateema

[isakene]

Enamus maasturirattaid istuvad vaid poltidel. Tsentreerimisrõngas on küll olemas, aga näiteks Nissan Patrolil on nad ees ja taga eri läbimõõduga . Velgi ostes on ainuke mure jälgida et tsentreerimisava esisilla hubi peale mahuks. Sageli on kasutatud velgi ostes juhtunud et saad kogemata või meelega muidu identsed veljed, mil ühel või kahel keskava väiksem ja saad neid väiksemaid ainult tagasillal kasutada. Või siis lähed treiali juurde, kel piisava mõõduga treipink.

Ning enamus jaapani autode rattapolte on 12x1,25 keermega.

[Kapten Trumm]

Mul oli kunagi üks Suzuki, mis oli nii eksootiline auto, et sellele polnud kuskilt saada mõistliku hinnaga plekkvelgi talveks. Ainus, mis sobis olid Honda Civicu omad, kuid nende keskava oli suurem. Vaherõngaid ka mõistagi polnud, lõpuks lõin käega ja panin niisama. Sõitsin sellega 4 talve ja paljalt mutritega tsentris seisvad rattad mind alt ei vedanud.

Maasturitel on tavaliselt 6 poldiga rattad, õnnetul sukisukil oli vaid 4-ga.

[ahto42]

Tegelen ametialaselt igapäev keermepuuride ja lõikuritega
M10 läheb veel 0,75 ja 0,5
Eriti äge on tollidega. Inimene küsib nt 1/2 keermepulka, siis minu esimene küsimus on, kas poldile või torule.

[logistik76]

.

Vene autode iseärasus muidu oli, et nad kasutasid vastutusrikkamates kohtades miskipärast peenkeeret. Samades kohtades lääne autodel olid küll asjad täiesti tavalise meeterkeermega. Kui ma neid mosse tikkpolte silma ette manan, siis minumeelest olid ka need peenkeermega.

Kes pole kursis, siis meeterkeermetel on lisaks "tavalisele" ka I peenkeere ja II peenkeere. Näiteks M10 "tavaline" keermesamm on 1,5 mm, kuid I peenkeere on 1,25 mm ja II peenkeere 1,00 mm. Vähemalt saksa autodel olen peenkeeret leidnud üliharva, üks koht on turvavööde poldid. Muidu plokikaane poldid, veermikupoldid on sakslastel kõik kõige tavalisema meeterkeermega, ju seal pole leidlikke Ivane, kes panevad sinna poldipoe polte.

Viimati kohtasin peenkeeret naise korealase ratta mutritel-tikkpoltidel, kus pidin ühte nässus keeret parandama ja minu suureks üllatuseks oli sea M12x1,5 mm (I peenkeere), normaal on 1,75 mm. Õnneks oli mul lõikaja olemas ja põlve otsas sai see tikkpolt korda tehtud ilma autot lammutamata.

Puhtatõulised japsid (no nii aastani 2005) pigem kasutavad vastutusrikkamates sõlmedes peenkeeret. Poldi (mutri) pead on puhtatõulisel japsidel 10,12,14,17,19,(21 rattamutril) ja 22 mm.
Reduktorite, sildade, rummude, käigukasti ja mootori abiseadmete kinnituspoldid, hooratta poldid, kardaani poldid on reeglina peenkeermega, lisaks on laialdaselt kasutusel vedruseibid, sakslased kasutasid juba enamasti keermeliimi.

[Kapten Trumm]

Tegelen ametialaselt igapäev keermepuuride ja lõikuritega
M10 läheb veel 0,75 ja 0,5
Eriti äge on tollidega. Inimene küsib nt 1/2 keermepulka, siis minu esimene küsimus on, kas poldile või torule.

Ma pidin Moskvitsi renoveerimiseks ostma neid igasugu "tihedaid" lõikajad ja puure terve hunniku, nii I kui ka II. Kuna neid enam Kepstomist ei saanud, siis pidin ostma Lääne omi, vastavate hindadega mõistagi (maksis nii 3 korda rohkem kui tavalise meeterkeerme omad). Samas BMW, mida olen ka kõvasti muterdanud, ei meenu mulle ainsagi peenkeerme või veel enam, tollikeermega. Õnneks keermekammidega imemõõtudele probleeme polnud, Tööriistamarketis olid kõik variandid olemas.

Tollimõõdus poltidega tuleb siinkandis enim kokkupuudet muruniitjate ja paadi päramootoritega. Seal tuleb polte-mutreid hoolega hoida, et midagi kaduma ei lähe. Näiteks tavaline lükatav muruniiduk B&S mootoriga käib kõik tollimõõduga, olen kogenud. Tuli kunagi Evinrude mootoril teha tõmmits hooratta kätte saamiseks, selle ankurdamiseks hooratta poldiaukudesse marssisin kohe Baltic Bolti, seal olid vastavad tollimõõdus asjad õnneks laos.

