Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

[maksipoiss]

Ma saan aru, et nt. kuri- ja väärtegude toimepanemist on mõnikord võimalik ennetada, aga kuidas ennetatakse "hulluks minemist"?

Parem nutta psühholoogi juures, kui naerda psühhiaatri juures

[AMvA]

See Mändmaa on natuke nagu Kuningas majandus ministeeriumis - kõik tema juhitav on täiesti pees, aga tüüp saab muudkui ametikõrgendust.

[mart2]

Ma saan aru, et nt. kuri- ja väärtegude toimepanemist on mõnikord võimalik ennetada, aga kuidas ennetatakse "hulluks minemist"?

Parem nutta psühholoogi juures, kui naerda psühhiaatri juures

OT algab.
Mis vahe on psühholoogil, psühhiaatril ja psühhopaadil?
Esimene ehitab õhulossid, milliseid teised kolmandatele hea raha eest välja üürivad!
OT lõpp.

Kui moded arvavad, et ei sobi siia, siis või eemaldada või tõsta mujale, kuid minu arvates iseloomustab hästi meie praegust olukorda antud valdkonnas.

[Fucs]

Ma saan aru, et nt. kuri- ja väärtegude toimepanemist on mõnikord võimalik ennetada, aga kuidas ennetatakse "hulluks minemist"?

Parem nutta psühholoogi juures, kui naerda psühhiaatri juures

OT algab.
Mis vahe on psühholoogil, psühhiaatril ja psühhopaadil?
Esimene ehitab õhulossid, milliseid teised kolmandatele hea raha eest välja üürivad!
OT lõpp.

Kui moded arvavad, et ei sobi siia, siis või eemaldada või tõsta mujale, kuid minu arvates iseloomustab hästi meie praegust olukorda antud valdkonnas.

Mulle meeldib järgine definitsioon:

Kes on psühholoog?

Psühholoog on sotsiaalteadlane (teoreetik) ja/või psühholoogia alase väljaõppega nõustaja (praktik). Reeglina uurib psühholoog kui teadlane inimeste mõtlemist ja käitumist, aga ka näiteks ajutegevust. Rakenduspsühholoogid kasutavad neid uurimistulemusi ja teadmisi näiteks psüühikahäirete ravis (kliinilised psühholoogid), töökoha või organisatsiooni seesmiste protsesside ja sisekliima mõjutamisel (töö-, personali- ja organisatsioonipsühholoogid), kriisisituatsioonide üleelamise hõlbustamiseks (kriisipsühholoogid ja katastroofinõustajad) jt olukordades, kus on vajalik inimese käitumise seaduspärade tundmine.
Eestis pole seadusega reguleeritud see, kes tohib ennast psühholoogiks nimetada. Võttes eeskuju teistest riikidest, võiks see tähendada vähemalt magistrikraadi, mis on omandatud riiklikult tunnustatud akadeemilise psühholoogia õppekava läbimisel. Eestis pakuvad selliseid õppekavasid Tartu ülikool ja Tallinna ülikool. Kuid inimestega töötamiseks ei piisaks sellestki – tuleb omandada kutse. Psühholoogidele annab kutseid Eesti Psühholoogide Liit, spetsialiseeruda saab kliinilisele, kooli- ja spordipsühholoogiale, lisaks ka psühholoog-nõustaja suunal. Selleks tuleb täita nõuded, mis on esitatud kutsestandardis, muuhulgas läbida juhendatud praktika ning sooritada kutseeksam. Kutset tuleb iga 5 aasta tagant uuendada, mis eeldab psühholoogidelt enda pidevat koolitamist. Kutsega kliiniliste, spordi- ja koolipsühholoogide ning psühholoog-nõustajate nimed leiab Kutsekoja kodulehelt.

Kes on psühhiaater?

