1) Jutt oli Saksa motiividest. Saksa pool mingist "Grozast" või muust taolisest tõestust ei omanud kui Barbarossat kavandas.Euroopa (s.h. Saksamaa) vallutamise kava e. "Groza" plaani olemasolu on arhiivimaterjalide põhjal tõestatud ja sellise plaani olemasolu on nüüdseks tunnistanud ka venelased ise.
2) "Groza" iseenesest ei ole arhiivimaterjalidega tõestatud. See on saiensfikšõn (vist oli autoriks Bunitš).
3) Arhiivimaterjalidega on tõestatud NL väejuhatuse mitmesugused tegevusplaanid Saksa ja liitlaste vastu (vastavalt NL doktriinile pealetungisõda). Aga taolised tegevusplaanid on iseenesest normaalsed ja NL juhtkond oleks olnud ebakompetentne kui ta selliseid plaane poleks koostanud.
4) Arhiivimaterjalidega pole tõestatud, mida Nl juhtkond täpselt 1941 suveks kujunenud situatsioonis kavatses. See tähendab, pole selge, milline oli täpselt plaan. On mitmesuguseid oletusi, mis põhinevad kaudsetel tõenditel. Aga materjali vaid ühese interpretatsiooni võimalusest ei saa rääkida. Võimalik, et kavatses varsti pealetungile asuda, aga võimalik, et kavatses "manööverdada". Kuid siinjuures tuleb arvesse võtta, et NL juhtkond teadis Saksa vägede massilisest koondamisest NL piiri äärde. Kuid näib, et Saksa võimaliku (rõhutan - võimaliku) rünnaku algusaega oletati kaugemasse tulevikku kui see tegelikult juhtus. Puhtloogiliselt võttes, kui NL ka tõesti valmistus 1941 pealetungiks, siis on siinkohal enam alust rääkida preventiivsest sõjast kui Saksa poole puhul. Saksa nimelt ei uskunud kuni viimase hetkeni üldse mingit NL pealetungi lähemas tulevikus (Hitler arutles umbes nii: kui juudid Stalini asendavad, siis ehk võib NL poolt tõsisem oht kerkida). (See ei tähenda, et NL poliitika ei näinud ette millalgi aktiivselt sõtta sekkuda.)