[Kapten Trumm]

Ühte asja tahtsin veel öelda - olukorrateadlikkus liikluses on, nagu sõjas, kõik.
Täna tööle sõites oli jälle näha masendavalt palju tankiste, st juhte, kes enne sõidu alustamist ei puhasta ei aknaid ega tulesid lumest. Või kellel esiklaasi puhastamist asendab kahe sõrmega millegi vaatepilu taolise kraapimine.

Täitsa normaalne hari koos kaabitsaga maksab 6 eurot, inimesed tehke oma aknad ja tuled puhtaks enne sõidu alustamist.

[Peeter]

Nendes keermetest veel: Lisan ka mõne värvikama hetke, mis meelde jäänud,selgitamaks, et pole ainult millimeeterkeermed või tollkeermed. ca15 aastakest tagasi õnnestus olla vastutav orgunnija ühe Toyota Celica uuesti sõitma saamisel. Oli teine tagarattaga külgees kuskile äradriftinud ennast. Rattalaager, käänd, paar varrast ja plekitööd värvimisega. Aeg oli siis teine, meie arusaamine ja suhtumine eurodesse oli kah tiba teine tookord, kokkuvõtteks oli osad "seeliku" detailid ikka ürgvastuvõetamatu saadavuse ja hindadega.... Aga põksuga oli rattalaagri puru löönud just niimoodi, et üks polt purukatski ja käänd vajas kah tiba järgiaitamist. Tegelikult ei midagi hullu, aga vat alla ei pane niimoodi. Ei midagi müstilist, vajab lihtsalt kogenud metallitööd tundva mehe kätt. Rattalaager polnud probleemiks, aga polt oli omaette koodiga ja ekstra-tellimusega ja mingi poldi kohta jabura hinnaga. Kuigi pealtnäha oli tegemist tavalise poldiga ja suht tavalise tollkeermega. No käis tiba nagu puisemalt käänu originaalkeermes see asenduseks pihus olev näidispolt. Ka käänd pani ohkama oma hinnalipikuga. No sai siis jalad selga võetud ja naabrimehe, eluaegse ja elupõlise kogenud treiali poole pöördutud (Mati, kes teab see teab) oma murega. Vaatas asjad üle, võttis oma keermekammid ja ütles: "Ohhoo? Mis asi see sul on?" Selgitasin. Võttis siis oma järgmised kammid, seejärel võttis oma keermete käsiraamatud, lehitses tükk aega ja ütles siis: "Tead poiss, see on sul spetsiifiline tolldiameetriga polt, spetsiifilise keermesammu ja spetsiifilise keermeprofiiliga just vastavalt sellele diameetrile vastava spetsifilise standardiga. Näe vaata siit raamatust ise kah. See sinu polt koos keermega läheb ekstra selle standardi alla. Et vaatasin kah alguses, et kas mingi jama tõesti kokku keeratud ja Tojotsi poolt veel või, aga ei kõik on õige ja standardile vastav, lihtsalt väga harva kasutatav kombinatsioon. Ja see on tehtud just selle pärast, et sellesse kohta ei topitaks polte, mis ei ole tootja poolt selles kohas kasutamiseks ette nähtud. Ta lihtsalt ei lähe ja siis sa pöörad tähelepanu ja paned sinna selle keermega poldi ja sellest materialist, mis tootja nõuetele vastab! Selle pärast tulid ju sinagi minu juurde, et sa ei leidnud polti, mis sellesse keermesse korrektselt istub. Sina ei käskinud lihtsalt meestel lihtsalt jõuga enam-vähem sobiv polt sisse keerata, vaid tahtsid asja teha korralikult, nii nagu peab. " Ja ütles, et keermesamm on sellise kordajaga, et tema seda oma pingis lõigata mulle ei saa, vajab programmeeritavat pinki ja siis oskajat meest. Juhatas mu teise mehe, samuti vana eksperimentaaltreiali juurde. Kuna ka käänul oli selle ühe poldi keere siiski kannata saanud, siis lõpuks asjaolude vaagimisel konsiilium otsustas, et läheb üks rattalaagripolt koos käändteljes oleva keermega spetsiifiliseks võrreldes teiste originaalsetega. Selliseks mis siin teha saab. Teine sellelaadne juhtum oli Voyageri tagasillas, lehtvedrude kinnituspolt sillatala külge. Tarkuseni jõudmine läks juba oluliselt lihtsamini. Sama teema, polt spetsiifiline, ainult pikk tellimus, hind ei olnudki eriutopistlik. Enam täpselt ei mäleta, aga jutt käis tookord treialite poolt "seeliku" puhul 19 niiti tollile spetsprofiiliga ja Chrysler oli vist 13 niiti tollile mingi samalaadse jutuga.
Lisan veel, et see 19 niiti tollile jutt ei olnud seotud poldi diameetriga vaid lihtsalt keermesammu mõõtühikuks. Et treiali jutt oli midagi sellist, et 18 niititollile teen ära, 20 niiti tollile kah, aga pingil 19 niiti tollile kordajat ei ole mul.

