EV energia ja julgeolek

[isakene]

Enamusele võibolla on see mõistetamatu, et tänapäevased hakkeketlamajad on projekteeritud ja kasutavad kütteks MÄRGA haket ja kui hake on liiga ära kuivanud, siis võib kütuse niisutamiseks kuluda isegi 500 liitrit vett tunnis kolde 1000kW võimsuse juures.

Enamusele võib olla ka mõistetamatu, miks puidufirmad sellele tarkusele vaatamata võsahunnikuid seista lasevad. Vähemus lihtsalt teab, et märg hake ei säili, isesüttimine toorest puidust hakitud massi ladustamisel on vältimatu ja kiire. Jah, talvel tehakse ka märga haket, aga sel tingimusel, et läheb kohe katlasse. Eriti öko on, kui katlamaja suudab värsket ja kuivanud haket segamini põletada ja sel kombel kõige õigema niiskusprotsendiga massi katlasse saada. Aga ladustatud hake peab piisavalt kuiv olema, et virnas seista ja nii need katlamajad siis märjutavadki...

[Fucs]

Teate, mingeid sarnaseid juhtumeid näeb igal alal. Normaalne oleks neil endil hooldusele ohtlikest puudest hooldusele teatada, aga kes viitsib... Ma tavaliselt lohutan ennast sellega, et need korrad, kui tõesti omavahel normaalselt teavet vahetatakse ja asi vaikselt korda aetakse, jäävad märkamata.

Mu enda kogemus teatamisega oli igatahes küll selline, et kirjutasin, kirjeldasin koha ära, selgitasin, miks puu on ohtlik ja järgmisel nädalal oli ta sinna ilusti pikali lastud. Ei mingeid tarbetuid õiendusi.

Minu kogemused maamõõtjana 1995-2021, kus ma selle aja jooksul läbisin (igasuguse ilmaga igal aastaajal) ja mõõdistasin, muuhulgas ka sadu kilomeetreid elektriliine ja nende "koridore" ehk kaitsevööndeid.

Elektriõhuliinide kaitsevööndid on olnud selles ajavahemikus sisuliselt muutumatud. On olnud laiemate kaitsevööndite ebaolulisi muutuseid paari meetri ulatuses. Seega räägime sisuliselt 1995-2021 vaates praegu kehtivatest kaitsevööndite ulatustest, mis on:

§ 10. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus

(1) Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge:
1) kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit;
2) 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit;
3) 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit;
4) 35 kV (kaasa arvatud) kuni 110 kV nimipingega liinide korral 25 meetrit;
5) 220 kV kuni 330 kV nimipingega liinide korral 40 meetrit.

0,4–35 kV jaotusvõrk on üldjuhul Elektrilevi haldusala ja üle 35kV põhivõrk on üldjuhul Eleringi vastutusala. Elektrilevi käes on ca 61 000 km elektriliine.
Ma praegust seisu ei tea ja ei viitsi ka otsida, sest pole hetkel oluline, aga 2014 seisuga oli Eestis üks põhivõrgu haldur ja 36 erinevat jaotusvõrgu haldurit.

2014 jaotusvõrk.png (112.62 KiB) Vaadatud 2579 korda

35kV ja suuremate elektriõhuliinide puhul üldjuhul ja valdavalt, ei ole "liinile kukkunud puud" jms probleemiks, sest nende kaitsevööndid on nii laiad, et pole nii kõrgeid puid selle servas, mis kukkudes liinini ulatuks. Mastitõmmitsateni (või toeni) vahel võivad muidugi mõned puud ladvaga ulatuda, aga see ei ole suurem- ega põhiprobleem.

Probleemid hakkavad puistuga aladel liinidega, kus kaitsevööndi laius on 10 meetrit ja vähem, ehk 0,4kV kuni 35kV liinidega.
Ja neid on kilomeetrites meil ka kõige rohkem (ca 65 000 km).

Minu kogemuse põhjal on läbi aegade kõige problemaatilisemas seisus ja metsas/võsas tihti lausa läbimatud olnud 0,4kV jaotusvõrgu osa.
Mida aeg edasi seda vähem selliseid objekte ja liine sai nähtud, aga päris ära need ei kadunud kunagi.
Põhiline oli võsa ja lehtpuud. Okaspuud vähem. Lehtpuud kasvavad suhteliselt kiiresti suureks ja nende laiad võrad hakkavad ulatuma 0,4kV elektriliinideni ruttu ka siis, kui nad kasvavad kaitsevööndi kõrval, sest 0,4kV kaitsevöönd ja "liinisiht" on üldjuhul ainult 2+2m lai. Voolukatkestusteks jm tõrgeteks piisab, kui võra on ühenduses õhuliini traatidega ja sajab nt vihma või lörtsi. Kogu minu praktika jooksul vähaenes pidevalt elektriliini traatidega liinide hulk ja asendus vaikselt õhu-kaabelliinidega, kus märjad puude oksad ei tekitanud enam probleeme ja neil võis lasta rahulikult seal kasvada kuni hetkeni, kui nad hakkasid maha kukkuma. ja oli ka märgata tendentsi, kus varasemalt paljaste elektritraatidega liinid, mida hädas paratamatult pidi kasvavate puude okstest ja kõrgest võsast puhastama, hakkasid kaabelliinide puhul üha enam ja enam võssa kasvama.