Psühhiaater on kõrgharidusega diplomeeritud arst, kes lisaks arsti üldväljaõppele on omandanud psühhiaatri eriala täiendava väljaõppe (residentuuri) käigus ning on spetsialiseerunud psüühika- ja käitumishäirete diagnoosimisele, hindamisele, ravimisele ja ennetamisele. Väljaõppe käigus läbivad psühhiaatrid erinevad õppetsüklid nii üldpsühhiaatrias, laste-ja noorukite psühhiaatrias, neuroloogias kui ka psühhoteraapias.
Psühhiaatri ülesannete hulka kuuluvad patsiendi uurimine (vaatlus, intervjuu, info lähedastelt), diagnoosi püstitamine, sobiva ravi planeerimine ja vajalike ravimite väljakirjutamine. Psühhiaater teeb ka otsuseid tahtest olenematu ravi ja rehabilitatsiooniteenuse vajalikkuse kohta. Psühhiaatrid töötavad nii haiglates kui ka erapraksistes, nii iseseisvalt kui koostöös teiste spetsialistide, sh kliiniliste psühholoogide, tegevusterapeutide, neuropsühholoogide ning erinevate eriarstidega. Nii mõnedki psühhiaatrid on omandanud ka psühhoterapeudi lisakvalifikatsiooni ning võivad seega läbi viia ka psühhoteraapiat.
https://lahendus.net/psuhholoogia/faq/

Nali naljaks, aga...

Võtame lahti suvalise KOV-i veebilehe, või suvalise piirkonna „puuetega inimeste koja“ veebilehe ja loeme:

Ööpäevaringne erihooldusteenus erinevatele sihtgruppidele sh ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega inimesele... ja kohtumääruse alusel teenusele paigutatud inimesele

....

Ööpäevaringsele erihooldusteenusele, ööpäevaringsele erihooldusteenusele sügava liitpuudega inimesele ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele ebastabiilse remissiooniga inimesele saab suunata ainult rehabilitatsiooniplaani alusel.

Erihoolekandeteenuseid ei osutata

- vanaduspensioni ikka jõudnud inimesele, kellel on diagnoositud ainult dementsus.
Kui vanaduspensioni ikka jõudnud inimene ei tule dementsuse tõttu enam kodus iseseisvalt toime, siis tuleb abi saamiseks pöörduda selle kohaliku omavalitsuse poole, kus on inimese rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kohalik omavalitsus saab pakkuda väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust. Lisainformatsiooni selle kohta annab kohalik omavalitsus.
https://www.vorukoda.ee/kasulikku/eriho ... ustusamet/

„Rehabilitatsiooniplaan on isiku enda või tema seadusliku esindaja aktiivsel osalemisel koostatud kirjalik dokument. Selles antakse hinnang isiku tegevusvõimele, kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusele. Samuti tuuakse ära isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks kaasatuseks vajalikud tegevused.

Rehabilitatsiooniplaani koostamisel hinnatakse erinevate teenuste vajadust terviklikult, st lisaks rehabilitatsiooniteenustele võidakse soovitada ka teisi teenuseid, näiteks sotsiaalteenuseid, raviteenuseid, haridusvaldkonna teenuseid, tööturuteenuseid.“

On võimalus, et kui isik ise "ei näe vajadust" (nt. seepärast, et ei tunnista, et on haige) rehabilisatsiooniplaani koostamiseks, siis seda ei saa koostada, sest ta ise ei osale "aktiivselt"....

„Rehabilitatsiooniplaan koostatakse rehabilitatsioonimeeskonna poolt, mis koosneb vähemalt viiest erineva eriala spetsialistist: sotsiaaltöötaja, taastusarst, psühholoog, psühholoog-kutsenõustaja, eripedagoog, füsioterapeut, tegevusterapeut. Erinevad spetsialistid hindavad inimese toimetulekut, tegevusvõimet ja erinevate teenuste vajadust. Ühiselt püsitatakse eesmärk, mida ja kuidas muuta ning koostatakse tegevuskava. Tegevuskavasse pannakse kirja inimesele vajalikud teenused ja soovitused, et edasist toimetulekut parandada.“

• Sotsiaaltöötaja - uurib ja hindab kliendi sotsiaal-majanduslikku toimetulekut ning suhteid sotsiaalvõrgustikus Meetodid: vestlus, anketeerimine, vaatlus
• Taastusarst - uurib ja hindab kliendi tervislikku seisundit. Meetodid: anamneesi kogumine, objektiivne seisund
• Psühholoog - uurib ja hindab kliendi arenguperspektiive psühholoogilisest vaatenurgast. Meetodid: vestlus, vaatlus, testimine
• Eripedagoog - uurib ja hindab kliendi eriõpetuslikke vajadusi seoses õppetööga.Meetodid: vestlus, vaatlus, küsimustikud, uurimisharjutused, praktilised tööd
• Füsioterapeut - uurib ja hindab kliendi füüsilist tegevusvõimet õppe- ja tööprotsessi füüsilise keskkonna seisukohalt. Meetodid: füsioterapeutilised hindamismeetodid
• Tegevusterapeut - uurib ja hindab kliendi tegevusvõimet. Meetodid: vestlus, vaatlus, testid
https://www.tlu.ee/opmat/ps/Sotsiaaltee ... plaan.html

Kus on psühhiaater, kui ainus pädev spetsialist inimese vaimse tervise hindamiseks?