[Fuchs]

Samas BMW, mida olen ka kõvasti muterdanud, ei meenu mulle ainsagi peenkeerme või veel enam, tollikeermega.

See kehtib vanemate (enne 2000 toodetud) bemmide kohta. Mul peres üks F11 kerega isend (2013) ja seal juba rattapoldid tihekeermega, vist 1.25.
Kapotialusest poldimajandusest ma enam ei räägigi, vanasti M10 ja M30 mootoritel sai enamus töid seal 10, 13, 17 ja 19 võtmega aetud siis nüüd on kõik vahepealsed numbrid ka kasutuses. Pilti on muidugi veel igasuguste sisekuuskantide ja torxidega (sise ja välis mõlemad) rikastatud. Samaväärse töö tegemiseks läheb kohati tarvis 2x rohkem tööriistu, väga tüütu. Ja kui siis juhub olema mõni polt vigane või kadunud, pole hobigaraazi nurgas olevast poldikastist midagi võtta. Isegi spets poldipoest ei pruugi päris õiget asja letist leida. Autotootjad teevad vist kõik endast oleneva, et hobimehhaanikud autost eemal hoida.

[Väino]

Nagu akf Ahto42 juba kirjutas, on poltidel ja torudel erinev tollkeere. Poldikeerme UNC (ja vastava peenkeerme UNF ning UNEF) välisläbimõõt on vastavuses keermemõõduga ehk 1/2 UNC on pool tolli, aga torukeerme G 1/2 välisläbimõõt on umbes 21 mm. Samm antakse mõlemal keermeniitide arvu kohta tollile ehk suurem number on peenemal sammul (nagu ka USA autode kütusekulu, mitu miili galloniga sõidab).
Poldikeermetel on keermeharja nurk 60° (nii meeter- kui tollkeermel), torukeermel 55°.
Lisaks veel, UN*, G ja M ei ole ainsad keermed maailmas.

[Taaniel Tina]

aga torukeerme G 1/2 välisläbimõõt on umbes 21 mm.

Vaja aru saada, et torude puhul tähendavad tollid torude sisemist läbimõõtu.

Poldikeermetel on keermeharja nurk 60° (nii meeter- kui tollkeermel), torukeermel 55°.

Ei ole nende torude keermete puhul kõik nii lihtme.
Torude puhul kasutatakse nii meeter- kui tollkeeret. Tollkeere jaguneb veel Ameerika ja Briti tollkeermeks. Lisaks on kõigil veel nii paralleelkeere kui ka koonuskeere. Omavahel need kolm keeret kokku ei lähe, kas harja nurk või keerme samm ei klapi. Ja torudel on ka harjanurk nii 60° kui ka 55°.

[Kapten Trumm]

Nagu akf Ahto42 juba kirjutas, on poltidel ja torudel erinev tollkeere. Poldikeerme UNC (ja vastava peenkeerme UNF ning UNEF) välisläbimõõt on vastavuses keermemõõduga ehk 1/2 UNC on pool tolli, aga torukeerme G 1/2 välisläbimõõt on umbes 21 mm. Samm antakse mõlemal keermeniitide arvu kohta tollile ehk suurem number on peenemal sammul (nagu ka USA autode kütusekulu, mitu miili galloniga sõidab).
Poldikeermetel on keermeharja nurk 60° (nii meeter- kui tollkeermel), torukeermel 55°.
Lisaks veel, UN*, G ja M ei ole ainsad keermed maailmas.

Parandus minu eelneva jurude - nt Mercedese konditsioneeri torude ühendused on ka mingi NPT (National Plumbing Thread), keerasin ühel otsal selle vussi, siis pidin ekstra lõikuri ostma. Kas ka teistel autodel, ei tea.

[Kapten Trumm]

Samas BMW, mida olen ka kõvasti muterdanud, ei meenu mulle ainsagi peenkeerme või veel enam, tollikeermega.

See kehtib vanemate (enne 2000 toodetud) bemmide kohta. Mul peres üks F11 kerega isend (2013) ja seal juba rattapoldid tihekeermega, vist 1.25.
Kapotialusest poldimajandusest ma enam ei räägigi, vanasti M10 ja M30 mootoritel sai enamus töid seal 10, 13, 17 ja 19 võtmega aetud siis nüüd on kõik vahepealsed numbrid ka kasutuses. Pilti on muidugi veel igasuguste sisekuuskantide ja torxidega (sise ja välis mõlemad) rikastatud. Samaväärse töö tegemiseks läheb kohati tarvis 2x rohkem tööriistu, väga tüütu. Ja kui siis juhub olema mõni polt vigane või kadunud, pole hobigaraazi nurgas olevast poldikastist midagi võtta. Isegi spets poldipoest ei pruugi päris õiget asja letist leida. Autotootjad teevad vist kõik endast oleneva, et hobimehhaanikud autost eemal hoida.

