Lääne vs. idabloki lennukid

[Kapten Trumm]

Lemet, näiteks automaailm on ju täis igasugu "hooldevabasid" ja "low maintenance" lahendusi, elu siiski näitab, et laagrid, millele tuleb näpuga määret iga aasta lisada, kestavad kõige kauem.

[Kilo Tango]

Kas sellele linnalegendile tõsiseltvõetavat numbritel baseeruvat kinnitust kah on?

Ma ei tea, mida sa linnalegendi all silmas pead, kuid otsi siitsamast foorumist. Teema kohta Gripeni pööritamine maanteel peaks olema kümneid postitusi. Akf Trumm on seda teemat põhjalikult valgustanud. Ka on selle kohta Sinutorus kenakesi videoid.

[Kapten Trumm]

Eks Gripen on ka lihtne lennuk. Üheraudne kahur sisaldab vähem mürske. Neid peag keegi laadima metsavahel (120 vs 511 mürsku). Gripeni sisemine kütusevaru on ca 400 kg väiksem. Selle tankimine käib rutem. Gripenil on süsteeme vähem, kannab vähemaid relvi ja omab vähem võimekusi.

Mina ütleks, et Gripen on läänemaailma MiG-21 tänases teostuses. Suhteliselt lühikeste jalgade ja piiratud relvastusega ning pisikese radariga kerge lennuk, kasutamiseks (lääne mõistes) nadides tingimustes. Paljud omadused tingis ka Rootsi infrastruktuur, näiteks Drakenite aegsed kaljuvarjendid. Viggenil oldi sunnitud tegema saba kokkupandav (lisa keerukus), Gripen tehti lihtsalt pisike. Väike mass aga võimaldas loobuda mootori reversist (lisa kulu ja kaal) ning teha põhiteliku ühekordsete ratastega. Ja eks lõppeks ka mootor, mida ameeriklased olid nõus andma, F-16 taoline mootor ilmselt polnud käeulatuses, sest USA saboteeris teatud F-16 konkureerivaid üritusi. Horneti mootor on aga pisike, järelikult peab ka lennuk väike olema.

Eks selle maantee turnaroundi kiiruse määrab lennuki hot refueling kiirus (mis kestab 10 min piires). Senikaua kui tangitakse, närib piloot kabiinis küüsi ja relvastuse meeskond rabeleb rakettide-mürskude laadimisega. F-16 ajateenijate/reservistide armees väga ei teagi, aga Soomes tegelevad F-18ga teatud rollises ikkagi ka reservväelased/ajateenijad. Raketi külge panekus ei ole midagi ju nii keerukat, et hästi drillitud ajateenijad sellega hakkama ei saaks.

[Lemet]

Teema kohta Gripeni pööritamine maanteel peaks olema kümneid postitusi

Üldiselt pööritatakse täpselt samuti maanteedel pea kõiki hävitajaid, nii F-16, F-18, Jas-39, Su-27 etc. Ning kui lennuraja pikkust vaadata, siis MTOW konfiguratsioonis vajavad nii F-16 kui ka Jas-39 ohutuks opereerimiseks 800-1000 meetrist rada. Samas on F-16 kohta kergemas konfis antud Take Off Distance: 345 metre - 1,131.88 feet ja Landing Distance: 457 metre - 1,499.33 feet.

Seda, kui sisuliselt võrdsete numbritega masinatele olematuid eeliseid külge leelotatakse, ma linnalegendide levitamiseks peangi.

[Kapten Trumm]

Ma siiski julgen arvata, et eespool viidatud video kujul, kus lennuk tõuseb heinamaalt lendu suure tolmu- ja sodipilve saatel, pole vähemalt F-16 puhul eriti teostatav, tolmuimeja mootor lahkub elust enne, kui stardis täispööreteni jõutakse...

Piisavalt lai ja sile asfalt pole probleemiks ilmselt ühelegi taktikalisele lennukile, kuna ka läänes on baaside stardirajad asfaltkattega, mitte betoonplaatidest. Leedus asunud õhuturbe puhul aga oli alatasa kuulda viginaid, et need plaatide vahekohad lõhuvad rehve.