Tõsi, lapates läbi erinevate haiglate, omavalitsuste ja/või sotsiaalteenust osutavate asutuste „rehabilitatsioonimeeskonna“ nimekirju, leiab üksikutel juhtudel ka mõne sellise „rehabilitatsioonimeeskonna“, mille koosseisu kuulub ka vähemalt üks psühhiaater.
Näiteks „Tallinna Vaimse Tervise Keskuse“ rehabilitatsioonimeeskonnas on üks psühhiaater; AJK Kliiniku rehabilitatsioonimeeskonnas on kaks psühhiaatrit; MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuse ja Head Taastumise Teenused OÜ rehabilitatsioonimeeskonnas on ka üks psühhiaater.
Neid on mõned veel, ei ole aega kogu EV võimekust selles vallas kindlaks teha.

Aga on terve pikk (mitmeid kordi pikem) nimekiri omavalitsusi ja pädevaid asutusi, kus rehabilitatsioonimeeskond koosnebki ülal toodud Tallinna Ülikooli materjalides esitatud spetsialistidest. Ja kuhu või millise rehabilitatsioonimeeskonna juurde isik nt. oma elu esimese "rehabilitatsiooniplaani" koostamisel satub (teoretiseerime, et kui inimene on juba pikalt olnud vaimupuudega, siis lõpuks äkki satub ka pädeva rehabilitatsioonimeeskonna juurde) on juhuse küsimus (kus elab, milline omavalitsus, kes on perearst jne) .

Ja ongi vaimsete haigustega kimpus olevate isikute puhul ka selline võimalus, et rehabilitatsioonimeeskonnas puudub psühhiaater, kes annaks pädeva hinnangu ja/või "patsient ise" ei pea vajalikuks seda rehabilitatsiooni plaani koostada, sest tema arvates on kõik OK ja siis sellist rehabilitatsiooniplaani ei koostatagi, mille alusel saaks isiku ööpäevaringsetele erihoolekandeteenustele suunata ja neid teenuseid pakkuda/osutada.

Kuna selliseid kohti on nagunii ka kõvasti vähem kui abivajajaid (ja teenus ise on kallis), siis see sobib "vaikimisi" ka kogu "süsteemile" ja riigiinstitutsioonidele tervikuna.

Ühesõnaga, sellel teemal võiks vist terve interneti täis kirjutada, sest IMHO on kogu erihoolekande (ja eriti ööpäevaringse erihoolekande) süsteem mäda igas astmes kõige madalamast algtasemest (pädev diagnoos erialaspetsilt ja sellest tulenevad edasised tegevused samm-sammult) alustades ja tipuga (kohtud ning sotsmin, kes igasugu asju (ja mitte ainult viimases astmes, vaid ka juba vahepeal sekkudes) "arvab") lõpetades.

[Kriku]

On võimalus, et kui isik ise "ei näe vajadust" (nt. seepärast, et ei tunnista, et on haige) rehabilisatsiooniplaani koostamiseks, siis seda ei saa koostada, sest ta ise ei osale "aktiivselt"....

Selle järgi piisab siiski seadusliku esindaja osalusest.

[parkija]

Hea lugemine , suur ja tänuväärne töö siia pandud , tunnustan !

Mind muidugi häirib üks korduv detail / sõna "Klient" , haige inimese kohta võiks kehtida "patsient" aga kuna Meil on kõik äri ( ka arstiabi ) siis "klient" on käibel igal pool ja alati .

[Lemet]

Mind muidugi häirib üks korduv detail / sõna "Klient" , haige inimese kohta võiks kehtida "patsient" aga kuna Meil on kõik äri ( ka arstiabi ) siis "klient" on käibel igal pool ja alati .

Vanasti, veel nõuka ajal, oli kiirabis mitteametlikuks terminiks "kunde". Kes mõistagi tuli haiglale soojalt üle anda...

[Fucs]

Ma mõtlesin, et aitab küll, enam ei jaksa kirjutada ja kõik on juba niigi SURMANI TÜDINENUD...

