Ahjuga või ahjuta

[Kriku]

Hämmastav, kuidas sul nii vähe puid kulub

[diesel]

no kui tahaks tuppa ka 20+ saada, siis peaks vist kolm korda rohkem kulutama.
aga põhiteema on see, et seinad ja lagi on piisavalt umbsed, et soe kiirelt välja ei roni.
toa nurgas, sohva taga põrandal läeb veepudel jäässe küll kui õues korralik külm on.

[Kriku]

Paljukesi sa elad seal, kui saladus pole?

[klemm]

Hämmastav, kuidas sul nii vähe puid kulub

120m2 peale kulus meil aastas 3-4 ruumi. Min. 20 kraadi sees. Enam ammu ei viitsi puid tassida ja küte elektriga. Dets, jaan. olid arved vist 160.- Aastane elektrikulu tavaliselt 5000 kw.
Mina jälle ei saa aru kuhu te need 10+ ruumi puid panete

Ps. Maja üle 100 aasta vana.

[Kriku]

OK, ma ise eksisin, 14 oli varuga. Reaalselt on ka pigem 10-12 poole.

[Fucs]

No see kõik, kui palju kütet kulub jms, sõltub nii paljudest erinevatest "pisi"asjadest.

1. Oleneb millise küttepuuga köetakse, palju sellest on maltspuitu, kui palju lülipuitu ja kui kuiv see on, kütmise intensiivus/kütuse põlemise aeg (kas soojus jõuab salvestuda või lendab korstnast välja) jms.

Erineva puidu kütteväärtus ca 20% (+/-5%) niiskusesisalduse puhul Ca:
Pöök 1950-2020 kWh/ruum
Tamm 1850-1950 kWh/ruum
Jalakas 1830-1910 kWh/ruum
Saar 1750-1950 kWh/ruum
Vaher 1700-1880 kWh/ruum
Kask 1500-1700 kWh/ruum
Sanglepp 1200-1560 kWh/ruum
Mänd 1300-1360 kWh/ruum
Kuusk 1300-1320 kWh/ruum
Haab 850-1330 kWh/ruum
Hall lepp 800-1230 kWh/ruum

2. Kirvemeetodil rusikareegel on, et iga kraad sisetemperatuuri tõstmist tõstab küttekulu ~ 5%.

3. Samal ajal on/võivad olla erinevates majapidamistes lisaks tavaküttele ka muud soojusallikad mis mõjutavad sisetemperatuuri.
Elektripliit ja toidu valmistamine.
Elektriboiler ja sooja tarbevee valmistamine.
Erinevad kodumasinad ja tehnika (nt. TV, triikraud, pesumasin, veekeedukann, uniahi, föön jms).
Elektripirnid (säästukate soojaeraldus on muidugi suht olematu, aga siiski).
Iga hoones viibiv inimene eraldab soojust keskmiselt ca 100W tunnis.

4. Ilmastiku erinev mõju küttekulule.
Päike (s.h. näiteks viilkatuse räästa laius akende kohal, akende suurused ja paigutus ilmakaarte suhtes jms)
Tuulisus, tuule suund ja tugevus.
Välisõhu temperatuuri mõju energiatarbimisele
https://energiatalgud.ee/V%C3%A4lis%C3% ... egory=1623

5. Küttekollete ehitus ja kvaliteet, kütmistehnika.
Küttekollete soojasalvestusvõimsus ja maht.
Korstnasse jõudva õhu temperatuur (küttekollete kasutegur, kütuse põlemise aeg ja kütmise intensiivsus).

6. Hoone konstruktsioonide soojasalvestusvõimsus ja maht ning soojapidavus
Termoliittäitega karkass-seinad VS villa vms täitega karkassseinad VS palk- ja pruss-seinad VS kiviseinad jne
Lagede ning põrandate konstruktsioon ja materjalid
Avatäited
Külmasillad

6. Ventilatsioon ja õhuvahetuse näitajad.
Loomuliku ventilatsiooni puhul nt kas väljatõmme on siibriga suletava küttelõõri kaudu või eraldi ventlõõri kaudu jms.

Kõik need mõjutavad küttekulu ja mitte vähe.