Vene lennukitest aga Su-27, mis on päris raske ja millel on esitelik ühekordse rattaga, pole ka päris kindlasti kõlbulik puhtalt asfaldilt lahkuma, esteks sodikaitse koosneb seal õhukoguris asuvatest küllalt jämedatest võrkudest, millest näiteks asfaldi pindamise kivikesed läbi lendavad (rääkimata peenemast jamast) ja see teliku teema kah (tema hilisemad derivaadid said juba topeltratastega esiteliku ja Su-34 sai ka topeltratastega põhiteliku).

Arvestades rootlaste pingutusi Gripeni turundamiseks ning ülemõistuse marketingikära, siis küllap edukad katsed kesapõllult opereerida oleks ka kampaania osaks olnud, kahtlustan, et neid ohtlikke katsed polegi tehtud, rootslased kasutavad spetsiaalseid selleks loodud maanteelõike oma lennuväljade ümbruses, mis oma omadustelt on sarnased lennurajaga.

[Lemet]

Vene lennukitest aga Su-27, mis on päris raske ja millel on esitelik ühekordse rattaga, pole ka päris kindlasti kõlbulik puhtalt asfaldilt lahkuma

Opereerivad autoteedelt nii MiG-29, Su-25

https://youtu.be/Xb9rcMjiCPM

...kui ka Su-30 ja "rindepommitajad" (taktikalised) Su-34

https://youtu.be/fiXqK4j5SXQ

[Kapten Trumm]

Kõik nimetatud 4 tüüpi on juba topeltratastega esitelikuga, mida Su-27 kindlasti ei ole.
Neist maastikul (st mitte kõvakattega teel) on võimeline opereerima kindlasti Su-25 (mitte ainult maanteel), Su-34 kohta kahtleks hetkel (on küll rohkem rattaid, aga lennuk on ka raskem).

[Kruss]

Lemet, näiteks automaailm on ju täis igasugu "hooldevabasid" ja "low maintenance" lahendusi, elu siiski näitab, et laagrid, millele tuleb näpuga määret iga aasta lisada, kestavad kõige kauem.

"low maintenance lahendus on müük et kui käid firma servises siis vahetavad na tasuta sinu käigukasti mootori ja muud õlid tavotid ja laagrid
trumm se on reklaam mite päris elu
harju ära
aga sina saad jumala keeli vanduda et see mootor peab õlivahetuseta ja puskarita vastu kolm nädalat

[teeline35]

Moodsam ...
Muide "võsalennuväli" polnud ka NSVL ajal midagi kummalist, näiteks Haapsalus asunud MiG-23 polgu varulennuväli pidi olema kuskil Lihula kandis üks suur heinamaa, mis pidi kaetama perfoplaatidega ja ümbruskonna elanikele olid rahu ajal kätte antud juba teatud, et vile saamisel peate 24 tunniga oma kodudest kadunud olema. Vastav varulennuvälja kola asus ise veel kolmandas kohas, alates perfoplaatidest kuni Kraz tankurautodeni. Vähemalt seal mingeid laiu kilomeetrite pikkusi autobahni lõikusid polnud ja tee oli selline, et ka vene hävitajaga oleks seal maandumine pauguga lõppenud. Et venelased päris kindlasti arvestasid enda lennuväljade purustamise võimalusega ja lennukid ehitati sellised, mis said ka väljaspool asfalti hakkama...

Kas Akf suudaks oma juttu Lihula kandi võsalennuväljast ka kuidagi tõestada?
Nimelt Virtsust Pärnu peale minnes Karulast läbi Karuse Kalli teed pidi koordinaatidel; 58.565618, 23.805834 samalaadne nõuka aegne laiendatud maantee lõik nagu Soodla veehoidla ligidal. Viimati sõitsin sealt läbi küll mitmeid aastaid tagasi ja minu mälu järgi muidu üsna muhklikule asfaldile oli keskele kitsas riba siledat asfaldit pandud. Kui see ongi see Trummi kirjeldatud "võsa" varulennurada, siis kaob eelnevate postituste vaidlusel alus?!

[pwn13]

See on Vatla lennuväli. Enamjaolt kasutasid seda väetiselennukid.