On võimalus, et kui isik ise "ei näe vajadust" (nt. seepärast, et ei tunnista, et on haige) rehabilisatsiooniplaani koostamiseks, siis seda ei saa koostada, sest ta ise ei osale "aktiivselt"....

Selle järgi piisab siiski seadusliku esindaja osalusest.

Piisab siis, kui see isik määratud ja olemas on.
Jätame alla 18a isikud välja siit.
Vaatame täiskasvanud teovõimetu isiku eestkostja teemat.

Et isikul oleks eestkostja, peab kohus esmalt "patsiendi" vähemalt mingis osas teovõimetuks tunnistama ja eestkostja/seadusliku esindaja määrama.

Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle tegevusest sõltub suures ulatuses eestkostetava olukord, kuivõrd oma piiratud teovõime tõttu ei ole eestkostetaval reeglina võimalik ise enda huve kaitsta. Samas on äärmiselt oluline, et eestkoste seataks vaid selles ulatuses, milles see on hädavajalik ehk selles ulatuses, milles isikul endal teovõime puudub. Isiku teovõime täielik puudumine peaks olema erandjuhtum.

PKS § 203 lg 1 sätestab, et kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Sama paragrahvi lg 4 näeb ette, et kohus kontrollib hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse.

TsÜS § 8 lg-s 2 on alused (vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire, mille tõttu isik kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida) isiku piiratud teovõime tuvastamiseks loetletud ammendavalt. Isik, kes oma kõrge vanuse, füüsilise puude või muu asjaolu tõttu ei ole võimeline kõikide igapäevaeluliste toimetustega hakkama saama, kuid kelle võimes oma tahet vabalt määrata ei ole kahtlust, ei ole piiratud teovõimega.

Täisealise isiku eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.

Eestkostjaks võib määrata ka linna- või vallavalitsuse asutuse töötaja, kuid selleks tuleb hinnata, kas see on eestkostetava huvides ning kas füüsiline isik, kes on valmis eestkostekohustust täitma, on eestkostjaks sobiv. PKS § 204 lg 1 mõttes füüsilise isiku kui eestkostja sobivuse hindamisel on oluline, et füüsiline isik otsustab vabatahtlikult (kas tasu eest või tasuta) hakata eestkostetava eestkostjaks, soovib ja ka suudab eestkostetava huve kaitsta, lähtub oma tegevuses üksnes eestkostetava huvidest ning mõistab eestkostjaks hakkamisega kaasnevaid kohustusi ja tagajärgi

Täisealise isiku eestkostjaks võib määrata ka juriidilise isiku [vastavat eeskosteteenust osutav äri- või mittetulundusühing] viimase nõusolekul, kui ei leita sobivat füüsilist isikut.

Kui aga sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita, määratakse eestkostjaks KOV, millega eestkostetav on kõige tugevamalt seotud.

Täisealisele isikule eestkoste määramise üle otsustamisel peab kohus esmalt kindlaks tegema, kas esinevad PKS § 203 lg 1 toodud alused, ehk kas tegemist on isikuga, kes ei suuda psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kohus teeb selle eelkõige kindlaks ekspertiisi määramise kaudu. Ekspert peab isiku enne arvamuse koostamist isiklikult läbi vaatama või teda küsitlema. Kohus määrab ekspertiisi tegemise reeglina ülesandeks ühele eksperdile, kelleks võib olla üksnes psühhiaater. Isik, kelle suhtes ekspertiis on määratud, on kohustatud eksperdi juurde ilmuma. Kui ta eksperdi juurde ei ilmu, võib kohus pärast eksperdi arvamuse ärakuulamist kohaldada sundtoomist (TsMS § 522 lõiked 1-2).
https://tinyurl.com/ytjvfc2c