[manjabes]

Päike (s.h. näiteks viilkatuse räästa laius akende kohal, akende suurused ja paigutus ilmakaarte suhtes jms)

Kuna ma päriseluliste asjade osas olen loll nagu leivaauto, siis mul tekkis siinkohal mõte-küsimus, et kumb on elukvaliteedi mõttes kasulikum, kas omada pikemaid (laiemaid) räästaid akende ees, et suvel päike vähem sisse paistaks ja vähem jahutama peaks või vastupidi, et kevadtalvisel perioodil päike varem tuba kütma pääseks?

[ahto42]

50ruutu ahiküttega korter, tulikivi kaminahi, 4-5rummi kaske aastas. Kord päevas enamasti. 21-23+ kraadi sees

[Smith]

Kuna ma päriseluliste asjade osas olen loll nagu leivaauto, siis mul tekkis siinkohal mõte-küsimus, et kumb on elukvaliteedi mõttes kasulikum, kas omada pikemaid (laiemaid) räästaid akende ees, et suvel päike vähem sisse paistaks ja vähem jahutama peaks või vastupidi, et kevadtalvisel perioodil päike varem tuba kütma pääseks?

Minul on majal puitfasaaad ja tegin laiad räästad.
Laudis on pmst 365 päeva aastas kuiv, väga harva kui
horisontaalne vihm seinad märjaks kastab, samuti on sokli
ümbrus pigem kuiv. Kevadisest ja talvisest päikesest saadav
kasu soojusenergia näol on samuti ilmselt väiksem näiteks eelmised suved konditsioneerile kuluva energia säästuga võrreldes. Vanad majad Eestis on pigem laiade räädtastega
ja madalad.

[Kriku]

Jah, räästas on kasulik asi ja ilus ka veel. Aga seda, kas maja suvel kuumaks läheb, mõjutab vast ikka katus rohkem.

[Valdemar]

Maja 220 ruutu, 50-datel ehitatud algselt saepurutäidisega sõrestik. Viskasin saepuru välja, asemele 40cm villa pluss tuuletõke pluss laudvooder. Laka peal 60cm puistevilla, pakettaknad. Vundament soojustamata. Oma keskküte Opop puiduküttel katla pealt. Katlal taga 2,3tonnine paak ja 200l boiler, küttekulu 25-28 ruumi talve peale, kütteks enamasti saar, vahel ka remmelgas. Toatemperatuur +23. Kasutusel ka puiduküttel pliit, küttekulu ca 2 rm talve peale.

[Leino]

Maja 220 ruutu, 50-datel ehitatud algselt saepurutäidisega sõrestik. Viskasin saepuru välja, asemele 40cm villa pluss tuuletõke pluss laudvooder. Laka peal 60cm puistevilla, pakettaknad. Vundament soojustamata. Oma keskküte Opop puiduküttel katla pealt. Katlal taga 2,3tonnine paak ja 200l boiler, küttekulu 25-28 ruumi talve peale, kütteks enamasti saar, vahel ka remmelgas. Toatemperatuur +23. Kasutusel ka puiduküttel pliit, küttekulu ca 2 rm talve peale.

Kas lõppkokkuvõttes odavam ei tuleks korralik soojustamine, kui et aasta-aastasse 25 ruumi puid ära põletada?

[Kriku]

Ei tea, kasutuses elumaja vundamendi soojustamine on ikka pagana suur töö. Mul ka seda ei ole. Ükskord suure tuulega panin katseks paberiribad põrandalaudade vahele, lipendasid ilusti

[Valdemar]

See 25-28 ruumi talve peale kulub normaalse talve peale, mitte sellise sooja talve peale, mis meil praegu on. Selle aasta kulu jääb alla 20 ruumi. Kui elupaik oleks kusagil Lõuna- Eestis kuluks vist veel vähem. Kahjuks elan EMHI järgi kõige külmemas paigas Eestis, normaalsel talvel näen termomeetril ikka alati -30 ära, sealt ka selline küttekulu.

[ranel]

Hämmastav, kuidas sul nii vähe puid kulub

Vaata temperatuure ka. 15-17c toas hoides kulubki oluliselt vähem