1985/86 autobaasis töötades sõitsin vahepeal GAZ-52-ega.
Sain otse kapremondist tulnud isendi, aga sellel jooksis millalgi suht alguses kohe mootor laiali.
Pidin mootori ära vahetama. Laos oli aga tühjus ja ainus mootor mis riiulilt saada oli, oli Tartus äraforsseeritud mootor n.ö. "ralli" või "krossi" GAZ-52-le.
Toona osalesid majandid igasugustel ENSV autospordiüritustel oma võistlusmasinatega ja see mootor oli mõeldud nende vahetusfondi jaoks.
ATB-s oli nii krossi/võistlus GAZ-52, GAZ-53, kui üks või kaks Gaz 51/52 baasil ehitatud bagi.
See mootor lippas küll jube hästi aga... aga lagunes veelgi kiiremini, kui tavaline seeriamootor.
Nii, et ma sain sellel "kiisul" lühikese ajaga kaks korda mootorit vahetada.
Need klassikalised rallimossed, mida AZLK tehases ehitati, omasid A-grupi homologatsiooni, mis tähendas stangede, armatuuri ja enamiku salongielementide säitlitamist.
Ei vasta päris tõele. Stangesid kasutati tehases 80ndate keskel "puškadeks" ehitatud (sama grupi autod kui VFTS s.t. A-5 grupp) nii 2140 kui SL omi (muideks- 2140 oma oli tükkis kergem kui SL plastikjurakas), aga sõideti ka hoopis ilma stangeta või alumiiniumprofiilist stangega. Salong ja armatuur loobiti halastamatult tühjaks. Originaalkellade asemel läksid käiku 03/06 spido ja tahho, "lennukikell" ja veidi hiljem ka digitaalne distantsimõõtja. Kogu salong visati välja, ette läksid plastikust korvistmed, tagaiste/selg asendati kahe süvendiga poroloonkuubikuga kiivrite hoidmiseks katsetevahelise trassi läbimise ajal. Minema läksid samuti ka ukse- ja laepolstrid ja mõnel masinal ka tagauste karkass, avadesse keevitati uste välispaneelide plekid. Samuti vahetati vagumine klaas pleksklaasiga kaalu vähendamiseks(see oli vist Štõkov/Kolobajevi autol, aga võin eksida. Jõudu saadi kätte pealt 150 hobuse).
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
2140ga B-gruppi sõita on/oli üsna mõttetu, pole konkurentsivõimeline lihtsalt. Seepärast need mossed tavaliselt ka A-grupis olid, et see suurendas nende kuskile kohale jõudmise võimalusi oluliselt. Kogu see NSVL ralli eliit sõitis ikkagi VFTS-idel.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kas nende VFTS-idega ei olnud mingi selline hookus-pookus, et kui FIA B-grupi 1986 keelas, siis siseriiklikult kemiseeriti olemasolevad autod A-gruppi? Rahvusvahelistele võistlustele enam ei saanud, aga NSVL siseselt võis olemasoleva tehnika lõpuni ära sõita?
Viimati muutis Kapten Trumm, 10 Jaan, 2023 11:03, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
See vahe oli, et "spetsgrupi" Ladad olid kiiremad ja Mossedel õnnestus harva mõni pledestaalikoht saada. Ja lagunesid laiali ka rohkem.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kiiremad???? Ei ütleks. Olla sekund-sekundis sõidetud katsetega kümne parema hulgas ( kuues ja kaheksas), jätta selja taha paljud VFTSiga sõitnud meeskonnad nende koduradadel- ei kõnele see kuskilt otsast aeglastest masinatest. Seda enam, et kaks neid tehasemeeskondasid ju vaid oligi.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Meie peres olid kõvad rallikrossi austajad ja Vasalemmas sai mingi periood 80ndatel käidud lausa iga aasta.
Mäletan, et seal tegi enamasti meie rallieliit VFTS-idega puhta töö, üks väga erandlik juhtum oli Izevski tehase sõitja Koltsovi kolmas koht oma kuulsal kuullaagri-mossel (kus väntvõll oli kuullaagrite peal). Aga muidu Raidamid-tegelased ruulisid seal.