JNE
Kui inimesele manustatakse nt. järjekordse "ägeda haigushoo" tõttu haiglas tahtevastaselt ravimeid (ise ei taha võtta ei siis ega ka edaspidi, kuigi talle need välja kirjutatakse) ja tekib pikem periood (on erinevad ravimid millede toime on erineva pikkusega, olen aru saanud, et kõige pikema toimega on mingi "erisüst" mis üldjuhul toimib või peaks toimima ca 3 kuud), kus ravimite toimel on ägeda haigushoo esilekerkimine saadud kontrolli alla, siis ta ei kvalifitseeru "kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida" ja sellest tulenevalt ei kvalifitseeru ka "eeskoste määramisele". Ma siiski ei ole ise arst ja ei tea, kas ja kui siis millisel juhul võib kohus või arst seda "kestvat" defineerida ka juhul, kui ravimitega on võimalik teatud lühikesteks perioodideks see "kestvus" katkestada. Ma ei tea, kas juhul, kui patsient "kestvalt" juba 10 aastat pidevalt peab saama tahtevastaselt ravimeid, on see arstide ja kohtu hinnangul "kestev" või kuna vahepeal on ravimitega võimalik saavutada teatud pause, siis see ei ole "kestev".

Tsiviilseadustiku üldosa seadus

§ 8. Füüsilise isiku teovõime

(1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid.

(2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida.

(3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud.

Edasi, kui kohus on siiski veendunud, et isikule on vaja määrata eestkoste, siis see määratakse teatud valdkonnas ehk nendele osadele/valdkondadele, kus kohus arvab, et kodanik ise ei saa hakkama ja vajab eestkostet. No see võib olla lihtsalt nt. see, et kodanik ei saa aru raha olemusest ja ei oska sellega ümber käia ning vajab rahaliste tehingute teostamisel eeskostet. Selline eestkostja ei saa osaleda "erihoolekande rehabilisatsiooniplaani väljatöötamisel" kui isik vajab erihoolekannet hoopis psühhikahäiretest tingituna. Ehk, kui rehabilisatsiooniplaani meeskond peaks arutama kodaniku (ööpäevaringsele)erihoolekandele suunamist (rehabilisatsiooni plaan näeb seda ette) ja kodanikul on eestkostja kes tegeleb tema rahaasjadega ning ise arvab, et tal ei ole psühhikahäirete tõttu erihoolekannet vaja, siis vastavat "rehabilisatsiooniplaani" ka ei koostata.

OK. See oli lihtsalt ühe variandi näitena toodud, et asjad pole jällegi nii lihtsad, nagu alguses paista võivad.
Kui kohus määrab eestkoste just seepärast, et kodanik ei ole võimeline ise aru saama oma psüh.häirete ravi vajalikkusest, siis on teine asi, aga kui see tema arusaamise vajakajäämine pole "kestev" või kodanik suudab kavalusega teised kaaskodanikud "ära lollitada" (ütleb, et jah, ma saan aru, et vajan ravi sest teab, et pääseb siis erihoolekandest, kuid hiljem siiski ravimeid ei võta ja arsti juurde läheb alles siis, kui väevõimuga ära viiakse) siis on asjalood palju keerulisemad selle eestkoste määramisel.

Edasi läheb aga asi nii kirjuks (uued kohtuistungid, täiendavad ekspertiisid jne jne) ja iga erineva alavariandi ja tegevuse puhul hakkavad hargnema edasi ühe erilisemad ja uuemad võimalikud arengud, et kõiki neid liine otsast lõpuni siin läbi käia ja arutada läheb kohutavalt pikaks. Ma tooks oma kogemustele tuginedes välja lühikokkuvõtte olulisemast.

Skiso on keskmisest kõrgema või väga kõrge intellektuaalse tasemega. Vaimselt väga võimekas, kaval, haritud, oskab kasutada andmebaase ja leida erinevat infot, teab (kohati hämmastava peensusega) kuidas toimib nt meditsiinisüsteem, politseisüsteem, kohtusüsteem. Jagab psühholoogiat ja teab kuidas inimesed teatud asjadele reageerivad ja käituvad ning tunneb hoobasid, kuidas neid käituma kas sundida või meelitada.
Skisofreeniahoogude käigus tekib tal "teine ja kolmas jne isiksus" kes algminast eriti midagi ei tea. Luulude tõttu kujutab ette, näeb ja kuuleb asju mida pole jne ning tegutseb ja käitub vastavalt. Ei tunnista ega saa aru, et on haige. Ta on võimeline (kui teda keegi soovib "ära kuulata") "ära petma" mängleva kergusega võõrad tavakodanikud, omaksed, KOV ametnikud kui kohtu. Teema arenemise algstaadiumis pikalt isegi pädeva(d) psühhiaatri(d) .... siinkohal oleks õigem kasutada väljendust, et ta mitte "ei peta psühhiaatrit ära", vaid "psühhiaatril lähebki selliste keeruliste patsientide (lõpliku)diagnoosiga paratamatult väga pikalt aega".