Paralleelselt aeti teatud piirkondades pidevalt üha enam ja enam õhuliine ka kaabliga maa-alla ja seal need probleemid 0,4kV liinidega loomulikult lahenesid.

10kV kuni 35kV liinide puhul võis näha, et neid hooldatakse ja liinisihte puhastatakse hoolsamalt ning järjepidevamalt, kui 0,4-1,0kV liine, aga jällegi sama erisusega: Kaabelõhuliinid, kus kaitsevöönd oli 3m olid rohkem võsas kui avatud traatidega ja 10m kaitsevööndiga/liinisihiga el.liinid. Kuigi polnud eriti haruldased vahel ka 10+10m liinisihiga 10-35kV liinid, kus võsa all lokkas ja osa võsast hakkas juba puude mõõtu võtma. Ka 10-35kV õhuliine aeti vaikses tempos mõnelpool kaabliga maa-alla, aga mina ei saa küll ütelda, et see massiline oleks olnud.

Mis puudutab liinialuste läbitavust ja sinna jäetud risu, siis olenes asukohast. Kui need liinid läbisid metsa hoonestatud alade läheduses, või läbisid okaspuumetsi, siis olid liinialused üldiselt heas või rahuldavas korras ja oksad hunnikutes ning palgid (kui neid oli rohkem, kui üks või kaks) üldjuhul kusagile liini serva ka hunnikusse/riita ladustatud. Kui need liinid olid kusagil "karumustikas" ja eriti lehtpuumetsades, siis kohtas seal liinide all vahel ka täielikku pornot. Lehtpuude oksi ja üksikuid tormis maha kukkunud puid, mis oli lastud kas minimaalselt juppideks (noh ütleme kaheks või kolmeks) või vahel ka väiksemateks pakkudeks, keegi kusagile ühte hunnikusse ega riita üldjuhul ei ladunud ega vedanud. Kui hooldusvälp oli sinna 5 aasta kanti, siis enamus sellest lehtpuu risust mädanes enne järgmist puhastamist enam-vähem ära, aga vahepealne aeg oli sihte, mis olid sisuliselt läbimatud ja neid ikka oli (jäävad hästi meelde, kui sa pead oma kola tassides mööda neid liikuma )

Siinjuures ma saan erisatada kahte erinevat perioodi. Üks jääb sinna 1995-2003 vahele kusagile ja teine 2003-2021.
Üheksakümnendatel oli palju selliseid el.liine, kus ammu polnud keegi midagi puhastanud. Kohati olid muutunud ka liinide ülekandevõimsused ja sellest tulenevalt kaitsevööndite laiused. Siis oli üsna tavaline, et liinide alt, kõrvalt ja/või õige kaitsevööndi laiuse puhastamisel sai ikka korralikku palki ja siis see ka ilusasti ladustati ning veeti metsast välja. Hilisematel perioodidel põhimõtteliselt ei oleks saanud ega tohtinud enam tekkida olukorda, kus liinialuse kaitsevööndi/liinisihi pideval süsteemsel ja rutiinsel puhastamisel, oleks tulnud hakata palki saagima. Kui pidevalt hoida liinisihte korras, siis sinna ei saa kasvada enam suuri puid. Erisus oli ainult selles, et kui liini kaitsevööndi servast mõni üksik puu liinile või kaitsevööndisse maha kukkus, siis lõigati see juppideks, aga tihtipeale mitte keegi neid üksikuid palgijuppe enam riita ei ladunud ja ära ei vedanud. Kui laotigi riita, siis enamasti ikkagi ära ei veetud. Kui hoonestus oli lähedal, siis ikka veeti ka, aga kusagil "karumustikas" küll mitte.

Erijuhud olid need, kui mõni suurem torm üle käis ja selle käigus suures koguses, vahel hektarite kaupa (nt.2010 "augustitorm"), puid maha murdis. Siis üldjuhul, kuna seda palki oli suht palju, veeti kõik ka liinide alt minema.