Muidugi, ühel hetkel hakkas see VFTS-i teema devalveeruma, kus igat taoliste koopalaienditega 2105 sedasi nimetati. Tegelikult neid "päris" VFTS-e oli suht pisike käputäis, mis valmis tehti (30 autot kokku).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Mäletan, et seal tegi enamasti meie rallieliit VFTS-idega puhta töö,
Seda seetõttu, et moskvalased siinsetel võistlustel suht-koht vähe osalesid. Aga näiteks Lasnamäe mäkketõusuvõistlustel pakkus kohalik seltskond Mossel VFTSidele igati konkurentsi. Seda üllatuslikult koos spetsgrupi zapikuga.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Lemet kirjutas: ↑10 Jaan, 2023 12:47
Seda üllatuslikult koos spetsgrupi zapikuga.
Seda zaperdooni nägin kunagi Aluvere rallikrossil. Päris ligi ei saanud, aga eemalt paistsid tõstetud kapoti alt ilusti neli Weberit ära. Tänu kaalujaotusele läks see apastraat juba stardis kenasti teistel eest ära ja edasi oli delo tehniki. Lahe oli vaadata, kuidas zaperdoon kõige ees kurvist tuleb, üks esiratas kõrgel üleval (tänu vedrustuse eripäradele). Sõitis end lõdvalt finaali välja, tõenäoliselt oleks äragi võitnud, a finaali stardis läks kärssama.
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
Ma siiski arvan, et need VFTS-iga võrdväärseks tuunitud mossed ei ole VFTS-i (ja iga teise kvaliteetselt tuunitud) Lada mootoriga võrreldava vastupidavusega. Sellele viitavad kõik need "kuullaagermootorid" ja asjaolu, et üllatavalt paljudel mossedel oli tegelikult 2106 jõuagregaat aiste vahel.
Käigukast oli nagunii juba Lada oma, sest see mosse kast ei kõlvanud kuskile.
Vene ajal oli üks populaateaduslik raamat autoralli kohta (autori nimi oli Singurindi), seal on selle innovatiivse alumiiniumploki hädadest ka kirjutatud, põhiprobleem oli selles, et see on liiga pehme selleks, et saaled suurtel koormustel ühel sirgel püsiksid. Jutt vist oli teisest raamsaalest. Mis tähendab, et 6000+ pöördega peenestades käib ühel hetkel kolakas ja tükid taga.
Et BMW M10 malmplokist õnnestus saada 1500 hobust, võlgneb just sellele, et üritusele oli olemas väga jäik vundament. Nendele vormelitele mõeldud plokid sõitsid esmalt mõned kuud Motorsporti töötajate oma autode kapoti all, et kõik pinged sealt välja tuleks ja peale seda läksid mootoriehitajate kätte. Kui seda vundamenti pole, võib sul olla kvaliteetne sepistatud sisu, kuid kui plokk ei püsi sirge, ei tööta see kaua. Mosse mootor on ju tehtud tainast, neid plokikaane polte võid seal keerama jäädagi, see lihtsalt on elu pehme värk. Seepärast kuullaagreid pandigi, et vältida mootori paindumisega seotud saaleprobleeme.
Samas raamatus on muidu ka õpetus 412 mootori töömahu suurendamiseks, kasutades Volga kolbe. Paraku aga ainult silindri läbimõõdu suurendamine annab lisavõimsust suurtel pööretel, mis võimendab seda pehmust veelgi. Tegelikult tuleks töömahtu suurendada läbi kolvikäigu kasvatamise. See aga nõuab teist väntvõlli ja kepsusid, mis pole põlve otsas lahendatav mure. Pluss muidugi toonastel Volga hülssidel (mida oli vaja jämedamatele kolbidele) oli see probleem, et seal oli hülsi ülaossa tehases pressitud väike happekindlast malmist hülsike ja kui seda hülssii hakata treipingis mosse plokki parajaks tegema, siis läheb see hülss sealt lahti ja tekkiv üleminek rikub kohe kolvirõngad.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Tänu kaalujaotusele läks see apastraat juba stardis kenasti teistel eest ära ja edasi oli delo tehniki. Lahe oli vaadata, kuidas zaperdoon kõige ees kurvist tuleb, üks esiratas kõrgel üleval (tänu vedrustuse eripäradele). Sõitis end lõdvalt finaali välja, tõenäoliselt oleks äragi võitnud, a finaali stardis läks kärssama.