Kuna on vaatamata oma haigusele niivõrd võimekas (võimeline si**a ja käru keerama kellele tahes, sest teab kuidas - sellest teemast saaks ka eraldi artikli!) ja võimukas (ei kannata vasturääkimist, mittenõustumist, suudab vastutegevusega "hävitada" oma "vastased", siis kõik kardavad teda, sealhulgas kogu pere ja kõik lähedased.

Omaksed ei julge alustada eestkoste seadmist, kuna skiso maksab kohe kätte ja oskab seda mõjusalt teha (meetoditest ma võiks kirjutada järgmise pika artikli ) ning on üleüldse ennast täielikult distantseerinud skisost. Seda on füüsiliselt "kerge" teha, kuna kõik elavad teistes Eestimaa otsades (ei ela koos skisoga ja "neid ei häiri"... või siis viimane trend on, et "me oleme nii väsinud ja stressis et ärge meid tülitage"). Omaksed ei pea üldjuhul põhjendama kellelegi, miks nad eestkoste seadmist alustada ei taha. Piisab ka sellest, kui nad lihtsalt ütlevad, et "nende arust polegi vaja".

Edasi, kui omaksed eeskoste seadmist ei alusta, on ainus võimalus eeskoste määramist alustada KOV-il.
Selleks peab KOV tegema kohtule vastava taotluse. Aga ka siin võib olla jutt väga lühike. Kui KOV näeb, et omaksed ei taha tegeleda, KOV ise ka ei taha ja/või poleks ka võimekust (ja see on tavaline olukord, kus KOV-il ei jagu tööjõudu ja spetsialiste, et kõikde nende "hullukestega" tegeleda ja/või nende eestkostja olla - mis siis, et seadus kohustab) siis võib ka KOV ütelda, et nende arust eeskostet pole vaja, kuna ka omaste arvates pole vaja jne. Ja ongi kõik. Kui kaks seaduses ettenähtud institutsiooni (omaksed ja KOV), kes üldse saavad eeskostet alustada, seda ei tee, siis mis edasi?
[ma tean kuidas süsteem toimib, sest ma olen kogu oma "hulludega koos eksisteerimise ajaloo jooksul" aastaid tagasi (kui see teema erinevate hulludega oli aktuaalne ja olukorrast väljapääsu polnud näha) käinud korduvalt peedistamas nii omakseid, perearste, psühhiaatreid kui KOV ametnikke, et kuidagi moodi skisole eestkoste määrata ja suhelnud, vestelnud, mõtteid vahetanud, ähvardanud jne]

Mis siis edasi?
Sksiso möllab ja laamendab muudkui edasi ja lahendust ei paista.

Edasi on võimalus, et "teema jõuab" lõpuks mõne kohusetundliku/liiga empaatiavõimelise psühhiaatrini (lihtsalt mõistva hea inimeseni), kes paneb vastava diagnoosi ja koostab vastava eksperthinnangu (aga seal on küsimus, kelle avalduse/palve alusel? Kes selle tegevuse küll käima peaks lükkama/saaks seaduslikult lükata, kui eestkoste asja kahe seadusliku instantsi poolt ei algatata ja asi üldse kohtuni ei jõua?).
Siin on variant, et KOV teeb seda - tellib ekspertiisi, aga see variant jaguneb kaheks: KOV ise jõuab selleni, et peaks tellima (samas teades, mis see KOV-ile endale perspektiivis kaasa toob kui ekspertiis ütleb, et eestkoste on vajalik) või keegi käib KOV-ile nii kaua pinda (nt. pommitades "rahulolematute kodanike poolt kõnedega või avaldustega, et midagi hulluga ette võetaks"), et KOV selle tellib.

Oletagem siis, et asi jõudis lõpuks selleni, et on saadud pädev eksperthinnang mis ütleb, et kodanikule on vaja seada ikkagi eestkoste. See ekspertiis siis jõuab lõpuks nii omasteni kui KOV-ini. Ja kuna omaksed ei taha endiselt sellega tegeleda, siis KOV sattub n.ö. "kahvlisse", sest tema on lisaks omastele ainus institutsioon, kellel on seaduslik õigus eeskoste menetlust kohtus alustada.

Oletame edasi, et KOV teebki vastava avalduse ja asi jõuab kohtusse.
Oletame omakorda edasi, et kohus tuvastab, et kodanikule on tõesti vaja määrata eestkoste.