Ma olen imepolte esindusest käinud ostmas, vähemalt tellides paari päevaga on enamus saadud.
AGA selle agaga, et täna müüdavad poldid on järeltoodetud (mitte 1985 Lääne-Saksas toodetud) ja erandita tavalise elektrokeemilise tsingiga kaetud, niiet roostetavad nagu jaapani autode poldidki. Originaalpoldid on sellise kollaka kattega (vist tsink-kromaadiks nimetati), mis võib mõnes kohas kollane püsida 20 aastat. Aga see olla roheliste poolt üks töövõite, kuna see tehnoloogia kasutas kaadmiumi.

Galvaanika teeb täna sulle tsingitud polte igat värvi, sh ka margikohast "kollast", aga see on lihtsalt pigmendiga kollaseks muudetud tavaline elektrokeemiline tsink, mitte see kate, mida Lääne-Saksamaal tehti.

[Sam Beaver]

Erinevsid keermesüsteeme on maailmas üksjagu

[isakene]

Parandus minu eelneva jurude - nt Mercedese konditsioneeri torude ühendused on ka mingi NPT (National Plumbing Thread), keerasin ühel otsal selle vussi, siis pidin ekstra lõikuri ostma. Kas ka teistel autodel, ei tea.

NPT on väliskeermena koonuskeere. Klapib üldjuhul "meie" torukeermega (vene tähisega G, lääne BSP), ainult keermenurk on 55 asemel 60 kraadi. Autotootjad kipuvad eriti hüdraulikas omi toru- ja voolikuliitmikke kehtestama et keegi jumala eest ei läheks hüdraulikafirmasse mitmesajaeurose torujupi asemele paarikümneeurist analoogi tegema.

Kui keegi tahab tollkeeretega tegelda, tuleb hüdraulikasse süveneda. Meil on levinud põhiliselt viis erinevat standardi. Exliidu standard oli meeterkeere, kusjuures väga jaburate mõõtudega - 20x1,5 ("russi voolik") 22x1.5 ("kombaini voolik") 27x1.5 ("nati voolik") ja 33x1,5 ("kopa voolik"). Meeterkeeret kasutatakse lääne süsteemides palju nendes kohtades, kus on voolikud ja torud segamini, meeterkeermega voolikuotsa saab lõikerõnga abil otse meetermõõdus toru külge ühendada.
Levinuim meie kandis kindlasti BSP ehk tavaline G torukeere.
Skandinaavlased armastavad miskipärast JIC standardi. Eriliseks teeb see, et samuti võimalik torusid ja voolikuid segamini panna, aga toruotsa tegemiseks vajalik spetsiaalne press.
Ameeriklased kasutavad segamini ORFS ja SAE standarde. Lapik, O-rõngaga liitmik. Liigub ka UNF keermega vidinaid, mõne puhul ei pruugi tähelegi panna erinevust BSP-ga, läbimõõt kohati klapib, ainult ühel keermenurk 55, teisel 60 kraadi.

Siis on veel ex-Bulgaaria süsteem. Meeterkeere tagurpidi koonusega. Mujalt maailmast lootusetu leida.
Caterpillar. Täiesti oma maailm ja standardid.
Jaapanlastel on JIS (Komatsu jm) peaks põmst sama olema mis BSP, aga müüakse eraldi. Pole ise mõõtnud.

Ning alati leidub mõni vidinas, mis tuleb teadmata kohast teadmata aparaadi küljest ja millele issanda poolt ülestähendused puuduvad. Usa tollkeermestandardeid oli üle kümne erinevatesse kohtadesse...

[ahto42]

Päris nii see ei ole, NPT väiksemad keermed on keermeniit mööda. Näiteks 1/8 NPT(koonus) on 27n, G 1/8(paralleel) ja 1/8 BSPT ja 1/8 Rc(koonus) on 28 niiti. 1/8 ja1/4 NPT enamasti kasutusel andurikeermena, kus suuremad surved taga. Nt õlirõhuandur paljudel masinatel

Nagu ütlesin, siis leiba teenin keermepuuride ja lõikurite müügiga ja keermete tuvastamine pmst igapäevane tegevus. Klient tahab õiget asja saada ju.
Gaasivaldkond on põnev. Mõõt meetris, keere tollis või vastupidi.

Tallinnas vist MKT üks pädevamaid. Venelased, aga mis teha.