Tulles vastu lugejate soovidele - Pärnu lennuväli ning üks killuke ka Kogulast.
Pärnu lennuvälja rajamine jääb samuti kolmekümnendatesse aastatesse – seoses lennuväe kavaga luua üle-Eestiline lennuväljade võrk, kus saaks baseeruda. Esimesest kavast rajada lennuväli Sauga mõisa põldudele käidi välja just siis ning kavatseti see ehitada 1933. a. suvel. Järgmisel aastal oli arutluse all veel ka Kambi mõisa põld. Mõisad asusid tegelikult kõrvuti, aga nende vahelt jookseb läbi Sauga jõgi. Lõpuks otsustati rajada lennuväli Pärnu südalinnast 4-5 km kaugusele, linnale kuuluva Kambi mõisa maale. Kas see maa asus aga Sauga poolel jõge (kus on praegune lennuväli), või siis ka samal pool jõge kus Kambi mõis ise asus, on mulle hetkel veel tume maa. Tõenäoline tundub siiski, et lennuvälja rajamist alustati saml platsil, kus ta praegugi on.
Lennuvälja ehitus ei läinud ka eriti libedalt. Pärnu lennuväli oli küll viie tsiviillennuvälja nimekirjas, millede rahastamise eest hoolitses riik (lisaks Tallinn-Ülemistele, Viljandile, Kuressaarele ning Türile). Siiski toimusid asjad suht aeg-luubis. Paljud lennuväljad rajati hädaabitööde raames töötute tööjõuga. Paistab, et Pärnu puhul see variant ei toiminud. 1937. a. eraldati riigieelarvest rahad „Pärnu lennuvälja tööde lõpetamiseks“. Tegelikult teatati 1938. a. suvel, et lõpetati lennuvälja rullimine. Ning kõik tööd lennuväljal kavatseti lõpetada 1939. a. suvel.
Igal juhul jäi Eesti võimu periood lennuväljal väga lühikeseks. 1941. a. suvel asus Pärnu lennuväljal juba Baltimere laevastiku 73. pommituslennuväe polk (kuulus 10. segalennuväe brigaadi koosseisu, oli relvastatud SB pommituslennukitega, komandör FM Koptjev).
24. juunil 1941 kasutasid lennuvälja vahemaandumiseks ka samuti laevastikule kuulunud 1. miini-torpeedolennuväe ning 57. pommituslennuväe polgu lennukid, kes käisid pommitamas Memeli sadamat. Nood lennukid startisid Leningradi lähistel asunud põhilennuväljadel, pommitasid Memelit, tegid tagasiteel vahepeatuse Pärnus, kus osa lennukeid ka täiendavalt tangiti. Ning lendasid siis tagasi oma põhilennuväljadele Leningradi külje all.
30. juunil 1941 osalesid 73. polgu lennukid Baltimere laevastiku õhujõudude pommirünnakus saksa väekolonnidele, mis Daugavpilsi juures olid ületanud Daugava ning asusid kiirelt saavutatud edu arendama. Üldise juhtimise puudumisel ründasid ilma hävituslennukite kaitseta ülesandele saadetud lennukid sihtmärke eskadrillide kaupa suhteliselt suurte ajaliste intervallidega. Kandsid seetõttu suuri kaotusi ning omasid vaid piiratud edu. Kuid andsid see-eest jälle ainest mitmeteks N Liidu kangelasmüütideks…
Venelased olid sunnitud selle lennuvälja kaunis kiirelt maha jätma. Lennuväli oli kasutusel ka sakslaste poolt, kui täpsemalt saan hetkel seal paiknenud üksuseist rääkida vaid ühest. 1944. a. alguses toodi Liepajast üle seni seal lätlastega koos tegutsenud eesti lennukool. 1944. aasta juunist tegutses see Pärnus. Viimase evakueerimisel 1944. aasta septembris lendasid eesti lendurid V.Reili, R.Lipand ja E.Masing (kaks viimast olid lennukooli viimasest lennust ning Pärnus üldise lenduriväljaõppega lõpule jõudnud, läbi võtmata jäi sõjaväelenduri kursuse eriosa - instrumentaallend, öölend, pommitamine jmt) sõjaväelendur Hendrik Arro andmeil viimaste säilinud Eestis ehitatud PTO-4-dega Frankfurti Oderi ääres. Seal kaovad ka nende lennukite jäljed.
Oktoobris 1944 asusid Pärnu lennuväljal juba jälle Baltimere laevastiku merelennuväe üksused. Täpsemalt 9. ründelennuväe diviis, mille koosseisu kuulusid 7. Kaardiväe ning 35. Punalipuline ründelennuväe polk ning 12. Punalipuline hävituslennuväe polk. Kaks esimest olid loomulikult relvastatud Il-2 ründelennukitega, viimane LaGG-3 hävituslennukitega. Diviisi ülesandeks oli Saaremaa ning Kuramaa vahelise laevaliikluse häirimine, kui regiooni saabusid saksa lahinglaevad, siis ka nende ründamine. Nende ülesannete täitmisel kasutati aeg-ajalt ka Kogula lennuvälja Saaremaal, kuid selle kasutamine oli sügiseste ilmade ning pehme pinnase tõttu raskendatud.
Pärnu lennuväli jäi mereväe kätte ka peale sõda. Baseerunud üksused hetkel siiski teadmata.
1961. a. läks seni merelennuväele kuulunud Pärnu lennuväli õhukaitse kätte ning sinna kolis seni Tapal baseerunud ning MiG-19 hävituslennukitega relvastatud 655. hävituslennuväe polk.
1977. allutati viimane polk Balti Sõjaväeringkonnale. Oli relvastatud MiG-23 hävituslennukitega. 1980-86 oli 27. hävituslennuväe diviisi koosseisus.
1991. a. seisuga olevat Pärnu sõjaväelennuväljal asunud 366. hävituslennuväe polk, mis oli relvastatud Mig-23 hävituslennukitega.
Viiekümnendail aastail olevat Pärnu jõe suudmes, praeguse jahtklubi kandis olnud ka mingi piirivalve lennuväli. Midagi täpsemat viimase kohta küll lisada ei oska…
Nüüd veel paar traditsioonilist illustratsiooni.
Esiteks Pärnu lennuvälja territoorium enne selle loomist - EKV kaart aastast 1936
Teiseks - samas mõõdus aerofoto samast territooriumist
Tänud ja copyright nagu ikka Maa-ametile. Ning mõnede tekstis kasutatud materjalide eest ka Kapral Karule ning teistele N Liidu väeosade all sama teemat käsitlenule.[/url]
)