[Kapten Trumm]

Ma ei oska ei kinnitada ega ümber lükata. Selle Vatla lennuvälja kohta on netis ka andmeid, et see oli sõjalaevastiku oma.
Võibolla käib jutt eri kohtadest. Ma pole seda teemat endale kunagi vaevunud lõpuni selgeks tegema, räägin, mida kuulda oli.
Mida ma oma silmaga olen näinud - siis see varulennuvälja kraam oli ladustatud Uuemõisa lähedal asunud eraldi sõjaväeossa, kus seisid pikkades rivides Kraz tankurid, igasugu side- ja juhtimiskongid ning mägede kaupa neid perfoplaate. Seda väeosa valvasid siniste lõkmetega sõdurid, st merevägi see polnud.

Muidugi 20 m lai asfaltliba 3 km pikkuselt sai olla ainult ühe lennuki stardi/maandumisrada, sest lennukid pidi ise sealt sõitma kuskile põlla peale. Isegi 50-80 m laiustel radadel lennukeid ei hoitud.

[pwn13]

Raja kõrval mõlemal pool on seal siuksed paunad või kaares teed.

[Peeter]

Ega see Vatla polnud ju ainuke selline koht. Täiesti korralik varurada/lennuväli koos paunadega mõlemal pool, ja seejuures kui mälu ei peta, siis paunadest viisid eraldi teed välja niimoodi, et stardi-maandumisrada ei kasutataks. Ma arvan, et Trumm nägi mingisugust varu-varu-varulennuvälja, mis oli juhtumiks kui tõesti tuleb põllapeale kuskile rada rajada. Loomulikult ka see põld oli siis varem selle arvestusega planeeritud. Samasugune kompleks nagu see Karula-Vatla oli ka Tartu-Jõhvi tee peal Mustvee all Ninakülast Kasepää ristist Tartu peale jääval sirgel. Mustvee all oli lihtsalt laiem ja massivsem, kui see Karula värk. Tundus, et see oli suuremate TU-16-22 ja IL-76-te jaoks, mis Tartus baseerusid. Rada oli veel aastaid nii heas seisukorras, nii raja laiuselt, pikkuselt kui võsa jne., et 1999-2000 sain seal veel Volvol pedaali põhjas 235 kätte, kurvist sisenemine lennurajale oli kiirusel nii ca130-140. 180-190 tuli lihtsalt, aga sealt edasi venis palju vaevalisemalt, uus142kW LPT. Kiirus käes algas kohe mahapidurdus.

NB! Nüüd olen üle 20 aasta vanem ja loen moraali: Tänav pole võidusõidurada!

[Kapten Trumm]

Nende meest ees, kes julgesid väljaspoole kõvakatet näiteks MiG-21 maandada, tuleks müts maha võtta, nende stardi- ja maandumiskiirused olid tänapäeva lennukitega võrreldes ikka suuremad ja jooksud ka palju pikemad (suurem võimalus millegi juhtumiseks). Jutt on seal kiirustest suurusjärgus 400 kmh.

MiG-21 omadusi illustreerib vast hästi tuntud Soome katselenduri Jyrki Laukkaneni kommentaar oma esimesest maandumisest MiG-21ga - "ei, ei - sellele postmargile (jutt oli lennuvälja suurusest) taolise raketiga maanduda küll pole võimalik"

Samas katselendurina sai ta väänata neid lennukeid rohkem kui tavapiloodile lubatud oli. Näiteks ütles vana, et tema suurim staatiline lennukõrgus oli üle 22 km (and "it was still climbing"), samas tehnilistes andmetes figureeris 18 km. Paljud asjad on antud turvavaruga ja selleks puhuks, et suures ja jagamatus lennuväes oli igasugu rahvast, kes oleks üle pingutades lihtsalt surma saanud.

[2korda2]

Eks neid sirgeid maantee lõike ole mujalgi. Näiteks Tõitoja-Häädemeeste vahel on 8km noolsirget teed. Kitsavõitu küll ja tänaseks tee ääred võssa ka kasvanud. Ei tea, kas oli kunagi ka mingil moel militaarotstarbelisust arvestatud.