Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

Nädalavahetusel õnnestus dziibiga kinni jääda. Üks ratas vajus läbi pehmes kohas ja oligi. Kuna loogiliselt üritad tulla tuldud teed tagasi, siis tagurpidi sõites, aeglusti peal, toimus üsna abitu kraapimine. Pärast üllatuseks avastasin, edasi sõites sain auto välja.

Kas probleem võis olla selles, et automaatsed esirataste rummu lukud (need, kui vedu taga pole, lasevad esiratastel vabalt veereda) lihtsalt ei toimi tagurpidi ja seepärast tagurdades veab ainult tagasild? Edasikäigul hakkasid aga esirattad ka kaasa lööma sh sissevajunud üks esiratas) ja väikse pori lendamisega saingi välja. Auto on 2011 Isuzu D-max.

Neid rummulukke on kahte tüüpi, käsitsi lukustatavad ja automaatsed. Automaatsed peaksid olema rullidega vabajooksusiduri põhimõttel, et kui (edaspidi) vedu on taga, siis lukustub rumm ära ja kui ratas hakkab poolteljest kiiremini pöörlema, lukustus vabaneb.

[wolfgang]

Ei see korras rummulukk ikka ise ei vabane, kui oled kangi tõmmanud ja need on lukku läinud. Maha lähevad nad siis, kui kangi 2H peale tagasi lükkad ja tagurdad. Ees pole difrilukku tavaliselt ja kui see õhku jääb siis käibki vabalt ringi. Taga üldjuhul LSD või lukk.

[isakene]

Kas probleem võis olla selles, et automaatsed esirataste rummu lukud (need, kui vedu taga pole, lasevad esiratastel vabalt veereda) lihtsalt ei toimi tagurpidi ja seepärast tagurdades veab ainult tagasild? Edasikäigul hakkasid aga esirattad ka kaasa lööma sh sissevajunud üks esiratas) ja väikse pori lendamisega saingi välja.

Sellist rummulukku (hub) pole minu silmad veel näinud, mis vaid ühtpidi töötaks. Ja näinud olen ma neid palju. Hub koosneb enamasti tavalisest nuutmuhvist, mille hõõrdsidur paika lükkab, kui ratas veovõllist aeglasemalt ringi hakkab käima. Ning pole mingit võimalust, et see nuutmuhv ainult ühele poole veaks.
Osadel maasturitel on küll mingi lollus peale aretatud, mis difri bloki teatud tingimustel maha võtab (liigselt välja keeratud esirattad, liigne kiirus jm), aga esiveo väljalülimisest pole eriti kuulnud. D-max on paras traktor ka, seal üldiselt üleliigset elektroonikat väga ei ole.

[Kapten Trumm]

Aaa...ok
Ma sain aru, et seal sees on selline rullidega vabajooksusidur, mis ühtepidi veab, teistipidi mitte

Igal juhul fikseerisin endale, et tagurpidi (keskdiffer lukus) pööritas auto ainult abitult rattaid, edaspidi (nagu julgesin mülkasse rohkem sisse sõita) ärkas nagu ellu ja sõitis väikse paarutamisega sealt ise välja. Ma muidugi ise kabiinist eriti ei näinud, mis ringi seal täpsemalt käis.

Ma juba pidin külapealt traktorit otsima minema.

Seal on minuarust elektrit ja elektroonikat liigagi palju, see aeglustivärk võiks kangidega käia. Seal on selline elektriline pöördnupp ja see elektriliselt lülitamine külmade õlidega väga ladusalt ei toimi, mõnikord oota seda aeglustit oma pool minutit, enne kui vilkuv tuli armatuuris kustub. Nupul on 3 asendit, 2high, 4high ja 4 low. 4low peal läheb keskdiffer ka lukku. 4 high peal pidi keskdiffer töötama viskosiduri abiga (keerates poob tuntavalt ikka). Ja 4 low peal läheb tagasilda ohjav veojõukontroll maha. Tagasillas tundub olevat mingi iseblokeeruv asjandus, et tahab natuke ühe ratta kaapimist enne kui teine ka järgi vedama hakkab.

[isakene]

Esmane otsing ei andnudki tulemust, kus automaatse free hubi tööpõhimõte põhjalikumalt lahti oleks seletatud. Lülituseosa näeb siit, https://www.youtube.com/shorts/YPdRGeGONJ0 aga siduri kohta ei miskit ja sidurit on ka sada eri tööpõhimõtet.