Aga omaksed endiselt ei taha eeskostjaks saada ning ükski seaduse ja eestkoste mõttes (vastavat teenust pakkuv) juriidiline isik ei taha temaga (probleemse skisoga) samuti midagi tegemist teha ja KOV-i "asutustes" pole samuti sobivat isikut võtta kes on nõus ja keda kohus saaks mitte tahtevastaselt eestkostjaks määrata. Selline olukord tundub on valdav just raskemate patsientide puhul, mitte kergemate juhtude puhul aga probleemsed ongi just need raskemad juhud, kus isikule pole enam vaja mitte lihtsalt eestkostet, vaid ööpäevaringset erihooldeteenust, sest "eestkostjal puudub kohustus eestkostetava eest isiklikult hoolitseda ning tema ülesandeks on vaid eestkostetava elu korraldamine".

Viimases hädas siis võib kohus määrata eestkostjaks ka lihtsalt n.ö. "Kohaliku omavalitsuse" (KOV).
Nüüd, nagu eespool kirjutatud oleneb, mis ulatuses ja mis teemadel skisole eestkoste määratakse.
Oletame, et KOV saab eeskoste õiguse skiso haigusest ja ravivajadusest arusaamise eeskosteks.
Nüüd KOV on siis see seaduslik esindaja, kelle "aktiivsel osalemisel" saab hakata rehabilitatsiooniplaani koostama.
Edasi nagu kirjutatud juba sai, oleneb paljuski sellest rehabilisatsioonimeeskonnast ja millised spetsialistid seal osalevad või ei osale.

Edasi teavad nii rehabilisatsioonimeeskond kui KOV, et neil on puudu nii ööpäevaringseid erihooldekohtasid, tavalisi erihooldekohtasid, üldse tavalisi hooldekohtasid, tihti lisaks veel ka isegi rahalisi vahendeid.... ja KOV-il on tavaliselt ka totaalne spetsialistide ja tööjõupuudus, kes sotsiaalhoolekannet ja/või eeskostet teostaks ning.... ning praktikas leitakse "hädaväljapääs" sellest, et skiso määratakse "rehabilisatsiooniplaaniga" "kodusele ravile ja jälgimisele".

Ja siis hakkavadki politsei, päästeamet ning kiirabi iga paari nädala või paremal juhul kuu tagant, kui hull jälle täiesti pöördes juba on, skiso elamist "piirama", piitadega sisenema, süstima ja "seadusliku esindaja" ehk "eestkostja" nõusolekul transportima kusagile "esimeseks 24 tunniks"...

Ja nii üks lõputu ring.
Nokk kinni ja saba lahti.

Nüüd veel edasi, peab seaduste mõistes skiso muutuma kaaskodanikele või endale ohtlikuks, et kohus määraks juba kohtumäärusega skiso kinnisesse erihooldeasutusse (kasvõi ilma rehabilisatsioonimeeskonnata ja "eeskostja aktiivsel osalusel" koostatud rehabilisatsiooniplaanita). No ja olemegi seal, millest see teema n.ö. alguse siin sai.

[Kriku]

Edasi, kui kohus on siiski veendunud, et isikule on vaja määrata eestkoste, siis see määratakse teatud valdkonnas ehk nendele osadele/valdkondadele, kus kohus arvab, et kodanik ise ei saa hakkama ja vajab eestkostet.

See on hasartmängusõltlaste ja muu sellise kaadri jaoks. Alzheimeri tõve ja skisofreenia puhul minu teada niimoodi ei jupitata. Aga akf mäger kindlasti oskab paremini öelda.

Kui KOV näeb, et omaksed ei taha tegeleda, KOV ise ka ei taha ja/või poleks ka võimekust (ja see on tavaline olukord, kus KOV-il ei jagu tööjõudu ja spetsialiste, et kõikde nende "hullukestega" tegeleda ja/või nende eestkostja olla - mis siis, et seadus kohustab) siis võib ka KOV ütelda, et nende arust eeskostet pole vaja, kuna ka omaste arvates pole vaja jne. Ja ongi kõik. Kui kaks seaduses ettenähtud institutsiooni (omaksed ja KOV), kes üldse saavad eeskostet alustada, seda ei tee, siis mis edasi?

Kohus saab seda ka omal algatusel teha.