Praegust olukorda iseloomustab see, et vähemalt 0,4-35kV liinide aluseid käivad hooldamas "saemehed", laiemaid sihte käiakse vahel puhastamas ka metsatehnikaga. 0,4kV liinisihte põhimõtteliselt oleks kas just võimatu, aga overkill kindlasti käia puhastamas nt Harvesteri vms. Ja ilma rasketehnikata saemees ei hakka palke ja pakke kusagile tassima ja riita laduma... kusjuures uuesti - palki praeguse seisuga enam liinialuste puhastamise käigus üldjuhul tekkida ei tohikski ja kui, siis ainult erijuhtudel, kui kusagilt kõrvalt on mõni üksik suurem puu kaitsevööndisse kukkunud. Ja võsarisu, kui see on ikka veel alles tõesti võsa, mitte juba väikest mõõtu mets, ei olegi otstarbekas kusagile hunnikusse ajada, sest mädaneb kiiresti ära. Kui aga lastakse võsal juba totaalselt üle kasvada, siis jah, see risu seal muudab liinialuse läbimise tihti võimatuks.

Selline ülevaade nähtust siis minu isiklikest kogemustest.

[Kapten Trumm]

Enamusele võibolla on see mõistetamatu, et tänapäevased hakkeketlamajad on projekteeritud ja kasutavad kütteks MÄRGA haket ja kui hake on liiga ära kuivanud, siis võib kütuse niisutamiseks kuluda isegi 500 liitrit vett tunnis kolde 1000kW võimsuse juures.

Enamusele võib olla ka mõistetamatu, miks puidufirmad sellele tarkusele vaatamata võsahunnikuid seista lasevad. Vähemus lihtsalt teab, et märg hake ei säili, isesüttimine toorest puidust hakitud massi ladustamisel on vältimatu ja kiire. Jah, talvel tehakse ka märga haket, aga sel tingimusel, et läheb kohe katlasse. Eriti öko on, kui katlamaja suudab värsket ja kuivanud haket segamini põletada ja sel kombel kõige õigema niiskusprotsendiga massi katlasse saada. Aga ladustatud hake peab piisavalt kuiv olema, et virnas seista ja nii need katlamajad siis märjutavadki...

Seepärast seisavad need hunnikud, et palgalise tööjõu ja kalli tehnikaga ei tasu nende tee äärde vedamine lihtsalt ära. Ja hakke tootja ka iga kukenokatäie peale ei tule.

Lihtsalt sellel vedelema jätmisel on tõenäoline rahaline põhjus, piisavalt raha loopides võib tellida muidugi kõike, isegi võsa kändude minema freesimise. Mida aga ei tahaks seda võrgutasust maksta.

[OLAVI]

INTERAKTIIVNE GRAAFIK | Vaata, kuidas Eesti energiasüsteem rohepöördes elektri eksportijaks võib muutuda!

https://www.delfi.ee/artikkel/120113466 ... ib-muutuda
Meie elujärg paraneb, kui saame tulevikus elektrit naabritele müüa.

Ja et müügikulu oleks väiksem, siis rajame Estlink-3 juba soodsamale trassile: Soome- Saaremaa- Läti marsruudile, et tuulikutest toodetud elekter ei peaks mandriosa läbima.

[gooligan]

Olkiluoto 3 värskendatud töösseandmise kuupäevaks on planeeritud 08. märtsile (eelmine infokild lubas veebruari alguseks).
https://www.hs.fi/talous/art-2000009291398.html

Sel talvel käime mööda kitsast nööri...

[Kriku]

Sel talvel käime mööda kitsast nööri...

"Tight rope"? Eesti keeles ei ole sellist väljendit, "nööri mööda käima" tähendab midagi hoopis muud.

[2korda2]

Tuumaenergiast.
Olkiluoto 3 tänane planeeritud tootmisgraafik.
Silma hakkas sealt
11 Wednesday 28.12.2022 December 11:00 734
12 Wednesday 28.12.2022 December 12:00 1102

Ehk siis pea 400MW (ehk pea 25% reaktori nominaalvõimsusest) on võimalik tunni ajaga juurde keerata. Samal ajal räägivad mõned, kuidas tuumaenergia ei ole kiirelt juhitav ja seetõttu ei sobi meile. Prantslased on oma iidvanade tuumajaamadega päevasisest energiabilanssi juba palju aastaid juhtinud. Nüüd paistab, et ka see suhteliselt õnnetu OL3 on vajadusel võimeline kiiresti reageerima.