Mul uuemate maasturitega väga suurt kompetentsi pole, kogemused on rauast tehtud masinatega. Üldiselt on nii, et offroader, kes oma autolt mingit võimekust tahab, viskab juba alguses kogu 4x4 juhtiva elektroonika metsa ja paneb releed ja nupud asemele ning vaakumi asemel suruõhu mehaanikat lülitama. Kui aga vahekastis jõude viskosidurite või muu pehme ülekandega üle kantakse, siis sealt võib juba igasugu üllatusi oodata...

[Kapten Trumm]

Tuhnisin netis ja ei leidnudki küsimusele vastust. Jutt, et kiire neliveo puhul on D-maxi keskdifriks viskomuhviga lahendus pärineb autoesindusest.
Netist said targemaks, et keskdifrit polegi ja neliveo (ka kiire) puhul on sillad jäigalt lukus. Ise ma seda hästi ei usu, kiire neliveo puhul küll poob natuke aga ka kõval pinnal imetrikke ei tee. Lukus tundub füüsiliselt asi olevat siis, kui on aeglane nelivedu sees, siis tõesti murupeale jäävad maha karmid jäljed ja poomist on tunda juba rooli pöörates.

Meil on siiani seda 4H asja kasutatud ka siis, kui teed on lumest või jääst libedad. St nagu sõiduauto nelivedu. Mul on olnud paar viskoveoga neliveolist sõiduautot ja need ka järsul pöördel poovad kergelt. Visko hoiab ikka niipalju "kinni", et kui tõstad nt tagasilla üles, siis rattavõtmega seda läbi libistada sa ikka ei suuda.

Aga taoline auto jääb jänni tavaliselt rehvide tõttu. Igapäevasõidu universaalrehvid jäävad juba kruusa peal libedaks, kui raske vedu taga on, rääkimata mullapinnast. Ja tavalised talverehvid kah, kuna need on suht peene mustriga. Olen vedanud juba päris palju 2800 kilo kaaluvat haaget ja enam kui korra kinni olnud. Näiteks poolemeetrises lumepudrus - käivad rattad vilinal ringi ja auto ei liigu kuskile.

[isakene]

Üldiselt, jäiga neliveoga maasturitel seisab suures kirjas hoiatus, enamasti päikesevisiiri küljes, et sisselülitatud neliveoga üle 50 kmh mitte sõita. Igati asjakohane, jäigalt viiekümnega sõidul kõvema kattega teel on juba paras vägistamise mekk man, isegi kui rehvid enamvähem ühtlaselt kulunud on. Kui autoga on lubatud täiskiirusel neliveoga sõita, peab kusagil ka mingi leevendav ülekanne olema.

[maksipoiss]

Üldiselt, jäiga neliveoga maasturitel seisab suures kirjas hoiatus, enamasti päikesevisiiri küljes, et sisselülitatud neliveoga üle 50 kmh mitte sõita. Igati asjakohane, jäigalt viiekümnega sõidul kõvema kattega teel on juba paras vägistamise mekk man, isegi kui rehvid enamvähem ühtlaselt kulunud on. Kui autoga on lubatud täiskiirusel neliveoga sõita, peab kusagil ka mingi leevendav ülekanne olema.

Hiluxil ei soovita tootja ümberlülitada kiirustel üle 70km/h , 4veo kasutamisele küll mingit kiirusepiirangut ei ole.

[Manurhin]

Ma sain aru, et seal sees on selline rullidega vabajooksusidur, mis ühtepidi veab, teistipidi mitte

Lülitatavate nelikveolistega on ju see lugu, et kui tahad 4WD pealt 2WD peale üle minna, tuleb auto kõigepealt seisma jätta ja siis mõni meeter tagurdada? Ilma selleta ei liigu isegi kang 2WD asendisse. Seal mingi kala äkki, et edasi sõites on 4WD, tagurpidi mitte?

[isakene]

Lülitatavate nelikveolistega on ju see lugu, et kui tahad 4WD pealt 2WD peale üle minna, tuleb auto kõigepealt seisma jätta ja siis mõni meeter tagurdada? Ilma selleta ei liigu isegi kang 2WD asendisse.