[Kriku]

praktikas leitakse "hädaväljapääs" sellest, et skiso määratakse "rehabilisatsiooniplaaniga" "kodusele ravile ja jälgimisele".

Ja siis hakkavadki politsei, päästeamet ning kiirabi iga paari nädala või paremal juhul kuu tagant, kui hull jälle täiesti pöördes juba on, skiso elamist "piirama", piitadega sisenema, süstima ja "seadusliku esindaja" ehk "eestkostja" nõusolekul transportima kusagile "esimeseks 24 tunniks".

Jah, ma arvan, et kui eesmärk on häiringute lõpetamine, siis on ühistul otstarbekam taotleda korteri sundvõõrandamist ühiselu normide rikkumise tõttu kui eestkoste seadmist. Justnimelt põhjusel, et eestkoste seadmine ei tähenda kaugeltki, et isik kinnisesse asutusse paigutataks.

[Fucs]

Jah, ma arvan, et kui eesmärk on häiringute lõpetamine, siis on ühistul otstarbekam taotleda korteri sundvõõrandamist ühiselu normide rikkumise tõttu

Läbi käidud tee juba. Tulutu ettevõtmine.

[Kriku]

Asjaolusid teadmata mainin lihtsalt diskussiooni huvides ära, et probleemi intensiivistumisel võib ka sundvõõrandamist uuesti nõuda.

[Fucs]

Kes viitsib lugeda siis...

Kohus leiab eeltoodu alusel, et xxx puhul on tegemist isikuga, kes rikkus oma kohustust
korteriomandi reaalosa korras hoida psüühikahäire tõttu, s.t asjaolu tõttu, mida ta ei saanud
mõjutada. Seega on kostja poolne kohustuse rikkumine vabandatav ning kohus ei saa teda
kohustada korteriomandit võõrandama. Kostja naasmisel xxx asuvasse korterisse tuleb kohtu poolt
määratud eestkostjal abistada kostjat oma korteriga seotud kohustuste täitmisel.

Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =100320044

Asjaolud langesid kohtu arvates ära, kuna menetluse käigus pandi isik ajutiselt ravile...
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =100907938
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =248741091
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =103931582

Tartu Maakohus algatas 16. veebruari 2018 määrusega hagita menetluse, et kontrollida J.K.
(edaspidi puudutatud isik) eestkoste vajadust ja põhjendatust. Kohtul tekkis puudutatud isiku
teovõime suhtes kahtlus teise tsiviilasja menetlemisel, milles paluti võõrandada puudutatud
isiku korteriomand....

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =234322573

KOV-id vaidlevad omavahel. Kumbki ei taha olla eestkostjaks..
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =310228771
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =307115504
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =308941130
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =308548298

Mõned Maarjo Mändmaa määruskaebused
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =206105366
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =160554955
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =184382688

Muud jauramised ja vaidlused...
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =317386214
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =312444717

[Kriku]

Kostja naasmisel xxx asuvasse korterisse tuleb kohtu poolt määratud eestkostjal abistada kostjat oma korteriga seotud kohustuste täitmisel.

Mina saan aru, et järgmise nõude saab vajadusel esitada eestkostja vastu.

[parkija]

Aga milleks selline pikk ninnu-nännu , korduvad kohtuteed ? Kas sellest saab segasest terve ja aruga inimene , julgen kahelda , muidugi , tooli poleerivad "spetsialistid" on kogu aeg hõivatud , patsiendi õigused on tagatud kuid kas sellest nende haigete pärast kannatavate inimeste elu on turvaline ?
Mustamäel elades elas minuga samas trepikojas üks paberitega haige , lemmiktegevus oli mõnele naisele selja taha hiilida ja siis röögatada , ühel korral tal ei vedanud , seda sooritust nägid pealt 2 naispolitseinikku , need tagusid hullu teleskoopnuiadega tuimaks , panid raudu ja kuu aega oli rahu , siis ilmus hulluke tagasi ( korteris oli kinni keeratud gaas , vesi ja elekter ) , mingi aja pärast siiski viidi mees raviasutusse ja kui KOV sotsiaaltöötajad koos mingi koristusbrigaadiga korteris toimetas siis oli kuulda vaid " Issand kui jube , issand kui õudne ... " . Väita nüüd et KOV "spetsialistid" sellest midagi ei teadnud , lihtsalt ei suvatsetud lillegi liigutada . Korteril on uus omanik .