Ma olen endiselt arvamusel, et suured reaktorid oleks Eesti vajaduste jaoks liiast - liiga suur tükk liiga väiksel turul tekitab ebastabiilsust. Kui Balti riigid kokku lepiks ja ehitaks Riia alla 3x1400MW jaama, siis ehk. Aga see nõuaks korralikke ühendusi ja ikka jääks küsimus "kas kriisi tingimustes meile ikka antakse". Seevastu igas riigis 300MW moodulitest jaamad käraks suurepäraselt. Need saaks käia ühekaupa hooldustes/"tankimas" ilma turgu oluliselt mõjutamata.

[gooligan]

uudiseid gaasitarbimise rindelt.
EU gaasitarbimise vähenemine on olnud massiivne -

Jah loomulikult on abiks ka suhteliselt pehme ilm, aga ikkagi...
Kodud kes soojuspumpadele üle on läinud või katlajamad kes muud alternatiivid leidnud, ega neid on gaasi-kliendiks ikka väga raske tagasi meelitada ning tarbimise vähenemine võib olla püsiv.

Nende mahtude juures peab olema väga ettevaatlik gaasi-infra investeeringutega (s.h LNGsse). Saab näha, kui palju turgu reaalselt täna Soome jõudnud LNG-laevale on - kas Balticconnector muudab suunda ja nad suudavad edaspidi müüa Baltikumi-Poola suunale?

[parkija]

"Kui Balti riigid kokku lepiks ja ehitaks Riia alla 3x1400MW jaama" uhh , mille või millise "hea" pärast peaks lätlased tahtma kolme tuumajaama , kui Meie undame Letipeal läbi viidud geoloogiliste uuringute pärast , ei sobi Nursipalu laiendamine ja tuulepargid .

Muidugi , edasiliikumine toimub - tuuleelektri kõrvale kannatab tuumajaamast rääkida .

[Kilo Tango]

.... Samal ajal räägivad mõned, kuidas tuumaenergia ei ole kiirelt juhitav ja seetõttu ei sobi meile. ...

See jutt on algusest peale olnud asjatundmatu lora. See ei kehtinud isegi RBMK-1000 korral. Tõsi, peab täpselt teadma, mida tehakse ja reaktori võimsusega ei saa mängida üles-alla-üles, kuid reaktori väljundvõimsus ja elektri toodang tuumajaamas ei pea olema tingimata igal ajahetkel 100% korrelatsioonis.

[Kapten Trumm]

Eks tuuleärikad ei taha enda leiba käest anda - sellest ka asjatundmatu jama ajamine.

[parkija]

Eesti Energia uuelt juhilt ootavad erakonnad taastuvenergiale üleminekut , EKRE loodab põlevkiviõli laiemat kasutamist , tuumajaamast ei räägi keegi .
Soomlastel ajal kui Olkiluoto 3 plokk toodab kukub elektri hind 1,36 sendile kWh eest .

[Jaanus2]

Tuumajaama ehitus on nii pika vinnaga asi, et see meid lähimas tulevikus ei päästa, sellepärast sellest ka väga ei räägita. Praegu kukub hind nulli lähedale siis, kui tuulikud korralikult töötada saavad. Soomes on mõju suurem, meil väiksem, sest siin on neid vähe.

[maksipoiss]

Septembri TM-is kirjutas selle https://www.nuscalepower.com/en firma "taskureaktoritest". Et USA aatomiagentuuri poolt sertifitseeritud ja puha.

[Kapten Trumm]

Eesti Energia uuelt juhilt ootavad erakonnad taastuvenergiale üleminekut , EKRE loodab põlevkiviõli laiemat kasutamist , tuumajaamast ei räägi keegi .
Soomlastel ajal kui Olkiluoto 3 plokk toodab kukub elektri hind 1,36 sendile kWh eest .

Aga mis sa tahad, kui "ootajad" on
1. energeetikast kaugel seisev endine toiduainetetööstur
2. energeetikast veel kaugemal seisev poliitik

Tuumajaama all haistavad poliitikud lihtsalt järjekordset ebameeldivat projekti stiilis Nursipalu (keegi peab selle oma õuele ju saama, kuna meil pole asustamata Kaug-Põhja alasid nagu Venemaal) ja üritavad seda igakülgselt vältida.

Lootus ja ootus (ehk taastuvenergia aitab, äkki börsikaubandus lahendab probleemi) aga pole probleemi lahendamise meetodid. Paraku pole ka meie energeetika eesotsas ühtegi Heremi taolist meest, kes julgeb oma arvamust välja öelda.Tatar MKM-s on puhas tuuleärikate esindaja ja uus EE juht ei paista ka eriti oma arvamust omavat.