Ei ole päris nii. 4WD asendist 2WD-sse ei liigu jäiga kangiga vanemad maasturid, kui vahekastis on esi-ja tagasilla vahel pinge peal. Juba eelmise sajandi lõpupoole läksid enamus lääne maastureid üle vedru abil väljalülimisele, ehket lükkad kangi 2WD asendisse, ning vahekastis jääb lülitushargile vedru pinge peale. Esivedu vabaneb siis, kui sõidu ajal pinge sildade vahel mingil ajal ära kaob. Tagurdamine on üks moodus seda pinget kaotada. Libedal läheb nelivedu enamasti lihtsalt maha, aga kõval pinnasel on tagurdamine tugevalt soovituslik.

Aga tagurdamine on kindlasti vajalik selleks, et automaathubid välja lülituksid. Põhimõtteliselt sama lugu, eks nad mingil ajal tulevad sõidu peal ka maha, aga tagurdamine on kindel moodus koheselt hubid välja lülitada. Mingitel komplitseeritumatel hubi versioonidel ei ole see tagurdamine ka otseselt vajalik, aga margi järgi hetkel neid peast selekteerida ei oska.

[_dumbuser_]

Lülitatavate nelikveolistega on ju see lugu, et kui tahad 4WD pealt 2WD peale üle minna, tuleb auto kõigepealt seisma jätta ja siis mõni meeter tagurdada? Ilma selleta ei liigu isegi kang 2WD asendisse. Seal mingi kala äkki, et edasi sõites on 4WD, tagurpidi mitte?

Ju siis minu kasutada olnud asjad on kõik katki. Pole iial sedasi teinud aga miskipärast ikkagi töötasid. Samas pole ka palju kogemusi. Mingi navara, hilux, sprinter ja terrcan. Aga neist ühelgi polnud vaja kuskile tagurdada. Mõnedel pidi seisma jääma ja mõnedel pidi kiirus väiksem olema

[2korda2]

Ju siis minu kasutada olnud asjad on kõik katki. Pole iial sedasi teinud aga miskipärast ikkagi töötasid. Samas pole ka palju kogemusi. Mingi navara, hilux, sprinter ja terrcan. Aga neist ühelgi polnud vaja kuskile tagurdada. Mõnedel pidi seisma jääma ja mõnedel pidi kiirus väiksem olema

Eelmise aastatuhande (ehk esimese põlve) Kia Sportage näiteks ei andestanud tagurdamata jätmist. Esindus esiti sellele tähelepanu osutada ei taibanud ja nii mitmedki omanikud olla priske remondiarveni jõudnud (sest manualis oli see kuskil ikka kirjas).

[Kapten Trumm]

Äkki ikka Sorento? Sportage on ju pseudoneliveoga linnamaastur, mis kontruktsioonilt on esiveoline, millele on tagavedu juurde pandud.

[isakene]

Äkki ikka Sorento? Sportage on ju pseudoneliveoga linnamaastur, mis kontruktsioonilt on esiveoline, millele on tagavedu juurde pandud.

Esimese põlvkonna Sportage oli täisverelise maasturi kontseptsioonil ehitatud. Vahekastiga, lülitatava neliveoga.

[Kapten Trumm]

Ma seda silmas pidasingi, vana Sorento on tõsine maastikuauto, Sportage aga on pargimaastur, mis peaks küllalt idioodikindel olema.
Viskoga tagasillaga sõiduautodel on osadel visko sees isegi mingi vabajooksusidur, et kui see silikoonmoos liiga kuumaks ajada, siis tagasild ei kipuks esisillast ettepoole jooksma. Mitte kõik ei saa aru, et selline auto on mõeldud mõnest libedast või pehmest kohast läbi pääsemiseks, mitte driftiks või tõsiseks offroadiks. Igasugu "lülituvate" asjade needus on kuumus, olgu need viskod või mingid mitmekettalised hüdrauliliselt lülitatavad sidurid.

Maastikuautol selliseid lahendusi üldiselt ei kasutata, kuna need ei läbi elu katseid. Kui peab neli ratast koguaeg vedama, siis nende eri pöörlemiskiirust võimaldav vidin on mehhaaniline, kas siis lahtine (kuid lukustatav) keskdiffer või siis mingi torseni laadne asi.